Obsah (8)

§ 450§ 113§ 35§ 39§ 42§ 423§ 452§ 422

2-06-6604/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-6604/34 Tsi

§ 450lg 1 ja § 113 lg 1.

1. Vastavalt kindlustuspoliisile nr XXX olid kindlustatud riskideks liiklusõnnetus, loodusõnnetus, tulekahju, esiklaasikindlustus, vandalism omavastutusega ja vargus.
2. OÜ A koostas
3. september 2005 nimetatud kahjujuhtumi tagajärgede likvideerimise eelkalkulatsiooni nr XXX summas 132 951 Eesti krooni ja 80 senti (tl 11). Nimetatud kalkulatsioon kehtib üksnes 7 päeva. Pärast nimetatud eelkalkulatsiooni kostjale esitamist oli hageja täitnud kõik kindlustustingimustest tulenevad kohustused. Kostja ei täitnud kohustus vastavalt nimetatud sõidukikindlustustingimuste p 6.7 viimase alapunkti esimesele lausele otsustama hüvitise väljamaksmise või sellest keeldumise 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kõik kindlustusjuhtumi asjaolud ja kahju suurus on kindlaks tehtud. Kuivõrd kostja nimetatud tähtaja jooksul hüvitisotsust ei teinud (ega ole teinud kuni käesoleva hetkeni), esitas hageja 23.novembril 2005 kostjale järelpärimise, millega palus teada anda, millises seisus on kindlustusjuhtumi menetlemine ja mis põhjusel ei ole hagejale hüvitatud kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju (tl 18-19). 28.11.2005 vastuses viitas kindlustusandja kindlustushüvitises välja maksmata jätmise õigustusele sõidukikindlustuse tingimuste S21 2003 p 6.7 viimase alapunki teisele lausele, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus hüvitamise otsust edasi lükata algatatud haldus-; tsiviil-; kriminaalmenetluse või ametkondliku juurdluse korral, kui selle lahendist võib sõltuda kindlustusehüvitise väljamaksmise otsus- kuni vastava menetluse tulemuse vastuvõetud otsuse jõustumiseni või menetluse lõpetamise või peatamise otsuseni (tl 14). Lisaks viitas kostja ka OÜ A eelkalkulatsioonile nr XXX, mille esitamine kindlustusvõtja poolt kindlustusandjale ei tähenda selle lõplikust ning aktsepteeritus. 18.01.2006 edastas QAS ekspert ÜR hagejale elektronposti teel kirja, millega 2 2-06-6604/34 aktsepteeris eelkalkulatsioonist nr QE 50338 tulenevast kahjusummast osaliselt, st 58 688 Eesti krooni koos käibemaksuga (tl 15).
4. AOÜ eelkalkulatsioon on vananenud, millest tulenevalt on käesoleval ajal on hageja nõude aluseks HOÜ poolt 31.01.2006 koostatud kalkulatsioon nr XXX, summas 159 512 Eesti krooni. Arvestades kindlustuspoliisist nr XXX ning sõidukindlustustingimuste S21 2003 p 8.7 tulenevat omavastutust summas 5 000 krooni, on hageja taotletavaks kahjusummaks 154 512 Eesti krooni (tl 12-13).
5. Hageja leiab, et autoosade varguse puhul ei tohiks mõistlik tähtaeg kindlustusandja kohustuste täitmiseks ületada 1 kuud. Kindlustusjuhtum toimus 05.09.2005, mistõttu tuleks viivist hakata arvestama alates 05.10.
6. Kohtuistungi päeva seisuga on kostja viivitanud 770 päeva. Hageja on viivist arvutanud juhinduvalt

§ 113

lg1 ja § 94 sätestatule võttes aluseks 07.04.2005 Ametlikes Teadaannetes avaldatud Eesti Panga poolt avaldatud intressimäära 2%. Hageja soovib saada viivitusintressi 7+ 2% aastas summalt 154 512 krooni ehk 38,1 krooni päevas.

1. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja väide nagu oleks hageja keeldunud selgituste andmisest kindlustusandja eksperdile on paljasõnaline ega saa olla aluseks otsusele mitte väljastada hüvitisotsust. Hageja on täitnud kõik kindlustuslepingust tulenevad kohustused, mis puudutavad kahjukäsitlust ning juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks on esitanud avalduse, mille alusel on algatatud kriminaalmenetlus. Hageja ei nõustu kostja nägemusega kahju suurusest. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et informeerida kostjat kahju suurusest. Hagejal puudub informatsioon, mil määral vastab kostja eksperdi poolt hinnatud kahju suurus sumas 49 625,12 krooni tegelikule kahju suurusele, ning millises seisukorras on nimetatud summa aluseks olevas kalkulatsioonis sisalduvad detailid. Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnista ja palub kohtukulud jätta hageja kanda.
3. 05.09.2005 toimunud juhtumi suhtes on QAS poolt avatud toimik K
4. Juhtumit ei ole tunnistatud veel kindlustusjuhtumiks, kuna tuvastamist ei ole leidnud kõik juhtumi asjaolud. Sõidukitingimuste S21 2003 p 6.6 kohaselt on kindlustusjuhtumi ja selle toimumise asjaolude ning kahjusumma tõestamine, vajalike dokumentaalsete ja muu dokumentatsiooni esitamine kindlustusvõtja kohustus; p 6.7 viimase alapunkti teise lause kohaselt on kostjal õigus hüvitamise otsust edasi lükata algatatud kriminaalmenetluse korral, kui selle lahendist võib sõltuda kindlustushüvitise väljamaksmise otsus. Kostja leiab, et Põhja Politseiprefektuuri Politseiosakonna Kriminaaltalitluse poolt algatatud kriminaalmenetluse nr 05231703588 lahendil on antud juhtumi lahendamisel oluline tähtsus.
5. Hageja poolt välja toodud kahju suurus ei ole põhjendatud ega mõistlik. Tulenevalt sõidukikindlustuse tingimuste S21 2003 p 6.8 kohaselt on kostjal õigus valida sõiduki taastamiseks sobiv remonditöökoda. Kindlustusvõtja soovi korral valida remonditöökoda tuleb taotleda selleks kindlustusandjalt kirjalik nõusolek. Hageja ei ole eelnevalt pöördunud kostja poole pöördunud nõusoleku saamiseks ega esitanud OÜ Hsaadud pakkumist. OÜ Hpakkumine on koostatud kindlustusvõtja soovide kohaselt tema poolt esitatud varuosade nimekirja ja näidatud maksumuse alusel, mida tõendab OÜ Hkiri kostjale. Pakkumises ei ole arvestatud, et sõiduk oli pakkumise tegemise ajaks osaliselt taastatud. Sõidukikahju hüvitamisel seatakse eesmärgiks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine. XXXoli 7 a vana sõiduk, mistõttu ei ole põhjendatud originaalosade kasutamine sõiduki taastamisel. Kahju 3 2-06-6604/34 suuruse kindlakstegemisel lähtub QAS OÜ H19.04.2006 pakkumisest 239147, mille kohaselt sõiduk on võimalik