lg 1 sätestatud vanema kohustustest, mis põhjusel palub kostja jätta elatis välja mõistmata. Kostja sünnist XXX alates kuni XXX elasid kõik pereliikmed: IC, tema ema NR ning vanaema MV, koos aadressil XXX. Suhted peres olid pingelised sellepärast, et kostja ema tuli tihtipeale koju ebakainena ning siis korraldas skandaale. Hageja sellises seisundis absoluutselt ei kontrollinud ennast ning ta ei suutnud ei füüsiliselt ega ka faktiliselt kasvatada ja hoolitseda oma lapse eest, kuna vajas ise pidevat hooldust ja abi. Kui kostja oli laps, siis tegeles tema kasvatamisega vanaema. Kasvatamisel aitas ka tädi V T . Kohtuotsuse põhjendus Kohus, kuulanud ära tunnistajate VG ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 1 kohaselt on täisealiseks saanud laps kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat.
lõikes nimetatud kohustust, mõistab kohus vanema nõudel temalt välja vanemale elatise igakuise elatusrahana, lähtudes täisealiseks saanud lapse ja vanema varalisest seisundit ja vanema vajadusest. Hageja kulutused on ära näidatud hagiavalduses. Eluaseme kuludeks on üür 3 000 krooni kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud vastavalt üürilepingule. Ülejäänud hageja kulud (toit, riietus, jalatsid, transport, hügieenitarbed) summas 1 350 krooni saab lugeda minimaalseteks kuludeks, mille tõendamist ei pea kohus vajalikuks. Hageja on töövõimetu, selle kohta on esitatud arstliku ekspertiisi otsus nr 284767 20.07.2006. Hageja sissetulekuks on töövõimetuspension 2 405 krooni. Asja arutamisel on selgunud, et hageja on varasemalt teinud kergemaid töid turul, mille eest temale maksti 500 krooni kuus. Hetkel töötab ta kojamehena. Nimetatud töö eest sai hageja 2007 detsembris 1 360 krooni ning alates veebruarist 2008 saab 2 000 krooni kuus. Seega saab hageja sissetulekuks lugeda hetkel 4 405 krooni. Kohus leiab, et hageja elatise nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja on sunnitud üürima eluruumi, millega kaasnev kulu on suhteliselt suur võrreldes ülejäänud vajalike kuludega. Arvestades asjaoluga, et hageja tervislik seisund ei võimalda temal töötada pidevalt täistööajaga ning hetke varanduslik seis ei katta tema minimaalseid vajadusi, peab kohus põhjendatuks elatusraha väljamõistmise hageja tütrelt IC.
lõikes nimetatud isikult välja mõistmata, kui vanem hoidis vanema kohustuste täitmisest kõrvale. Kostja vastuväited, et hageja hoidis kõrvale vanema kohustuste täitmisest, ei ole kohtu arvates tõendamist leidnud. Oma vastuväidete tõendamiseks kostja tõendeid ei ole esitanud. 2 Asjaolu, et kostja vanaema veetis enamus aega lapsega kodus, ei tähenda seda, et ema lapse kasvatamisest oleks kõrvale hoidunud. Tunnistaja VG ütlusest saab järeldada, et hageja tegeles lapsega, tegi tööd selleks, et võimaldada lapsel koos vanaemaga sõita lõunasse puhkama. Hageja alkoholisõltuvus 2004 aastal ei puutu antud juhul asjasse. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et elatis hageja kasuks kuulub kostjalt välja mõistmisele. Kuid arvestades ka kostja kulutusi ning seda, et tema sissetulek on ajutiselt 6 000 krooni kuus, peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt elatis summas 500 krooni kuus. Tuginedes
MS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta täielikult poolte endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.