2-08-2721/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11.märtsil 2008.a.kell 12.00 Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-08-2721 Tsiviilasi K. J. H. hagi H. H. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:K. J. H. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx xx xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxxx Kostja: -H. H. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx.xx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 11.märts 2008 RESOLUTSIOON 1.Lahutada K. J. H. ja H. H. (endine T. ) abielu, mis on registreeritud 27.mail 1994.a.Soome Vabariigis, Helsingi Halduspiirkonna registribüroos. 2.Jätta H. H. tema abiellumisel võetud perekonnanimi H. T. N. E. N. . 3.Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Kohtukulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest kohtukantselei kaudu 31.märtsil 2008.a. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused Hageja taotleb lahutada poolte abielu, mis on sõlmitud 27.mail 1994.a. Helsingis. Kuna kostja on Eesti Vabariigi kodanik ning nii hageja kui kostja elukohad on käesoleval ajal Eestis, on hagi esitatud kostja elukohajärgsesse Eesti kohtusse. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja ja kostja viimased kümme aastat koos elanud. Nende omavahelised suhted on halvad – kostja suhtumine hagejasse on pahatahtlik, segades hageja tavapärast elu. Kuivõrd faktilised abielusuhted on lõppenud soovib kostja ka formaalse abielu lõpetada. Ühiseid lapsi ega ühisvara pooltel ei ole. Kostja ei ole nõustunud abielu lahutamisega perekonnaseisuametis. Seetõttu on hageja pöördunud abielu lahutamise nõudega kohtu poole. Kostja vastuväited Kostja soovib abielu säilitada. Kuigi nad elavad hagejaga erinevates kohtades, on nad koos rajanud MTÜ ja suhelnud kuni 2007.a. sügiseni. Siis selgus, et hagejal on abieluväline suhe, mida ta eitab. Abielu ei ole lootusetult lõppenud vaatamata asjaolule, et alates 2007.aasta sügisest on abielusuhted lõppenud ja 2008.aastal lõpetas hageja kostja majandusliku toetamise (tl.12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna abielu jätkamine ei ole kohtu hinnangul võimalik. PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielutunnistusega (tl 5, tõlge tl 6)) on tõendatud, et K. J. H. ja H. H. on abiellunud Helsingi Halduspiirkonna registribüroos 27.mail 1994.a. Kostja registrisse kantud elukoht on xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx (tl.8). Hageja on toonud esile asjaolu, et poolte head abielulised suhted ning kooselu on lõppenud 10 aastat tagasi.Hageja elab ja tegutseb xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx. Vaid esimestel abieluaastatel oli suhe hea, edasiselt on olnud nii, et pärast 1-2 päeva koosolemist on tekkinud poolte vahel riid. Majanduslikult on hageja kostja eest hoolt kandnud. Hageja leiab, et abielu on pöördumatult lõppenud ning tema välistab abielusuhete taastamise võimaluse.Abielu lahutamata jätmisel võib hageja jätkata kostja elu ja tegutsemise segamist. Kohus on seisukohal, et abielu jätkamine ei ole võimalik, kui üks pooltest seda ei soovi.Kohus on poolte seletused ära kuulanud ja nende põhjal veendunud, et hageja ei ole pöördunud kohtu poole mitte esimese emotsiooni ajel, vaid on mõelnud abielu lahutamisele juba pikemat aega. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks ka poolte leppimise eesmärgil menetlust peatada, arvestades hageja kindlat soovi abielu lahutada.Hageja näol on tegemist üle 60-aastase inimesega ning arvestades tema vanust ja elukogemust, leiab kohus, et tema soov on igati läbi kaalutletud.Abielu lahutamine ei välista poolte ühist tegutsemist mittetulundusühingus. 2