taastada kindlustusjuhtumieelsesse seisukorda 47 697 krooni eest, käibemaksuga. Kalkulatsioonist on välja jäetud parema küljekarbi värvimine, parema ukseklaasi paigaldus, mis kuulub kindlustusjuhtumi korral kostja poolt hüvitamisele. AOÜ teatise nr QE338 järgi hiljemalt 12.09.2005 olid paigaldatud XXXparem ukseklaas (806 krooni), valuveljed (4 664 krooni) koos rehvidega (1 696 krooni), rool koos airbagiga (6 500 krooni) ja värvitud parem küljekarp (828 krooni). Tööd on kostjaga eelnevalt kooskõlastamata, mistõttu loeb kindlustusandja antud tööde juures põhjendatuks parema küljeklaasi hinda ja küljekarbi värvimist kokku summas 1 928,12 krooni, käibemaksuga. Seega põhjendatud kulutused taastamiseks 49 625,12 krooni. Sõidukikindlustuse tingimuste S21 2003 p 12.8 järgi, kui kindlustusvõtja ei esita remondiarveid, makstakse hüvitisena 65% kostja poolt kalkuleeritud remondikuludest. Kuna põhjendatud kulutused sõiduki taastamiseks on 49 625,12 krooni, siis 65% sellest moodustab 32 256,33 krooni, millest arvestades maha 5 000 krooni, moodustub lõplik summa 27 256,33, mis kuuluks kostja poolt kindlustusvõtjale väljamaksmisele.
6. Viivise tasumise kohustus võib kostjal tekkida alles pärast seda, kui kostjal langeb ära hüvitise edasilükkamise alus ja kostja on otsustanud hüvitise välja maksta, kuid oma otsuse täitmisega viivitab. Käesoleval ajal on kostja kindlustuslepingut kohaselt täitnud ja viivise nõue on alusetu. Kohtuotsuse põhjendus
7. Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajad, tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
9. Pooled ei vaidle 07.04.2005 sõlmitud kindlustuslepingu sõlmimise asjaolude ja kokkulepitud tingimuste üle. Lepingu sõlmimine ja selle tingimused on tõendatud kindlustuspoliisiga nr XXX (tl 6) ja lepingu lahutamatuks osaks olevate sõidukindlustuse üldtingimustega (7-10). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja ei oleks maksnud kindlustusmakseid. Vaidlus on selles, kas kostjal oli alus rakendada sõidukindlustuse tingimuste p 6.7 ja selle alusel edasi lükata kindlustushüvitise väljamaksmine. Nimetatud punkti viimase alapunkti teise lause järgi on pooled lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et kostjal on õigus hüvitamise otsust lükata edasi algatatud haldus-, tsiviil-, kriminaalmenetluse või ametkondliku juurdluse korral, kui selle lahendist võib sõltuda kindlustushüvitise väljamaksmise otsus.
10. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja kasutas hagejaga lepingu sõlmimisel tüüptingimusi, st vaidlusalune kindlustusleping oli eelnevalt läbirääkimata tingimustel sõlmitud leping ja kõik tema tingimused ei olnud individuaalselt kokku lepitud. Tüüptingimuse legaaldefinitsiooni annab

