← Eesti

2-06-4104/18

Obsah (5)§ 633§ 231§ 162§ 163§ 173

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik 2-06-4104 14. aprill 2008, Narva Tamara Šabarova Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad T

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt 27.02.2006 esitatud hagiavaldusele (tl 3-5) abielu ajal pooltel on xx.xx.xxxx.a. sündinud tütar I.A ja xx.xx.xxxx.a sündinud poeg M.A. Narva Linnakohtu 13.05.2005.a määrusega tsiviilasjas nr 2-217/05 kinnitati hageja T.A ja kostja V.A vahel

  1. mail 2005.a sõlmitud ja kohtule esitatud kokkulepe. Vastavalt sõlmitud kokkulepele kostja maksab 2000 krooni igakuiselt kahele lapsele. Lapsed elavad koos hagejaga aadressil xxx xx-xxx, xxx linnas. Käesoleval ajal maksab kostja elatist 2000 krooni suuruses summas kuus, mis ei kata isegi väikest osa laste ülalpidamiskuludest. Lapsed on 13- ja 4-aastased ja nende ülalpidamiskulud on märkimisväärselt suuremad kui eelmistel aastatel. Perekonnaseaduse § 60 paneb oma laste ülalpidamiskohustuse mõlematele vanematele võrdsetes osades. Vaatamata sellele, et põhikoormus on ikkagi sel vanemal, kelle juures lapsed elavad. Perekonnaseaduse § 61 lg 3 kehtestab ikkagi elatise summa maksmise arvestuse korra. Nii määratakse elatis lapse vajadustest lähtudes, samuti vanemate materiaalset olukorda arvestades. Tütre vajadused koosnevad:
  2. Toitlustamine - 1500 krooni kuus ehk 50 krooni päevas.
  3. Eluase (vee, elektri, kanalisatsiooni, kütte kasutamine) - keskmiselt 300 krooni kuus.
  4. Õppekulud - 140 krooni kuus.
  5. Riietus - 700 krooni kuus.
  6. Jalanõud - 500 krooni kuus.
  7. Enesekoolitus (raamatud arendamiseks, CD, harivad videokassetid, harivad arvutiprogrammid jne ) - 400 krooni kuus.
  8. Vaba aja kulud (kontserdid, diskod, kohtumised sõpradega jne) - 200 krooni kuus.
  9. Vitamiinid ja muud ravimid noore organismi kasvuvajadusteks - 350 krooni kuus.
  10. Internet - 150 krooni kuus. Kokku: 4240 krooni kuus. Poja vajadused koosnevad: Toitlustamine - 1500 krooni kuus ehk 50 krooni päevas.
  11. Eluase (vee, elektri, kanalisatsiooni, kütte kasutamine) - keskmiselt 300 krooni kuus.
  12. Riietus - 700 krooni kuus.
  13. Jalanõud - 500 krooni kuus.
  14. Mängud - 200 krooni kuus.
  15. Vitamiinid ja muud ravimid noore organismi kasvuvajadusteks - 350 krooni kuus.
  16. Hügieentarbed - 550 EEK kuus. Kokku: 4100 krooni kuus. Arvestades Perekonnaseaduse § 60 sätteid, peab iga lapsevanem kandma kulusid, mis moodustavad poole kulude üldsummast, s.t 4170 krooni kuus. Oma kohustust täidab hageja nõuetekohaselt, kuna laps on söödud, tal on rõivad ja jalanõud, kuid osa kulusid pole ta võimeline 2

