nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
Hageja nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielust sündinud lapsed NO ja MO. 22.12.2004.a. Tallinna Linnakohtu osaotsusega on hageja kasuks mõtlema lapse ülalpidamiseks mõistetud välja kostjalt elatis 1500 krooni. Kostja ülalpidamiskohustust täitnud ei ole. Käesoleval ajal ei piisa väljamõistetud elatisrahast laste ülalpidamiseks, mistõttu palub hageja suurendada kostjalt väljamõistetud elatist alates 11.05.2007 mõlemale lapsele 1800 krooni kuus ning alates 11.01.2008.a. 2175 krooni kuus. Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks
Kostjale on materjalid koos kirjaliku vastuse nõudega edastatud kätte toimetanud kostjale kooskõlas
Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
S § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Menetluskulud Kooskõlas
lg 2, § 162 lg 1, § 129 lg 2 ja kehtiva RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 jätab kohus menetluskulu riigilõiv kostja kanda.
lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt
lg 1 on tsiviilasja hinnaks hagihind.
lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa.
lg 2 ja RLS § 56 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse (9 x 4350 = 39150 ), mis vastavalt riigilõivuseaduse lisa 1 järgi on 2250 krooni. Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.