3-07-1901/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1901 Otsuse kuupäev

1. november 2007 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Juri Stronfel´i kaebus Tartu Vangla tegevuse, mis seisnes telefoni kasutamise mittevõimaldamises, õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kirjalik menetlus Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon Tunnistada Tartu Vangla tegevus telefoni kasutamise mittevõimaldamises, õigusvastaseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud, kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused Kaebuse kohaselt esitas Tartu Vanglas kinni peetav J.Stronfel 05.06.2007.a kontaktisikule avalduse telefoni kasutamiseks, soovides helistada prokurör Steven-Hristo Evestus`le ja advokaat Vaike Eermale Kaebuse esitaja oli 05.06.2007.a helistamise võimaldamiseks kirjutatud avalduses ära näidanud ka nimed ja telefoninumbrid. Avaldust ei rahuldatud ning seda põhjendati sellega, et helistamiseks on ettenähtud kindlad päevad. 06.06.2007.a esitas Juri Stronfel Tartu Vangla direktorile kaebuse, millele ta sai vastuse 06.07.2007.a. Samuti kirjutas Juri Stronfel sama probleemi osas kirja Justiitsministeeriumile, millele vastas Tartu Vangla 11.09.2007.a kirjaga nr 2-2-2/11249-
2. Kaebuse esitaja leiab, et Tartu Vangla on helistamise mittevõimaldamisega rikkunud tema õigusi ning palub kohtul tunnistada vangla tegevus, millega ei võimaldatud tal helistada prokurörile ja advokaadile, õigusvastaseks. Samuti palub kaebuse esitaja karistada vangla 7.sektsiooni kontrolöri. Vastuses kohtu kaebuse käiguta jätmise määrusele märgib kaebuse esitaja, et telefoni kasutamise mittevõimaldamisega tekitati talle mittevaralist kahju, mis seisnes närvisüsteemi kahjustamises. Telefonikõne mittevõimaldamise tõttu ei saanud ta esitada prokurörile vajalikku informatsiooni seoses kriminaalasjaga nr 06730000581, samuti 1 ei saanud ta helistada advokaadile seoses haldusasjaga, mistõttu advokaat ei ilmunud 27.06.2007 toimunud kohtuistungile. Vastustaja vastuväited Vastustaja leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja vaidleb sellele vastu. Kaebaja kirjutas 05.06.07.a (teisipäev) avalduse kasutada telefoni, kuna soovis helistada prokurörile. Tõele ei vasta J.Stronfeli kaebuses esitatu, et ta märkis samas avalduses ka soovi helistada advokaadile Vaike Eerma, selles oli märgitud ainult prokuröri nimi. Kuna sel päeval graafikujärgset helistamist ei olnud, käsitleti kaebaja avaldust erakorralise helistamise soovina. Kontaktisik kontrollis, kas kaebajal on pooleli kriminaalasja menetlus ning kuna selgus, et ei ole, loeti kaebaja esitatud taotlus erakorralise helistamise saamiseks põhjendamatuks. Alusetuks saab lugeda kaebaja väidet, et kuna ta ei saanud advokaadile helistada, siis kaotas ta ühe kohtuasja (27.06.07.a kell 10.00 oli Tallinna Halduskohtus arutlusel haldusasi nr 3-06-1593 J. Stronfeli kaebus Murru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes), sest Murru Vangla juristi Sven Ranniste sõnul nimetatud asjas kaebajal esindajat ei olnud. Tartu Vangla andmetel kasutas kaebaja telefoni 31.05.07.a ja 07.06.07.a, seega oli tal võimalus suhelda nii prokuröri kui ka enne toimuvat kohtuistungit advokaadiga. Samuti oli võimalus kirjutada nii prokurörile kui advokaadile, kui selleks oli olemas hädavajadus. Seda võimatust vanglale teadaolevalt kaebaja ei kasutanud. Kaebuses märgitud närvilise seisundi, mis tekkis helistada mittesaamise pärast J.Stronfel Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhtaja Piret Paabi sõnul meditsiiniosakonna poole abisaamiseks, pöördunud ei ole. Tartu Vangla on lähtunud telefonide kasutamise korra kehtestamisel eelkõige võrdse kohtlemise printsiibist tagamaks kõikidele eelvangistushoones viibivatele kinnipeetavatele isikutele vanglavälist suhtlemist muuhulgas ka helistamise näol. Vaatamata kehtivale helistamise korrale on vangla võimaldanud kinni peetavatel isikutel helistada ka väljaspool kodukorras kehtestatud aega, kui selline taotlus on mõistlikult põhjendatud ja vangla igapäevane töökorraldus seda lubab. Vastustaja leiab, et kaebajale graafikuvälise helistamise mittevõimaldamine ei ole õigusvastane. Kaebaja kasutas enda õigust helistada graafikujärgselt ning tal olid olemas ka teised võimalused prokuröriga ja advokaadiga suhtlemiseks, seda enam, et kirjutamine prokurörile ja advokaadile toimub vangla kulul, helistamine aga kinnipeetava isiku arvel. Vastustaja leiab, et Tartu Vangla ei ole J.Stronfeli õigusi rikkunud ning