(7)Tsiviilasi nr 2-06-4104 kandma, millega seoses on laps jäänud ilma võimalusest saada kasvuvitamiine, mitte alati pole tal võimalust soetada soovitavat raamatud või videokassetti. Kostja materiaalne olukord lubab oma lapse ülal pidada 4170 krooni ulatuses kuus. Põhjendades oma nõuet Perekonnaseaduse §-dega 60, 61 lg 3, Riigilõivuseaduse § 161g l p 2 hageja palub muuta elatise suurust ja kehtestada see 4170 kroonile igakuiselt. Välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks hageja kasuks 4170 krooni ulatuses igakuiselt. Välja mõista kostjalt kohtukulud ja õigusabikulud 600 krooni ulatuses. Hageja nõustus kirjaliku menetlusega. MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 11.12.2006 otsusega kirjalikus menetluses poolte nõusolekul T.A hagi rahuldati osaliselt. Viru Ringkonnakohtu 28.05.2007 otsusega tühistati Viru Maakohtu 11.12.2006 otsus täielikult ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. KOSTJA VASTUVÄITED Kohus saatis kostjale hagimaterjalid koos lisadega ning andis tähtaeg hagile vastamiseks (tl 139). Kostja sai hagimaterjalid koos lisadega isiklikult kätte (tl 142), kuid tähtaegselt hagile ei vastanud. KOHTUISTUNG 25.03.2008 kohtuistungil jäi hageja oma nõuete ja nende põhjenduste juurde. Hageja palub mõista elatis summas 4170 kahe lapse peale alates elatisehagi esitamise päevast, mis on 27.02.2006. Ta teab, et elatise miinimummäär suurenes, kuid ei soovi suurendada oma nõuet ning ei soovi mõista elatis tagasiulatuvalt. Kostja ei nõustunud hagiga, kuna ei saa maksta elatis nõutud summas töö puudumise tõttu. Ta maksab praegu kahe lapse peale puhtalt 2000 krooni koondamisrahast, enam ei saa maksta. Kostjal on krooniline haigus, millele ta kulutab ka raha. Kostja on nõus maksta elatis summas 2600 krooni puhtalt kahe lapse peale. Hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud elatise suurusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:  et poolte abielu on lahutatud 15.03.2005 Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt, kanne nr 39. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielulahutuse tunnistusega BL 0131737 (tl 6)  et pooltel sündis xx.xx.xxxx tütar I. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0045577 (tl 7)  et pooltel sündis xx.xx.xxxx poeg M. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0233064 (tl 7)  et Narva Linnakohtu 13 .05.2005 määruse tsiviilasjas nr 2-217/05 alusel V.A maksab T.A kasuks igakuiselt elatis kahele lapsele summas 2000 krooni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu 13.05.2005 määrusega tsiviilasjas nr 2-217/05 (tl 18-19). 3

(7)Tsiviilasi nr 2-06-4104 Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2006 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustas 1500 krooni. Alates 01.01.2007 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool sellest moodustas 1800 krooni. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.

Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele:  kuni 6-aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni  7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus  14-aastasele või üle selle lapsele moodustavad kuus 3210 krooni (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Need asjaolud loeb kohus üldtuntuks. Ajal kui Narva Linnakohus oma 13.05.2005 määrusega tsiviilasjas nr 2-217/05 suurendas elatise summat 2000 kroonini kahele lapsele, olid poolte lapsed 11- ja 3-aastased. Tänasel päeval on nad 14- ja 6-aastased ning ei ole vaja tõendada asjaolu, et kolme aastaga lapse vajadused suurenesid. Laste vajaduste suurenemist ei vaidlustanud ka kostja. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist kahele lapsele kuus kokku 2600 krooni. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde. Kohus leiab, et hageja nõue elatise suuruse muutmisest on põhjendatud ja veenvalt tõendatud, kuid ei ole põhjendatud hagis nõutud elatise suurus. Kui võrrelda, näiteks, hageja arvestuses toodud kulutusi rõivastele ja jalatsitele 13-aastasele tütrele summas 1200 krooni kuus ja 4-aastasele pojale summas 1200 krooni kuus, toidule 1500 krooni kuus, tervisekuludele summas 350 krooni kuus, hügieenitarvetele 4-aastasele lapsele summas 550 krooni kuus”Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodikas” rõivastele ja jalatsitele kuni 6.a lapsele kuuluva 190 krooniga kuus ja 7-13.a lapsele 215 krooniga kuus, toidule 570 krooni kuus ja 665 krooniga kuus (vastavalt), tervisekulusid 30 ja 35 krooniga kuus ning kuni 6.a lapsele isiklikule hügieenile 150 krooniga kuus, siis leiab kohus, et hageja on ilmselt suurendanud laste ülalpidamiskulutusi. 4

