lg.1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama asja koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt
tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg.1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellele tähtpäeval. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on andnud kostjale laenulepingu nr. 06-001 alusel 08.09.2006.a. laenu summas 510 417 krooni (edaspidi laenuleping I) ja laenulepingu nr.06-002 alusel 15.09.2006.a. laenu summas 714 583 krooni (edaspidi laenuleping II) Kostja kohustus hagejale laenusummad tagastama laenulepingus I ja laenulepingus II sätestatud kuupäevadel, kuid kostja ei ole neid kohustusi täitnud. Laenulepingu I järgi saadud 510 417 krooni ja laenulepingu II järgi saadud 714 417 krooni on tagastamata ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg.1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu I ja laenulepingu II punkt 11.1 sätestab, et kui laenusaaja viivitab mistahes rahaliste maksete tasumisega, on laenuandjal õigus nõuda ja laenusaajal kohustus tasuda kokkuleppelist viivist 1 % päevas tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Laenulepingu I alusel on viivise summa 1 321 980 krooni (259 päeva ) ja laenulepingu II alusel 1 800 749,16 krooni
lg.1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Laenulepingu I ja laenulepingu II punkt 7.2 sätestab, et kui laenusaaja on viivitanud makse tasumisega kas tervikuna või osaliselt vähemalt 30 kalendripäeva, kohustub ta tasuma leppetrahvi 10 % laenusummast igakordse rikkumise eest. Lähtudes eeltoodust on kostjal kohustus maksta hagejale leppetrahvi I laenulepingu järgi 51 041,70 krooni ja laenulepingu II järgi 71 458,30 krooni. 21.veebruaril 2007.a. tasus kostja hagejale 50 000,- krooni, mistõttu hageja on vähendanud leppetrahvi nõuet II laenulepingu alusel 50 000 krooni võrra. Leppetrahv 72 500 krooni (51 041,70 + 21 458,30) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastuses hagile väidab kostja nagu oleks hageja ja kostja sõlminud kokkuleppe laenulepingute tähtajatuks muutmise kohta suuliselt. Kohus leiab, et kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Laenulepingute p 13.2 kohaselt leppisid pooled kokku, et kehtivad ja pooltele siduvad on vaid kirjalikus vormis sõlmitud laenulepingute muudatused. Kostja väidab nagu oleks kokkulepe laenulepingute tähtajatuks muutmise kohta sõlmitud arvesse võttes K OÜ poolt kostjale loovutatavaid nõudeid hageja vastu ning võttes arvesse poolte ühist soovi seejärel vastastikused nõuded tasaarvestada. Väidetavalt leping, millega kostja omandas nõude hageja vastu , sõlmiti 11.aprillil 2007.a. , nõuete tasaarvestamise akt on koostatud 26.juulil 2007.a. Kuna hagi on esitatud kohtule 02.07.2007.a., siis pidi tasaarvestamine toimuma hagi menetlemise ajal kohtus. Nõudeõiguse loovutamise lepingu nr 070720 lisast nr 1 „Teade nõudeõiguse loovutamisest“ nähtub, et nende lepingute pooleks on K OÜ ja AS R. Olemata nende lepingute pooleks ei saa hagejal tekkida neist lepingutest kohustusi. Kostja ei ole esitanud kohtule enda nõude aluseks olevaid dokumente, sh lepinguid. Seega on kostja nõue hageja vastu tõendamata.
Tasaarvestatav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja on tasaarvestanud nõude, millele hageja on esitanud põhjendatuid vastuväiteid. Seega on kostja poolt 26.juulil 2007.a. koostatud nõuete tasaarvestamise akt ja selles märgitud nõuete tasaarvestamine vastuolus
Kostja väidab, et tema nõue tuleneb sellest, et hageja on tekitanud AS R nõukogu liikmena K OÜ kahju ning K OÜ loovutas osaliselt selle kahjunõude kostjale. Kostja ei täpsusta, milles see kahju seisneb . TsMS § 230 sätete kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks poolte vahel sõlmitud laenulepingud, kostja vastuväited on tõendamata. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja väidetavat nõuete tasaarvestust ei ole toimunud ja hagejal on nõue kostja vastu nii põhivõla, viiviste kui ka leppetrahvi osas. Põhivõlg 1 225 000 krooni, viivised 1 225 000 krooni ja leppetrahv 72 500 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohtuotsus on kostja kahjuks, kannab kõik kohtukulud kostja. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.