lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
lg 1 järgi kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kohus leiab, et hageja esitatud andmete ümberlükkamise ja kahju tekitava käitumise lõpetamise nõude rahuldamise eelduseks on ebaõigete andmete avaldamine. Kohus leiab, et vaidlusaluse artikli esimesest lauses on märgitud, et HH ja PG peavad tutvustama rahapesu andmebüroole ( RAB) oma kuue firma kõiki majandusdokumente. Seega on kohe artikli alguses seostatud hagejat äriühingutega ja märgitud, et esitada on vaja hagejaga seotud kuue äriühingu dokumendid mitte hageja kui füüsilise isiku dokumendid. Asjaolu üle, et läbi osaluste ning lisaks ühe äriühingu juhtorgani liikmena on hageja seotud 22.11.2006.a. Tallinna Halduskohtu kohtuotsuses (tl 75-79) märgitud kuue äriühinguga, kes Rahapesu Andmebüroo ettekirjutust vaidlustasid. Nimetatu on omaks võtnud hageja, samuti on kostja esitanud kohtule sellekohased dokumentaalsed tõendid ( tl 34- 56). Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et äriühingud, milles hageja omab osalust, tegelevad artiklis viidatud majutusasutuste pidamisega. Antud kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt rahuldati kaebused osaliselt ja tühistati Rahapesu Andmebüroo ettekirjutused osas, millega nõuti raamatupidamisdokumentide esitamist Andmebüroos kohapeal. Ülejäänud osas jäeti kaebused rahuldamata. 22.11.2006.a. kohtuotsuse põhjendavas osas (tl 79) on kohus leidnud: Seega tuleb ettekirjutused tühistada osas, millega on nõutud raamatupidamisdokumentide esitamist 3 Andmebüroo asukohas. Andmebürool säilib kaevatud ettekirjutuste alusel õigus kontrollida nõutud dokumente äriühingute juures. Kohus leiab, et artikkel on kirjutatud Tallinna Halduskohtu ülalnimetatud kohtuotsusest lähtudes tavakeeles tavalugejale ajalehes, mis ei ole suunatud juriidiliste teadmiste olemasolu eeldavale lugejaskonnale. Ajakirjanikud kasutavad artiklite kirjutamisel tavakõnes kasutatavat eesti keelt. Isiku kohta artikli avaldamise korral seisneb isiku isiklik õigus selles, et tema kohta levitatav informatsioon oleks tõepärane. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagejal ei ole õigust nõuda, et tema kohta levitatav informatsioon oleks juriidilise sõnastusega, vaid seda, et informatsioon oleks tõepärane. Ajakirjandusele juriidilise sõnastuse kasutamise kohustuse panemine ei ole kooskõlas seaduse, ajakirjanduse eesmärkidega ega sõnavabaduse põhimõttega. Kohus leiab, et artiklis on kasutatud äriühingute tegevuse personaliseerimist eesmärgiga näidata lugejale, kes on äriühingute nimel toiminguid tegevad isikud. Kuivõrd tavapärases sõnakasutuses on selline käsitlus samuti levinud, ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et artiklist võib mõista, et kohtuvaidluse pooleks oli hageja mitte temaga seotud äriühingud. Hageja on seisukohal, et artiklist tulenevad väited üksnes hageja kui füüsilise isiku suhtes. Kohus leiab, et hageja taoline seisukoht on ekslik. Kohus on seisukohal, et artiklis viidatakse otseselt hageja seotusele äriühingutega ning mõistlikul isikul on võimalik artiklist aru saada selliselt, et artiklis kajastatav teave on seotud nii hageja kui ka viidatud äriühingutega. Kohus leiab, et artiklit tuleb käsitleda tervikuna, sellest üksikuid lauseid välja rebimata. Kohus on seisukohal, et artikli kontekstist on üheselt mõistetav, et HHe isikut on käesoleval juhul artiklis käsitletud antud äriühingutega seonduvalt. Kohus leiab, et arvestades artikli pealkirja, artikli ülesehitust ja keelekasutust, on mõistlikul isikul võimalik mõista artiklit selliselt, et kostja poolt hageja kohta avaldatud teave seondub äriühingutega, mis vaidlustasid nendele RAB poolt tehtud ettekirjutuse Tallinna Halduskohtus ja mis tegelevad majutusasutuste pidamisega. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja ei ole hageja kohta ebaõigeid andmeid avaldanud. Hageja leiab, et artiklis märgitud pealkiri HH maadleb rahapesu uurijatega ei ole hageja au teotav ja palub välja mõista mittevaralise kahju summas 150 000 krooni.
alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kohus leiab, et au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb avaldatud faktiväite tegelikkusele mittevastavusest. Nimetatud artikkel käsitleb hagejaga seotud äriühingutele tehtud ettekirjutust ja hagejaga seotud äriühingute poolt selle vaidlustamise alusel tehtud Tallinna Halduskohtu otsust. Kuna tõendamist on leidnud, et kostja ei ole esitanud hageja kohta tegelikkusele mittevastavaid andmeid, siis ei ole kostja hageja isiklikke õigusi rikkunud. Sõna maadlema on artiklis kasutatud kujundlikuna ja ei ole artikli kontekstis hageja au teotav. Kohus leiab, et artiklist ei saa teha järeldust selle kohta, et hageja oleks kurjategija, mis võiks kaasa tuua ühiskonna hukkamõistu hageja suhtes. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole hageja au teotavaid andmeid avaldanud, mistõttu ei saanud hagejale mittevaralist kahju tekkida ja hageja vastav nõue tuleb jätta rahuldamata. 4 MENETLUSKULUDE JAOTUS Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tiia Mõtsnik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.