Obsah (8)

§ 172§ 475§ 631§ 669§ 688§ 692§ 8§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Määruse tegemise aeg ja koht 14.aprill 2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-32675 Tsiviilasi AEAS-i kaebus M

§ 172

lg 1 ja 5 taotleb puudutatud isik avalduse rahuldamata jätmist ja menetluskulude, s.h BP kohtuvälised kulud, avaldaja kanda jätmist. Kohtumääruse põhjendused Avaldaja esitas kohtule avalduse juhindudes Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (TÕAS) § 64 lg 1, mille kohaselt võib vaidlustusavalduse menetlusosaline, kes soovib TOAKi otsuse peale edasi kaevata menetlusnormide rikkumise tõttu, esitada kaebuse TOAKi otsuse peale Harju Maakohtusse kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamisest arvetes.

§ 475

lg 1 p 17 ja TÕAS § 64 lg 1 2.lause alusel vaatab kohus kaebuse läbi hagita menetluses. Kohtule esitatud tõendite kohaselt esitas puudutatud isik BP01.09.2004 Tööstusomandi Apellatsioonikomisjonile (TOAK) vaidlustusavalduse kaubamärgi BEKO registreerimise klassides 7 ja 11 avaldaja nimele tühistamiseks (lk 9-12). Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (TÕAS) § 1 lõikest 1 tulenevalt pidi TOAK esitatud vaidlustusavaldust menetlema nimetatud seaduses sätestatu alusel. Menetlust apellatsioonikomisjonis reguleerib TÕAS 3.jagu. Kohus analüüsib vaid neid sätteid, mille rikkumisele avaldaja on tuginenud. Juhindudes TÕAS § 48 võttis TOAK vaidlustusavalduse menetlusse ja määras eelmenetleja (TOAKi 17.09.2004 kiri Patendiametile). Kooskõlas TÕAS § 51 lõikega 1 pidi TOAK saatma avaldajale vaidlustusavalduse ärakirja ja tegema talle ettepaneku oma kirjalik seisukoha esitamiseks kolme kuu jooksul, arvates ettepaneku tegemise kuupäevast. Sellise kirja saatis TOAK avaldajale 17.09.

1. Kirja saamist ei ole avaldaja vaidlustanud. 5 2-06-32675 § 51 lg 2 ja 3 järgi peavad TOAKile esitatud kirjalikud seisukohad olema põhjendatud ja need tuleb edastada teisele menetlusosalisele. Avaldaja vaidlustusavaldusele ei vastanud. Kohtule esitatud avalduses põhjendab ta mittevastamist sellega, et vaidlustusavalduse esitaja lubas esitada täiendavad tõendid. Kohtu arvates ei takistanud vaidlustusvalduse esitaja tõendite hilisema esitamise lubamine avaldajal vaidlustusavaldusele vastamist. Vaidlustusavalduses oli puudutatud isik oma seisukohti piisavalt põhjendanud, avaldajal oli võimalik aru saada vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest ning neile vastata. TÕAS § 51 lg 4 sätestatu kohaselt ei takista menetluse jätkamist asjaolu, et menetlusosaline ei ole oma kirjalikku seisukohta esitanud või küsimusele vastanud. Seega oli TOAKil õigus vaidlustusavalduse menetlemist jätkata avaldajalt seisukohta saamata. 28.04.2006 kirjaga esitas TOAK vaidlustusavalduse esitajale (puudutatud isik) ettepaneku lõplikke seisukohtade esitamiseks hiljemalt 02.06.2006 ning teatas, et avaldaja oma seisukohti ei esitanud. Sellise ettepaneku tegemine puudutatud isikule on kooskõlas TÕAS § 541 lõigetega 1 ja
2. Viidatud 2.lõike kohaselt tehakse ettepanek lõplike seisukohtade esitamiseks kõigepealt kaebajale või vaidlustusavalduse esitajale. Kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja lõplikud seisukohad edastab apellatsioonikomisjon viivitamata teisele menetlusosalisele koos ettepanekuga esitada omapoolsed lõplikud seisukohad. TÕAS § 541 4.lõike alusel võib lõplikes seisukohtades viidata üksnes asjaoludele, mis kirjalikes seisukohtades esile toodi, ja tõenditele, mis olid enne lõplike seisukohtade esitamise ettepaneku tegemist apellatsioonikomisjonile esitatud. Vaidlustusavalduse esitaja esitas TOAKile lõplikud seisukohad 31.05.2005 ning TOAK edastas need 06.06.2006 kirjaga avaldajale. Kirjas on viidatud Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimääruse sättele (§ 181 lg 5), mille järgi võib lõplikes seisukohtades viidata üksnes asjaoludele, mis kirjalikes seisukohtades esile toodi ja tõenditele, mis olid enne lõplike seisukohtade esitamise ettepaneku tegemist apellatsioonikomisjonile esitatud. Kohus nõustub puudutatud isikute seisukohtadega, et puudus vajadus teha avaldajale ettepanekut lõplike seisukohtade esitamiseks, kuna avaldaja ei olnud vaidlustusavaldusele vastanud, mistõttu tulenevalt TÕAS § 541 lõikest 4 ei oleks avaldaja saanud viidata mingitele asjaoludele ega tõenditele kuna ta ei olnud neid varem esitanud. Seega ei rikkunud avaldajale lõplike seisukohtade esitamise ettepaneku tegemata jätmisega TOAK avaldaja õigusi. Avaldaja ise jättis ennast ilma seisukohtade esitamise õigusest, kui otsustas vaidlustusavaldusele vastamata jätta. Tulenevalt TÕAS § 541 lõikest 5 ei takista asjaolu, et menetlusosaline ei ole lõplikke seisukohti esitanud, lõppmenetluse alustamist ja otsuse tegemist. Kooskõlas TÕAS § 541 lg 2 pidi TOAK tegema avaldajale ettepaneku lõplike seisukohtade esitamiseks, kui saatis talle vaidlustusavalduse esitaja lõplikud seisukohad. Sellise ettepaneku tegemata jätmine on küll nimetatud sätte rikkumine, kuid otsuse tühistamist ei too kaasa iga menetlusnormi rikkumine. Kohus analüüsib allpool küsimust sellest, millise menetlusnormi rikkumine toob kaasa otsuse tühistamise. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses 3-3-1-30-01 on asutud seisukohale, et menetlusnormide rikkumine haldusmenetluses toob kaasa haldusakti tühistamise vaid siis, kui selline rikkumine viis või võis viia asja ebaõigele otsustamisele. Sama põhimõtte sätestab ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

