← Eesti

2-07-13159/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-13159 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Igor Amann ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 8. ap

) § 208 lg 1 ja pooltevaheline leping p 6.1).

  1. Kostja poolt esitatud maksegraafikut ei saa käsitleda konstitutiivse võlakirjana, kuna hageja pole tõendanud poolte tahet luua just konstitutiivne võlatunnistus. Nimetatu ei tulene ka poolte poolt esile toodud asjaoludest, mille kohaselt ei olnud maksegraafiku allkirjastamisel selge, kas kohustust asub täitma kostja või S. K. Kostja on tunnistanud kohustuse olemasolu. Kuivõrd tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, on kostja kohustus tõendada, et võlga ei ole või see on lõppenud. Kostja pole tõendanud, et tal ei ole kohustust maksta hageja poolt hagiavalduses nõutud summat, kuivõrd S. K on võlgnevuse osaliselt või täielikult tasunud.
  2. S. K poolt maksegraafiku allkirjastamine on vaadeldav kohustusega ühinemisena (

§ 178lg 1 ja 2).

Kuivõrd kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus, on hagejal õigus valida, kelle vastu ta võlgnikest oma nõude pöörab. Seega on hageja nõue võla ja viivise osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (

§ 101lg 1 p 1 ja p 6).

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

  1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
  2. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kuna ei pööranud piisavalt tähelepanu esitatud tõenditele.
  3. Kostja ja S. K vahel oli sõlmitud kokkulepe, et S. K võtab üle kohustuse tasuda hageja poolt üle antud kauba eest. Seega on õigeks kostjaks S. K. Samuti maksis S. K hagejale maksegraafiku alusel, kuid hiljem katkestas selle. Kostja oli veendunud, et S. K täidab endale võetud kohustuse. 2

(3)
  1. Samuti vaidleb hageja vastu sellele, et ta sai kauba arve-saateleht nr T14333 alusel. Nimetatud arve-saatelehel ei ole kostja allkirja ning ei saa lugeda, et kaup on üle antud. Teistel arve-saatelehtedel allkiri on. Vastustajate seisukoht
  2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  3. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme. Kolleegium ei tuvastanud ka menetlusnormide rikkumist esimese astme kohtu poolt, mis võiks olla aluseks ebaõigele kohtulahendile. Seetõttu tuleb otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
  4. Kostja ei ole esimese astme kohtus esitanud vastuväidet, et hageja ei ole arve-saateleht nr T14333 alusel kaupa tegelikult üle andnud ja seetõttu puudub ka kohustus tasuda. Vastupidi, kostja tunnistas võlgnevust kõigi arvete osas ja palus võimalust tasuda maksegraafiku alusel. Kostja vastuväide seisnes selles, et ta müüs oma kioskid FIE S. K, kes võttis üle ka hagejale kauba eest tasumise kohustuse.
  5. Õige ei ole kostja seisukoht, et ta ei ole käesolevas asjas õige kostja, kuna tasumise kohustuse võttis üle S. K. Asjaolu, et kostja ja S. K sõlmisid omavahel kokkukleppe võlakohustuse ülevõtmise kohta ja S. K kirjutas ka alla võlatunnistusele ja maksegraafikule, ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest võlausaldaja ees, kui viimane ei ole kohustuse üleminekuks nõusolekut andnud.

§ 175

lg 2 kohaselt võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Tõendeid hageja nõusoleku kohta kohustuse üleminekuks S. K kostja esitanud ei ole. Seega leidis kohus õigesti, et tegemist on kohustusega ühinemisega

§ 178lg 1 mõttes.

Kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus, kus hagejal on õigus valida, kelle vastu ta võlgnikest oma nõude pöörab. Kostja saab omakorda esitada nõude S. K vastu vastavalt nende vahel sõlmitud lepingule. 17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega kannab kostja kõik menetluskulud. Igor Amann Gaida Kivinurm Tiit Kollom 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.