2-07-11565/13

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-11565 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2008, Jõhvis kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi AS EMT hagi S P’i vastu võlgnevuse 2133,48 krooni ja viivise 2132,48 krooni nõudes Menetluse staatus Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: AS EMT (RK XXX, asukoht: Valge 16, 19095 Tallinn) Hageja esindaja: Lindorff Eesti AS esindaja Kaarel Kais (volikirja alusel) Kostja: S P (IK XXX, elukoht: XXX) RESOLUTSIOON
2. AS EMT hagi rahuldada.
3. Välja mõista S P’ilt AS EMT kasuks 4265,96 (neli tuhat kakssada kuuskümmend viis) krooni 96 senti.
4. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
5. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 01.04.2008 kell 16.
6. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud ja menetluse käik
7. Hageja esitas 26.03.2007 Viru Maakohtusse hagi kostja vastu võlgnevuse 2133,48 krooni ja viiviste 2132,48 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 04.09.1999 sõlmitud liitumisleping. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr 9910559922; 9909438059 kokku summas 2307,15 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud kokku 99 krooni, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlg 2133,48 krooni, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on põhivõlgnevuse arvestamisel jätnud tähelepanuta arvetel kajastatud viivise. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvetsanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevaöe järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 16.03.
8. Kostja on viivituses 2635 päeva. Viivise arvestus on alljärgnev 0,5 % päevas x 2133,48 krooni=10,67 krooni päevas. Tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning Eesti Vabariigi kohtupraktikast nõuab hageja viivist põhivõlast väiksemas summas s.o 2132,48 krooni. Hageja palub hagi rahuldada, võlgnevuse ja viivise kostjalt välja mõista ning esitada menetluskulude jaotus(tl 1-4).
9. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja leiab, et kuna leping on sõlmitud 04.09.1999 ja tehingus tuleneva nõude aegumistähtaeg ületab seadusega ettenähtud 3 aastat ja võla vabatahtlikul tunnistamisel palub kostja kompromissis viivist ja menetlusekulusid mitte sisse nõuda(tl 32-25).
10. Hageja oma seisukohas palus hagi rahuldada, kuna kostja tunnistab võlgnevust summas 3239,23 krooni ja soovis hagejaga kompromissi sõlmida (tl 38).
11. Kohus määras, et lahendab asja kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele avalduste ja dokumentide esitamiseks tähtaja 07.03.2008 (tl 49,50). Pooled kohtule täiendavaid avaldusi ja dokumente ei esitanud. II Kohtuotsuse põhjendused
12. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.
13. Kohus tuvastas, et poolte vahel on sõlmitud 03.09.1999 liitumisleping (tl 9).
14. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 2133,48 krooni ja viivise summas 2132,48 krooni. Kostja tunnistab hagi põhivõlgnevuse osas.
15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma; lg 2 leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel on sõlmitud 03.09.1999 liitumisleping.
16. Kooskõlas VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; lg 2 kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja on jätnud täitmata oma lepingulised kohustused.
17. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
18. VÕS § 101 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 2133,48 krooni ja viivise summas 2132,48 krooni. Hageja arvestab viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kostja on viivituses olnud 2635 päeva. Kostja viivise suuruseks on 28 115,45 krooni. Kuna viivis on suurem põhivõlast, siis tulenevalt Eesti Vabariigi kohtupraktikast (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-6605) ning lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest nõuab hageja viivist põhivõlast väiksemas suuruses summas 2132,48 krooni.
19. Kostja osaline vastuväide hagile on, et nõude esitamise tähtaeg on möödunud. Kostja pole kohtule esitanud taotlust kohaldada aegumist. Kostja tunnistab põhivõlgnevust, seega kohus ei saa nõustuda kostja väitega aegumistähtaja kohta. TsÜS § 158 lg 1 aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kuna kostja on nõuet tunnustanud, ei saa aegumisele viidata. Veel märgib kohus, et Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.2007 tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostja kohtult aegumise kohaldamist taotlenud ei ole, on ainult väitnud, et nõude esitamise tähtaeg on möödunud ning samas nõuet põhitunnistanud.
20. Kohus leiab, et liitumislepinguga, võlanõudega, kostjale saadetud arvetega on tõendatud kostja võlgnevus hageja ees koos viivisega summas 4265,96 krooni. Kohus rahuldab hagi ja mõistab võlgnevuse kostjalt välja. III Menetluskulude jaotus
21. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
22. Lähtuvalt TsMS §-ist 162 lg1 leiab kohus, et asjas esinenud hageja menetluskulud kuuluvad täies ulatuses tasumisele kostja poolt.
23. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 403, § 404, § 441, 452; 632 rahuldab kohus hagi. Kohtunik