).

§ 631

lg 1 kohaselt on õigusnormi, sh menetlusnormi (lg 2) rikkumine apellatsioonkaebuse esitamise 6 2-06-32675 aluseks. § 631 lg 2 kohaselt loetakse õigusnormi rikkumiseks normi ebaõiget kohaldamist või kohaldamata jätmist, kuigi seda asjaoludest tulenevalt oleks pidanud kohaldama.

656, mis sätestab menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed, lg 2 järgi on ringkonnakohtul esimese astme kohtu otsuse tühistamise ja uueks arutamiseks saatmise aluseks menetlusõiguse normide oluline rikkumine.

§ 669lg 1 annab menetlusnormi olulise rikkumise juhtude loetelu.

Lõike 2 järgi on Riigikohtule antud õigus lugeda menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks ka lõikes 1 nimetamata rikkumine. Põhimõte, et otsuse tühistamise põhjustab vaid menetlusnormi oluline rikkumine, on sätestatud ka

§ 688lõigetes 4 ja 5.

Ka Riigikohtus on kohtuotsuse tühistamise aluseks vaid menetlusnormi oluline rikkumine (

§ 692

lg 1 p 2) ja seda vaid tingimusel, kui see võis kaasa tuua ebaõige otsuse.

§ 692

lg 4 järgi on Riigikohtus kohtuotsuse tühistamise aluseks menetlusnormi rikkumine, mis on nimetatud §-s 669. Sama paragrahvi 5.lõike kohaselt on viidatud sättes nimetatud menetlusnormi rikkumine ka maakohtu otsuse tühistamise aluseks.

§ 8

lg 2 annab kohtule õiguse menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldada sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Kuna maakohus on TOAKi otsuste läbivaatamisel rollis, milles on ringkonnakohus maakohtu otsuse läbivaatamisel või Riigikohus ringkonnakohtu otsuse läbivaatamisel, on põhjendatud viidatud

paragrahvides sätestatu kohaldamine. Antud juhul avaldajale lõplike seisukohtade esitamise ettepaneku tegemata jätmine TOAKi otsuse tühistamist kaasa ei too, kuna rikkumine ei mõjutanud otsuse tegemist. Avaldajal oli õigus esitada oma seisukohad pärast vaidlustusavalduse saamist TOAKilt ja ettepaneku seisukohtade esitamiseks TOAK avaldajale ka tegi. Avaldaja ettepanekule ei reageerinud. Seega võttis avaldaja ise endalt võimaluse vaidlustusavalduse kohta seisukoha esitamiseks. Lõplike seisukohtade esitamise ettepaneku tegemata jätmine avaldajale ei mõjutanud otsuse tegemist. Märgitud põhjendustel tuleb avaldus jätta rahuldamata. Avaldaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda vastavalt

§ 172lg 1.

Avaldajal tuleb kanda ka puudutatud isiku BPmenetluskulud, sh kohtuvälised. BPvõib esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastavalt

§ 174lg 1.

Teine puudutatud isik ei ole avaldajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kohtunik 7