KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Määruse tegemise aeg ja koht 02.aprill 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-500 Haldusasi Maanteeameti kaebus Rae Vallavolikogu 12.02.2008

§ 11lg 31 p 5).

1. Saata käesoleva määruse ärakiri: * Taivo Ruus – vandeadvokaat, kaebaja lepinguline esindaja, E-posti aadress: taivo.ruus@rkv.ee Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest, määruse teinud halduskohtu kaudu. KOHUS LEIAB:
2. Kohus, kontrollinud haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-st 11 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb selle esitajale tagastada

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Tulenevalt nimetatud sättest tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus eeldab, et kõik kaebuses esitatud asjaolud on tõendatud, ning põhjendab kaebuse esitajal kaebeõiguse puudumist ning kaebuse tagastamist

§ 11lg 31 p 5 alusel järgmiselt: 2.

Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib

§ 7

. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Märgitud kaebeõigus on füüsiliste ja juriidiliste isikute õigus.

§-s 7 nimetatud juhtudel on see õigus ka teistel subjektidel. TsÜS § 25 lg 2 kohaselt on avalik-õiguslik juriidiline isik riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Kehtivas õiguskorras on riigi haldusorganiteks ka riigi ametid, kelle kaudu riik teostab oma õigusi ja kohustusi. Reeglina ei ole riigi haldusorganid iseseisvad juriidilised isikud ja nad esinevad õigussuhetes riigi nimel ja sellises ulatuses ning volitustega nagu see seaduses on sätestatud. Kui riigi haldusorgan ei ole juriidiline isik ja seadus expressis verbis ei anna talle kaebeõigust, siis ei laiene neile ka Põhiseaduse §15 ja

§7tulenev kaebeõigus.

Kuna Maanteeameti näol on tegemist riigi haldusorganiga, siis peaks tema õigus esitada riigi nimel kaebust halduskohtule tulenema seadusest. Sellist seadust aga ei ole. Kuna Maanteeamet ei ole avalik-õiguslik juriidiline isik TsÜS § 25 lg 2 tähenduses, ega ka eraõiguslik juriidiline isik TsÜS § 25 lg 1 mõttes, puudub Maanteeametil

§ 7

lg-s 1 ettenähtud kaebeõigus ja kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele

§11lg 31 p 5 alusel.

3. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 p 1, § 42 lg 1, § 63 lg 2 p 3 ja § 72 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.02.2003 määrusega kinnitatud põhimääruse kohaselt on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon ja kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.

§ 7

lg 2 kohaselt võib protesti halduskohtule haldusakti või toimingu peale esitada asutus või ametnik, kellele see õigus on antud seadusega. Maanteeametile ei ole seadusega antud riikliku järelevalve teostamise õigust kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste tegevuse ja nende haldusaktide seaduslikkuse üle. Seega puudub Maanteeametil ka

§ 7

lg-st 2 tulenev õigus pöörduda halduskohtusse Rae Vallavolikogu otsuse vaidlustamiseks. 4. Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 punktide 1, 4 ja 10 ning § 85 lg-te 1, 2, 3 ja 4 kohaselt esindab maakonnas riigi, sh. ka Maanteeameti kui riigi haldusorgani huve maavanem, kes teostab järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle. Maavanemal on õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle. Kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse üksikakt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga vastavusse. Kui aga volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist üksikakti või selle sätet põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, siis pöördub maavanem

-s ettenähtud korras protestiga halduskohtusse. Seega teostab riik eelosundatud viisil riiklikku järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle.

1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 7 lg. 1 kohaselt on volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi. KOKS § 7 lg. 2 kohaselt on volikogul õigus vastu võtta üksikaktidena otsuseid ja valitsusel anda korraldusi. Rae Vallavolikogu 12.02.2008 otsus nr 359, millega kehtestati Kurna küla Ameerikanurga kinnistu ja lähiala detailplaneering, on volikogu üksikakt, mille üle on Harju maavanemal õigus teostada järelevalvet ja esitada vajaduse korral protest halduskohtusse. 2
2. Planeerimisseaduse § 26 lg 2 kohaselt võib iga isik teha detailplaneeringu kehtestajale ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse seaduse või muu õigusaktiga vastavusse viimiseks, kui ta leiab, et kehtestatud planeering sisaldab vastuolu seaduse või muu õigusaktiga või planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seadusega. Planeeringu kehtestanud maavanem või kohalik omavalitsus teeb oma otsuse ettepaneku kohta, viib planeeringu või selle kehtestamise otsuse vastavusse seaduse või muu õigusaktiga, kui ta leiab, et ettepanek on põhjendatud, ning informeerib ettepaneku tegijat oma otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates.
3. Eelpoolnimetatud sättest tulenevalt on Maanteeametil õigus teha Rae Vallavolikogule ettepanek viia volikogu 12.02.2008 otsusega nr 359 kehtestatud detailplaneering seaduste või muude õigusaktidega vastavusse. Ettepaneku tagasilükkamise korral võib Maanteeamet pöörduda Harju maavanema poole taotlusega kontrollida Rae Vallavolikogu otsuse seaduslikkust ning vajadusel teha volikogule ettepanek viia otsus seaduste või muude õigusaktidega kooskõlla. Kui volikogu ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist oma otsust seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, siis pöördub maavanem Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lõike 4 alusel

§ 7lg-s 2 ettenähtud korras protestiga halduskohtusse.

8. Kuna Maanteeametil kui riigi haldusorganil puudub seadusest tulenev õigus esitada kaebust halduskohtusse, siis on kaebaja viide PlanS §26 lg 1 asjakohatu. Nimetatud sättes „igale isikule“ antud õigus pöörduda planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtusse, ei laiene antud juhul Maanteeametile. Marion Vakker kohtunik 3