Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama
Hageja nõue JZ esitas 21.02.2008.a. kohtusse hagi VD vastu elatise nõudes. Hageja ja kostja kooselust on sündinud XXX.a. poeg JZ, kes elab hageja ülalpidamisel. Kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust alates 2007.a. detsembrist täitnud. Lapse vajaduste osas on hageja koostanud tabelülevaate, mille kohaselt moodustavad lapsele vajalikud kulutused ühes kuus kokku 3 700 krooni. Hageja palub välja mõista lapsele elatise summas 2 500 krooni, millele lisandub tulumaks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja VD hagile vastanud ei ole. Kohtu põhjendused Kostjale on kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud vastavalt
Antud juhul on menetlusdokumendid kätte antud kostjale VD isiklikult allkirja vastu 29.02.2008.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud Vastavalt
lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Vastavalt PKS § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Arvestades PKS § 49, mille kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis vastavalt PKS § 61 lg-le 4. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.detsembri 2007.a. määruse nr 254 § 1 kohaselt on kuupalga alammääraks 4 350 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 175 krooni, millele lisandub tulumaks, arvestades seejuures hageja poolt kantavaid tegelikke kulutusi. Tulenevalt PKS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel esitada elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Antud juhul on hageja taotlenud elatise välja mõistmist alates 01.01.2008.a. kuni JZ täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX.a. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis alates 01.01.2008.a. kuni JZ täisealiseks saamiseni. Menetluskulu Kooskõlas
JZ on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (
Kohus selgitab, et kaja peab vastama
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
lg 1).
lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.
lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Ene Tsefels Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.