nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. 2. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. 3.
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 01.11.2007.a. esitas VKL kohtule hagi OÜ G, KK`i ja TK`i vastu kohustuse täitmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja 18.05.2006.a. sõlmitud kirjaliku laenulepingu alusel 325 000.00 krooni OÜ-le G. Laenusumma kandis hageja OÜ G pangakontole vahemikus 18.05.2006.a. kuni 18.06.2006.a. Laenulepingu kohaselt kohustus OÜ G tagastama pangaülekandega hageja pangakontole iga kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast 15 000.00 krooni ja 2 % intressi laenu jäägist. Kostja OÜ G oma kohustust hageja ees ei täitnud, mistõttu 31.08.2007.a. ütles hageja 18.05.2007.a. sõlmitud laenulepingu üles. Laenulepingu ülesütlemisega kohustas hageja OÜ-d G tagastama kogu laenusumma koos intressidega hiljemalt 07.09.2007.a., kuid oma kohustust kostja ei täitnud. 18.05.2006.a. laenulepingu sõlmimisega garanteeris laenusaaja OÜ G laenu tagastamise täies ulatuses oma varaga ning lisaks olid 18.05.2006.a. laenulepingu lisadena 2 ja 3 sõlmitud käenduslepingud KK`i ja TK`iga, millega viimased kohustusid garanteerima oma isikliku varaga OÜ G poolt võetava laenu tagastamise hagejale summas 325 000.00 krooni. 07.09.2007.a. seisuga moodustas kostjate solidaarvõlgnevus hageja ees kokku 189 700.00 krooni. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevuse summas 189 700.00 krooni, millest põhivõlg moodustab 167 300.00 krooni ja intress 22 400.00 krooni ning samuti viivise summas 2710.26 krooni. Lisaks palub hageja jätta kostjate kanda solidaarselt kõik hageja poolt kantud menetluskulud. Kohus edastas kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjatele hagimaterjalid kättetoimetatuks
ning 16.01.2008.a., mida tõendavad toimikus olev väljastusteated. Kostjad ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-ga 1, §-ga 100, § 101 lg 1 pdega 1 ja 6, § 108 lg-ga 1, § 142 lg-ga 1, § 145 lg-ga 1, §-ga 150 ning § 113 lg-ga 1. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele võlgnevus summas 189 700.00 krooni. Tulenevalt
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
Menetluskulud (sh riigilõiv, hageja esindaja kulud) tuleb täies ulatuses solidaarselt välja mõista kostjatelt. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.