← Eesti

2-08-8836/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2008.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja numbe

) § 322 lg 1 kohaselt loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega dokumendi saaja eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud põhinõude 27 832 krooni osas. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 10.05.2007 sõlmitud müügilepingust. Lepingu p 6.3 järgi võttis kostja II endale kohustuse tagada eraisikuna Osaühingu xxxvõimalikud nõuded Osaühingu xxx vastu, kui viimane ei täida lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja I ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu kuulub nõue kostja II vastu kostjaga I solidaarselt 27 832 krooni nõudes rahuldamisele (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ning § 145 lg 1 ning lepingu p 2.2 ja 6.3 alusel. Lepingu p 6.1 järgi lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamisel on pooltel õigus nõuda süüdi olevalt poolelt viivist 0.5% päevas tähtaegselt tasumata summast. Arvestades kostja poolt 2

(2)kohustise täitmise ulatust nõuab hageja viivist arve nr 280145 alusel kokku 27 830 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud viivisearvestus ei ole õiguslikult põhjendatud, kuna hageja on viivise arvestuse perioodiks märkinud 01.12.2007-27.06.
  1. Kostja ei ole arve tasumisega olnud viivituses 200 päeva. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Käesolevas asjas tuleks viivist arvestada perioodi eest 12.12.2007-07.04.
  2. Kostja II vastutab tulenevalt VÕS § 145 lg 2 ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Seega tuleb eelnimetatud perioodi eest kostjatelt välja mõista solidaarselt viivist 16 142.56 krooni.

§ 165

lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

§ 174

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 3

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.