õigusvastaselt helistamist piiranud, seega puudub kaebajal kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Kohtu põhjendused ja otsus HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja on kaebuses välja toonud, et vastustaja tegevusega põhjustati talle mittevaralist kahju. Seega saab lugeda kaebuse esitaja põhjendatud huviks vastustaja tegevuse 2 õigusvastasuse tuvastamisel kahju hüvitamise taotluse võimalik esitamine. Kahju hüvitamise nõue ei pea olema esitatud koos haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudega, vaid võib olla esitatud ka hiljem. Antud juhul vajab selgitamist, kas Tartu Vangla poolt kaebajale telefoni kasutamise mitte võimaldamine 05.06.2007 esitatud avalduse alusel oli õiguspärane või mitte. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades (VSkE) sätestatud korras. VSkE § 51 sätestab telefoni kasutamise korra. Nimetatud paragrahvi lõike 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Tartu Vangla kodukorra (TVKK) p 16.2 kohaselt võimaldatakse taksofoni kasutamist Ehoones, kus kaebuse esitaja asub, vastavalt laekunud avaldustele, arvestades päevakava. Eelvangistushoone kinni peetavate isikute telefoniavaldusi võtavad vastu ja registreerivad valvurid. Vangla vastusest nähtuvalt asub kaebuse esitaja E-hoone 7.sektsioonis. TVKK p 16.2.2 järgi võimaldatakse 7.sektsiooni kinnipeetavatel taksofoni kasutada neljapäeviti. Helistada võimaldatakse õigeaegselt esitatud avalduse alusel ühel korral päevas, kokku 10 minutit. Nimetatud aja jooksul erinevate telefoninumbrite valimiste arvu ei piirata. TVKK punkt 16.2.4 sätestab, et keelatud on telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga, arvestades päevakava ja taksofoni kasutamise graafikut. Juri Stronfel on 05.06.2007 esitanud kirjaliku avalduse, milles taotleb helistamist prokurör S.H. Evestusele telefonil nr 6282605 ja nõunikule telefonil nr
3. Nõuniku osas peale telefoninumbri muid andmeid esitatud ei ole. Kohtu kontrollimisel selgus, et telefon nr 6282605 kuulub Põhja Ringkonnaprokuratuurile ning telefon nr 6938412 õiguskantsleri nõunikule. Avaldusele on vangistusosakonna peaspetsialisti poolt tehtud märge, et avaldus ei ole põhjendatud, ja helistamist ei lubata. VangS § 28 lg 3 sätestab, et kinnipeetava telefoni kasutamise õigust võib vangla direktor piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Antud juhul on isikuteks, kellele kaebuse esitaja soovis helistada, prokurör ja õiguskantsleri nõunik, ehk riigiasutuse ametiisikud, kellele helistamist vangistusseaduse kohaselt piirata ei tohi. Kaebaja avaldusele tehtud keeldumist ehk otsust ei ole millegagi põhjendatud. Samas on Riigikohtu halduskolleegium oma otsuses nr 3-3-1-46-07 märkinud, et vanglal puudub helistamise piirangu kehtestamisel õigus piirata kinnipeetava suhtlemist riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Selline piiramine võib toimuda erandlikel asjaoludel, näiteks kui on rahutused vangla territooriumil, probleemid telefonivõrguga vm. Nagu märgitud, on vangla oma keeldumisel märkinud ainult „Avaldus ei ole põhjendatud. Ei luba“. Samas ei VangS § 28 ega TVKK sätted ei näe ette, et telefoni kasutamiseks esitatud avalduses peab olema välja toodud põhjendused, miks helistada soovitakse. TVKK p 16.2.4 näeb ette, et avalduses tuleb märkida oma nimi, kambri number, kuupäev ja kasutatava telefonikaardi seerianumber. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-46-07 on halduskolleegium andnud seisukoha, et kinni peetaval isikul puudub kohustus vanglat teavitada asjaoludest, mis tingivad kaitsjale või teistele VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele helistamise soovi. Helistamise motiveerimise kohustust Vangistusseadus ega Vangla sisekorraeeskiri ette ei näe. Seega on 3 vastustaja keeldumine helistamise võimaldamiseks motiivil, et avaldus ei ole põhjendatud, õigusvastane. Kinnipeetavale antud võimalus pöörduda kirjalikult riigiametnike poole ei võta samas ära kinnipeetava õigust saada neile helistada vastavalt VangS § 28 lõikele
4. Kuna kaebuse esitaja 05.06.2007 avalduses ei ole soovinud advokaadile helistamist, mida ta esialgses kaebuses märkis, siis jätab kohus nii vastustaja kui kaebuse esitaja väited selles osas tähelepanuta. Eeltoodut arvestades ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 3, tunnistab kohus Tartu Vangla tegevuse, mis seisnes telefoni kasutamise mittevõimaldamises, õigusvastaseks. Kohtukulude osas ei ole menetlusosaliste poolt kohtule taotlust esitatud. Eda Muts kohtunik 4