2-08-3749/7

(5)2-08-3749 hagejaga. Narva Linnakohtu 17.05.2000.a otsusega oli poolte abielu lahutatud. Viru Maakohtu 22.06.2006.a otsusega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks poja A. L.i, sünd xxx.a, ülalpidamiseks alates 15.02.2006.a elatis igakuise elatusrahana 1500 krooni. Alates 07.11.2003.a hageja üürib korterit Tallinnas. See asjaolu kutsus esile vajaduse leida tööd. Igal laupäeval ja pühapäeval kostja elab Narvas oma korteris aadressil xxx. Hageja oli sunnitud registreerima oma elukoha xxx, et laps saaks käia lasteaias ja koolis. Hageja elamine xxx on ajutine ja esile kutsutud seoses vajadusega töötada ning lapse huvidega. Hageja töötab OÜ-s H. S. ja tema bruto sissetulek 2007.aastal moodustas 87 767 krooni. Alates 10.08.1998.a kostja töötab OÜ-s M.-F.. Andmeid kostja sissetulekust hagejal ei ole. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a kuupalga alammäär kehtestati summas 4 350 krooni ning igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 2 175 krooni. Seega ei täida kostja oma lapse ülalpidamiskohustust seadusega kehtestatud ulatuses. Arvestades poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi, hageja leiab, et kostja on võimeline maksma poolte lapsele elatisraha summas, mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Põhjendades oma nõuet Perekonnaseaduse §-dega 60 ja 61 lg 4 hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealise lapse A. L., sünd xxx.a, ülalpidamiseks alates 01.02.2008.a 2 175 krooni kuus kuni 10.06.2015, s.o. lapse täisealiseks saamiseni või kuni poolte varalise seisundi muutmiseni, kuid igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtukulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastus Kohtule 14.veebruaril 2008.a esitatud vastuses hagiavaldusele tunnistab kostja S. . hagi osaliselt. Vastuse kohaselt saab kostja aru, et on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Ta on seda ka kohusetundlikult teinud, makstes igakuiselt hagejale 1 500 krooni. Hageja nõuab elatist summas 2 175 krooni igakuiselt. Kostja sellist summat maksma ei ole võimeline kuna tema keskmine sissetulek brutto on 3 900 krooni kuus. Kostja on uuesti abielus ja temal sündis 16.05.2007.a uues peres laps, keda on samuti vaja ülal pidada. Isegi neid 1 500 krooni on kostjal raske maksta kuna endale ja teisele lapsele ei jää peaaegu mitte midagi, kuid ta on nõus maksma edasi mainitut summat, rohkem maksta kostja ei saa, kuna siis teine laps osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Lähtudes eeltoodust palub kostja rahuldada hagi osaliselt ja nõuda välja kostjalt hageja kasuks 1 500 krooni igakuiselt poolte alaealise tütre ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni. Hageja arvamus 28.veebruaril 2008.a esitatud arvamuses leiab hageja esindaja, et kostja seisukoht ei põhine seadusel. Perekonnaseaduse §-le 61 lg 6 kohaselt, kohus võib elatise suurust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ainult juhul, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu; 2) lapsel on piisav sissetulek; 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hageja esindaja arvab, et kostja vastuses ei ole toodud mingeid mõjuvaid põhjusi, mis annaksid aluse vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lisaks sellele on kostja nähtavasti püüdnud varjata kohtu eest oma sissetulekut täies ulatuses kuna esitas kohtule oma palgatõendi ainult kuue kuu kohta, vaatamata sellele, et töötab selle tööandja juures alates 10.08.1998.aastast. Samuti, 23.03.2007.a maksis kostja 15 250 krooni riigilõivu hagiavalduse kohtusse esitamisel. See kostja kulu näitab, et tema varaline seisund ei ole selline, nagu ta püüab kujutada oma vastuses Kostja seisukoht ei anna alust vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt eeltoodust palub hageja esindaja nõuda kostjalt välja andmed tema sissetulekute kohta viimase 12 kuu eest ning hagi rahuldada täies ulatuses. 2

(5)2-08-3749 Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohus tegi

1. märtsil 2008.a määruse, millega määras menetleda tsiviilvaidlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: • et pooltel sündis 10.06.1997.a poeg A. L.. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega xxx; • et Viru Maakohtu 22.06.2006.a otsuse tsiviilasjas nr 2-06-3171 alusel S. L. peab maksma S. M. kasuks igakuiselt elatist poja A. L.`i ülalpidamiseks summas 1 500 krooni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Viru Maakohtu 22.06.2006.a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-
2. • et kostja omab veel tütart V.L., sünd. xxx.a. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega xxx. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Vaidlust ei ole, et elatise miinimumsummad lähtudes lapse vajadustest on muutunud seoses elatise väljamõistmise ajaga. Hageja on hagi elatise suurendamiseks esitanud seoses asjaoluga, et väljamõistetud elatisest 1 500 krooni ei jätku lapse vajaduste rahuldamiseks. Kostja ei vaidle lapse vajaduste suuruse üle. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile ja lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Sellest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks analüüsida hageja esitatud tõendit hageja töötasu kohta. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. 3

(5)2-08-3749 Eelnevalt on tuvastatud, et elatis summas 1 500 krooni on ebapiisav poolte lapse ülalpidamiseks, seega hageja poolt vastava avalduse esitamine oli õigustatud lapse huvides. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kostja poeg A.i vajaduste suurenemist ei vaidlustanud, kuid vaidles hagile vastu motiivil, et elatise väljamõistmisel hagis näidatud suuruses, osutuksid kostja ülejäänud tütart V., sünd. xxx.a, varaliselt vähemkindlustatuteks kui poeg A.. PkS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise minimaalmäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel elatise minimaalmääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Kohus jõuab järeldusele, et elatise väljamõistmisel hageja nimetatud suuruses ei osutu kostja teine laps V. L. vähem kindlustatuks. Kohus leiab, et kostja sissetuleku juures, mis on keskmiselt 6 059 krooni kuus (72709/12=6059) on võimalik maksta elatist miinimummääras 2 175 krooni kuus, ilma et kostja teine laps osutuks vähem kindlustatuks kui elitist kohtuotsuse alusel saav laps. Kostja on töövõimeline inimene, kelle on võimalus teenida elatist enda lastele. Eeltoodu tõttu tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ja tuleb muuta Viru Maakohtu 22.juuni 2006.a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-3171 S. L.`ilt S. M. kasuks poja A. L.`i ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ning välja mõista kostjalt S. L.`ilt hageja S. M. kasuks elatis poja A. L.`i, sünd. xxx .a, ülalpidamiseks alates 01. veebruarist 2008.a igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääara kuni poja A. L.`i täisealisuseni, s.o. kuni 10.06.2015.a, või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma S. L.. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 4

(5)2-08-3749 Kohtuotsuse täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli alaealisele lapsele elatise väljamõistmine seadusega sätestatud miinimummääras. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 5