(7)Tsiviilasi nr 2-06-4104 Vastavalt Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna 10.02.2006 tõendile nr 2.2-14/1 (tl 17) T. A-lt on laekunud tema lapse M.A eest lasteaia kohamaks, toiduraha ja muud tasud ajavahemikul 2005.a juulist – 2006.a jaanuarini 2290 krooni, mis teeb keskmiselt 327,10 krooni kuus. Vastavalt Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonna 17.07.2007 tõendile nr 2.M-7/3 (tl 151) T.A-lt on laekunud tema lapse M.A eest lasteaia kohamaks, toiduraha ja muud tasud ajavahemikul 01.01.2007-30.06.2007 summas 2344 krooni, mis teeb keskmiselt 390,70 krooni kuus. Vastavalt Narva Iluuisutamise Klubi ”Pääsuke” 26.02.2007 õiendile nr 5 (tl 145) M.A käib klubis, igakuine maks on 110 krooni ning treeningutele vajalikud tarbed maksavad kokku 2900 krooni. Vastavalt Kreenholmi muusikakooli 08.02.2006 õiendile õpib I.A selles koolis klaveri erialal ja aastaõppemaks alates 01.01.2005 kuni 31.12.2005 moodustab 1700 krooni (tl 8, 146). Vastavalt Kreenholmi muusikakooli 08.02.2006 õiendile nr 3-10/04 (tl 8, 146) I.A õpib selles koolis klaveri erialal ja iga-aastaselt võtab osa siseriiklikest ja regioonalsetest konkursitest. Vastavalt Bulgarian Association for peace and non – violence 09.08.2006 õiendile (tl 65, 147) I.A võttis osa Teises Rahvusvahelises kunstifoorumis “Päike, Sõprus, Rahu - 2006” ajavahemikul 2006.a
  1. juulist
  2. augustini. Foorumis osalustasu moodustas 125 eurot ning transpordikulud – 1500 eesti krooni. Vastavalt Kreenholmi muusikakooli 17.07.2007 tõiendile nr 08 (tl 147) I.A õpib selles koolis 5.klassis klaveri erialal ja võtab osa VI Rahvusvahelisest koorifestivalist alates 27.05.09.06.2007.a Gorna-Oryhovica (Bulgaria). Hageja omab xxx xxx xx-xxx asuvat korteriomandit (tl 59), kus ta elab koos poolte lastega. Vastavalt hageja poolt esitatud maksekorralduste väljavõttele (tl-d 20-21) tasus ta korteri eest ajavahemikul 14.12.2005-09.02.2006 kokku 2715,20 krooni. Vastavalt hageja poolt esitatud maksekorralduste väljavõttele (tl-d 21-23) tasus ta Narva Elektrivõrkudele ajavahemikul 10.12.2005-10.02.2006 kokku 657 krooni. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Hageja poolt esitatud tõendite alusel (tl 9, 60) on tema netopalk ajavahemikul 2005.a juulist 2006.a jaanuarini (k.a) ja 2006.a märtsist septembrini moodustas keskmiselt 7878,50 krooni kuus, samuti saab ta igakuiselt lapsetoetus summas 600 krooni, elatis summas 1540 krooni (elatis hageja kasuks on väljamõistetud küll summas 2000 krooni, kuid kohus arvestab sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu (2000 krooni * 0,23 = 460 krooni), seega 2006.a jaanuarist saab hageja igakuiselt elatise näol 1540 krooni kahele lapsele. Ülaltoodu alusel hageja ülalpidamisvõime on: 8478,50 krooni (7878,50 + 600) : 3 (hageja ja 2 tema ülalpeetavat) = 2826,20 krooni. Vastavalt V.A poolt esitatud väljavõttele arvelduskontolt (tl 69-72) sai ta ajavahemikul 01.01.2006-30.06.2006 AS-lt Eesti Raudtee palgana 35720,40 krooni, mis teeb kuus keskmiselt 5953,40 krooni (35720,40 krooni : 6 kuud), samuti maksab ta igakuiselt elatist 2000 krooni (tl 6972). Ülaltoodu alusel kostja ülalpidamisvõime on 1984,46 krooni: 5953,40 / 3 (kostja ja 2 tema ülalpeetavat). Nii hageja (tl 10-12, 13-16, 61-64, 150) kui ka kostja (tl 73-74, 75-76, 77-78) esitasid kohtule andmed oma võlgade kohta, kuid kohus ei arvesta neid otsuse tegemisel. Poolte võlad teiste 5
(7)Tsiviilasi nr 2-06-4104 isikute, s.h pankade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma alaealist last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole, ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. Kohus ei arvesta ka:  hageja poolt esitatud bussipiletitega (tl-d 148-149), kuna kohtule jääb arusaamatuks, mida hageja nendega püüdis tõendada.  kostja poolt esitatud AKK Narva polikliiniku tõendiga nr 158 (tl 67) täiendavate kulutuste kohta seoses haigusega, kuna kulutuste suurus ja nende tegelik kandmine on tõendamata. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohus leiab, et kõik hageja poolt esitatud tõendid laste vajaduste tõendamiseks ei anna kohtule alust mõista elatist välja suuremas summas, kui on seadusega ettenähtud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Kostja seletuste kohaselt teda koondati töölt ja praegu ta ei saa endale tööd leida, samas kinnitas kostja, et ta ei ole invaliid. Kohus ei arvesta kostja väidega, et ta ei saa leida endale tööd, kuna ta on töövõimeline mees, kes peab tegema kõik endast sõltuva, et pidada üleval oma ülalpeetavat vähemalt seaduses ettenähtud ulatuses. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja maksis oma lastele ülalpidamist ebapiisavalt ja loeb põhjendatuks muuta kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust mõistes kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana seadusega ettenähtud miinimummääras, seega alates 27.02.2006 (hagi esitamise päevast) kuni 01.01.2007 summas 1500 krooni igale lapsele; alates 01.01.2007 kuni 01.01.2008 summas 1800 krooni igale lapsele ning alates 01.01.2008 kuni laste täisealiseks saamiseni summas 2085 krooni (hageja nõue).

468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele välja mõistetud summa ulatuses. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 163

lg 1 esimesest lausest tuleneb, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et kõik menetluskulud antud tsiviilasjas tuleb jätta poolte endi kanda. 6

(7)Tsiviilasi nr 2-06-4104 Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.