§ 35

, mille kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav pool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

§ 39

lg 1 esimese lause järgi tuleb tüüptingimust aga tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

§ 39

lg 1 teise lause kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Seega tuleb

§ 39

lg-st 1 lähtudes tüüptingimust tõlgendada objektiivselt 4 2-06-6604/34 lepingu teiseks pooleks oleva n-ö mõistliku isiku, st selle lepingupoolega sarnase mõistliku isiku, kelle suhtes tüüptingimust kasutati, seisukohalt ning kahtluse korral tuleb tüüptingimust tõlgendada tüüptingimuse kasutaja kahjuks, kes lepingutingimuse eelneva väljatöötajana kannab ka lepingutingimuse tõlgendamisega seotud riske.

§ 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.

§ 42

lg 2 kohaselt kehtib eeldus, et kui tüüptingimustega kaldutakse kõrvale seaduses vastava lepingutüübi kohta sisalduva standardregulatsiooni olulisimatest põhimõtetest, on tüüptingimused teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad ning seetõttu vastavalt lõikele 1 tühised. Praegusel juhul on kostja tingimuste punktis 6.7 kehtestanud endale võimaluse kindlustushüvise väljamaksmise edasilükkamise algatatud haldus-, tsiviil-, kriminaalmenetluse või ametkondliku juurdluse korral. Selline õigus ühepoolselt kohustuse täitmise edasilükkamiseks on ebamõistlik. Õige on hageja seisukoht, et tingimuste punkt 6.7 on tühine. Tegemist on üldsõnaliselt kehtestatud sättega, mis annab kindlustusandjale sisuliselt piiramatu võimaluse kohustuse täitmise edasilükkamiseks. Nimetatud säte annab tüüptingimuste kasutajale formaalse aluse keelduda kohustuse täitmisest asjaoludel, mis ei ole seotud kindlustusjuhtumiga. Hüvitise maksmise edasilükkamine on tühine, kuna punktis 6.7 sätestatu kahjustab ebamõistlikult tarbijat. Kostja ei ole toiminud oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt heas usus. Arvestades kindlustussuhte sisu ja poolte kohustusi ning seda, et kindlustuslepingu poolte suhe põhineb usaldusel, siis ei ole kooskõlas kindlustusandja tegutsemine viisil, kus poliisis on kokku lepitud kindlustusriskiks muuhulgas vandalism, kuid lepingu tüüptingimused kitsendavad kindlustusandjale soodsal viisil oluliselt riski. 18. Kindlustusandja vabaneb kohustusest hüvitada kindlustusvõtjale tekkinud kahju juhul, kui kahju tekkis riski toimel, mille vastu ei olnud kindlustatud (

§ 423

lg 2), või tekitas kindlustusvõtja kahju tahtlikult (

§ 452

lg 1) või on kindlustusvõtja rikkunud kokkulepitud kohustusi ja rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele (

§ 452lg 2).

Vaidlust ei ole, et üheks sõidukindlustuse lepingu järgseks kindlustatavaks riskiks oli vandalism omavastutusega. Tõendamist ei ole leidnud kohtule esitatud tõenditega ega tunnistaja ÜR ütlustega (kes on kostja töötaja), et hageja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või, et kindlustusvõtja on rikkunud kokkulepitud kohustusi ja rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Kostja väide, et hageja ise on seotud kindlustusjuhtumiga, on paljasõnaline, mis ei ole seaduslikuks aluseks kindlustusjuhtumi kohta otsuse mitte tegemiseks. Kostja tugineb oma subjektiivsele arvamusele, mis ei ole tõendiks käesolevas vaidluses. Kohus on seisukohal, et kostja keeldumine hüvitisotsuse tegemiseks ei ole vabandatav. Ei saa mõistlikuks pidada kostja poolt hagejale hüvitise mittemaksmist kuni kriminaalmenetluses süüdlase väljaselgitamiseni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid millest nähtuks, et hageja oleks kahtlustatav, mis takistaks hüvitisotsuse tegemist. Kohus soovib rõhutada, et hageja on ise pöördunud politsei poole avaldusega kriminaalmenetluse algatamiseks. Seega hageja on käitunud vastavuses mõistliku inimese käitumisega. Ebamõistlik oleks mõistlikku inimest karistada selle eest. Kriminaalmenetlus on kestnud juba üle kahe aasta ning süüdlase leidmiseks kuluvat aega ei ole võimalik ette määratleda, samuti ei ole välistatud võimalus, et süüdlast ei suudeta tuvastada. Kindlustushüvitise otsuse tegemisest ja kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumine määratlemata aastateks läheb vastuollu kindlustuse eesmärgiga. 5 2-06-6604/34 19. Kohus on seisukohal, et sõiduki vandalism, sõiduki osade vargus on kindlustusjuhtum

§ 423

lg 1 ja sõidukikindlustuse üldtingimuste p 4.2.4 järgi ning kostja on

§ 422lg 1 ja § 450 lg 1 järgi kohustatud hüvitama kindlustusjuhtumiga tekkinud kahju.

Kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Sõidukikindlustuse üldtingimuste p 6.7 neljanda alapunkti esimese lause järgi on kindlustusandja kindlustusjuhtumi korral kohustatud otsustama hüvitise väljamaksmise või sellest keeldumise 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kõik kindlustusjuhtumi asjaolud ning kahju suurus on kindlaks tehtud. Hageja on kindlustuslepingust tulenevad kohustused täitnud. Tõendamist ei ole leidnud

§ 452

lg-tes 2 ja 3 ning sõidukikindlustuse üldtingimuste p 11 sätestatud kindlustusvõtja rikkumised, mis vabastaks kindlustusvõtja kahju hüvitamise kohustusest. 20. Kostja kindlustushüvitise suurust ei ole kindlaks määranud ega hüvitist hagejale välja maksnud. Hageja esitatud tõendi kohaselt on sõiduki taastamiseks tehtav kulu seisuga 30.01.2006 vastavalt HOÜ kalkulatsioonile 159 512 krooni (tl 12-13). Samas kostja vaidlustab hageja esitatud tõendit väitega, et varuosade nimekirja esitas hageja, mille alusel OÜ H arvutanud maksumuse (tl 41). Kohus leiab, et kostja käitumine on olnud hageja suhtes eksitav enne kohtulikku menetlust ja ka kohtu menetluse ajal. Tunnistaja ÜR on hagejale 18.01.2006 saatnud meili, milles märgib, et põhjendatud kahju suurus on summas 58 688 krooni. Oma vastuses hagile palub kostja hagi mitte rahuldada leides samas, et põhjendatud kulutused sõiduki taastamiseks on 32 256.33 krooni miinus omavastutus. Kostja on esitanud kohtule tõendina OÜ Hkuupäevata kirja, milles on märge, et hageja poolt tellitud kalkulatsioon on hageja esitatud andmete põhjal ja kostja tellitud kalkulatsioon on kindlustuse kogemuslikult väljakujunenud tavade kohaselt (tl 41). Seega kalkulatsioonid on koostatud vastavalt poolte esitatule (tl 12-13, 36). Kohus on seda meelt, et kahjuhüvitise suuruse oleks saanud kindlaks teha lastes sõiduk taastada kindlustusjuhtumi eelsesse olukorda, mis on ka ilmselgelt hageja huvi olnud. Remondikäigus oleks selgunud võimalused varuosade kasutamiseks vastavalt kas originaal-, B-grupi või kasutatud varuosad. Kindlustusjuhtumi saabumisest on möödunud enam kui kaks aastat, kuna kostja otsustas vaidlusaluse kindlustusjuhtumi käsitlemise peatada kuni kriminaalmenetluses süüdlaste leidmiseni. Kostja enda tegevus ei ole kindlustusandjale kohane. Kostja ootuspärane tegevus oleks kahju suuruse kindlaks tegemine ja vajadusel leida remondi töökoda kahjude kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et hageja esitatud kalkulatsioon on piisavaks tõendiks kindlustushüvitise suuruse määramisel. Varasema kalkulatsiooni jätab kohus tähelepanuta kuna selle kehtivusaeg oli 7 päeva (tl 11). Kostja kalkulatsioonid jätab kohus tähelepanuta eelmärgitud põhistustel. Kuna hageja omavastutus vastavalt lepingule on 5 000 krooni, siis lõplikuks kindlustushüvitise suuruseks jääb pärast omavastutuse mahaarvamist 154 512 krooni. Kindlustuspoliisi kohaselt oli soodustatud isikuks hageja. Seega on hageja õigustatud saama eelnimetatud suuruses kindlustushüvitist. 21.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub välja mõista viivis kindlustusjuhtumi toimumisest s.o 05.09.2005 alates 1 kuu möödumisest, s.t alates 05.10.2005, summas 38,10 krooni päevas. Asjas on tõendatud kostja poolt tema lepinguliste kohustuste täitmata jätmine, seega on hageja nõue viiviste osas põhjendatud. Kohus leiab, et hageja viivise arvestus vastab kehtivale seadusele. Menetluskulud 6 2-06-6604/34 22. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 7