2-07-30227/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 11.04.2008.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-30227 Tsiviilasi TN hagi DN vastu abielulahutuse ja elatise nõudes. Menetlusosalised Hageja TN(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja DN(isikukood XXX, elukoht XXX). 26.03.2008.a., Tallinn Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud Hageja TN Kostja DN Kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebe kord

1. Lahutada TN(isikukood XXX) ja DN(isikukood XXX) vahel XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis registreeritud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr. XXX.
2. Taastada hageja TN varem kantud perekonnanimi „A“.
3. Poolte abielu lõpeb abielu lahutamise kohtuotsuse jõustumisest.
4. Välja mõista kostjalt DNilt alates 01.01.2008.a. hageja TNkasuks igakuine elatis summas 2000 kr tütar AN (ik XXX sünd XXX.a.) ja 2000 kr poeg SN (ik XXX sünd XXX.a.) ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni.
5. Abielulahutamise nõudes jätta poolte kohtukulud poolte endi kanda. Elatise nõudes jätta menetluskulu kogu ulatuses kostja DNi kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud TN esitas 15.08.2007.a. hagi DN vastu abielulahutuse ja elatise nõudes. Hageja palub poolte abielu, milline on XXX.a. sõlmitud Tallinna Perekonnaseisuametis, lahutada. Hageja leiab, et abielu säilitada ei ole võimalik. Hageja palub perekonnanimeks peale abielu lahutamist jätta „A“. Hageja ja kostja abielust on sündinud lapsed AN (XXX.a.) ja SN (XXX.a.), kes elavad hageja juures. Lähtudes laste igakuistest vajadustest, riigi poolt kehtestatud elatise alammäärast ning hageja kohustustusest tasuda elatise summadelt tulumaksu, palub hageja kostjalt välja mõista elatise laste ülalpidamiseks 4 000 krooni kuus, s.o 2 000 krooni ühe lapse kohta. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht 11.03.2008.a. esitas kostja avalduse, mille kohaselt on ta nõus maksma lastele elatist seaduses sätestatud suuruses. Istungil antud seletuse kohaselt kostja hagiavaldusele vastuväiteid ei esitanud ja soovis poolte abielu lahutada. Kostja leiab, et abielu ei ole võimalik säilitada. Kohtu põhjendused Kuivõrd kohtule on esitatud TN poolt hagi DNi vastu nii abielulahutuse kui ka elatise nõudes, siis lahendab kohus esmalt abielulahutuse ning seejärel elatise küsimuse. Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte abielu sõlmiti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja menetluse käigus on pooled avaldanud, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ja avaldanud tahet XXX.a. sõlmitud abielu lahutada. Kuivõrd pooled abielu jätkamist võimalikus ei pea, asub kohus seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada. Kooskõlas nimeseaduse § 11 lg 1 tuleb hageja soovil taastada hageja TN varem kantud perekonnanimi „A“. Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et TN hagi DNi vastu elatise nõudes kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Poolte abielust on XXX.a. sündinud tütar ANja XXX.a. poeg SN. Seega on mõlemad lapsed alaealised ja nende vanemad on kohustatud neid ülal pidama. Lapsed on hageja TN kasvatamisel ja selle üle pooltel vaidlus puudub. Vaidlus puudub ka selle üle, et kostja on kandnud laste ülalpidamiskulutusi seoses lasteaiamaksu ja treeningutega. Olenemata sellest, et hagiavalduses hageja palus elatise välja mõista alates elatishagi esitamisest kooskõlas PKS § 70 lg 1, muutis hageja kohtus elatise väljamõistmise aega ja palus elatise välja mõista alates 01.01.2008.a. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleva aasta
6. jaanuarist on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4350 kr, seega seadusega kehtestatud elatusraha alamäär alates 01.01.2008.a. moodustab 2175 kr. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas elatis. Eelnevast järeldub, et hagejal tuleb maksta tema kasuks laste ülalpidamiseks välja mõistetud elatiselt tulumaksu. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Kohus on seisukohal, et lapse ülalpidamiseks makstav elatisraha peaks katma olulises osas laste tavapärased ja üldteadaolevad kulutused so kulutused söögile, riietele, koolile, lasteaiale, jalanõudele, vabale ajale, tervishoiule, eluasemele jne. Elatise kindlaksmääramisel lähtub kohus lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist vastavalt PKS § 61 lg
7. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja väitele, et elatisraha ühe lapse ülalpidamiseks peaks olema 2000 kr, vaidleb kostja vastu, väites, et tema õpib Majandus juhtimise instituudis (t lk 51) ja seoses sellega töötab osalise tööajaga töötasuga 3620 kr kuus (t lk 50), mistõttu temal puuduvad vahendid elatise maksmiseks nõutavas summas. Elatist võib vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse PKS § 61 lg 6 sätestatud juhtudel, nimelt, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus, arvestades asjaolu, et hageja poolt nõutud elatis on niigi alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäära, ei pea põhjendatuks sellest väiksema elatisraha väljamõistmist. Kostja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid, millised annaksid alust vähendada laste ülalpidamiseks nõutud elatisraha suurust. Kohus on seisukohal, et kostjal tuleb oma elukorraldust muuta ja teha kõik endast olenev sobivama töö leidmiseks, et täita enda kui lapsevanema kohustust oma alaealisi lapsi ülal pidada. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt DNilt tuleb hageja TN kasuks välja mõista igakuine elatis alates 01.01.2008.a. 2000 kr tütar AN (ik XXX sünd XXX.a.) ja 2000 kr SN (ik XXX sünd XXX.a.) ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. Menetluskulu Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud elatise nõudes kogu ulatuses kostja kanda. Abielulahutamise nõudes jäävad poolte kohtukulud vastavalt TsMS § 164 lg 1 poolte endi kanda. Ene Tsefels Kohtunik