TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-2023 Otsuse avalikult kuulutamise 05.12.2006 , aeg ja koht Tartu Halduskohtu kantselei Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ XXX esindaja v.adv. Toomas Pikamäe kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 14.09.2006 intressinõude nr. 13-2.1/8562 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 24.11.2006 , avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja OÜ XXX esindaja v.adv. Toomas Pikamäe; Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus, esindaja Karin Kask. Resolutsioon Kohtuotsuse edasikaebe kord: Jätta OÜ XXX esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 14.09.2006 intressinõude nr. 13-2.1/8562 peale rahuldamata. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so. arvates 05.12.
- OÜ XXX esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse intressinõudele 14.09.2006 nr. 13-2.1/
- Vaidlustatava intressinõude kohaselt on maksuhaldur kohustanud OÜ-l XXX tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatud intressi - ettevõtte tulumaksu intress 4.707.279.- krooni hoiatusega intressinõude täitmata jätmise eest vastutusega MKS § 154 lg 1 alusel. Intressinõudes on juhindutud Maksukorralduse seaduse § 46 , § 115 lg 1 ja 3 ning § 10 lg 2 p.
- Kaebuses leitakse, et intressinõue on põhjendamatu ja õigusvastane, mistõttu nõutakse selle tühistamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Tulumaksuseaduse (TMS)§ 51 lg 4 , milles sätestatud tulumaksult on kaebajale määratud intress arvestatud, on osaliselt vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ning rikub seega Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 32 sätestatud õigust omandi puutumatusele. Seega leiab kaebuse esitaja, et sobiv on abinõu, mis loob soovitud eesmärgi ning abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt eesmärgi tähtsust. Kaebaja rõhutab, et TMS § 51 lg 4 eesmärgiks on residendist juriidiliselt isikult saada tulumaksu näol tagatis, et viimase poolt temaga seotud füüsilistele isikutele antud laenud , avansid ja ettemaksed on oma sisult tõepoolest laen, avanss ja ettemakse ning mitte varjatud kasumi jaotamine fiktiivse laenu näol. Intressinõudes näidatud intressi summa on arvutatud ebaõige maksudeklaratsiooni vormi täitmise tulemusena, mistõttu on intressinõue vale. Ebaõige maksudeklaratsiooni vormi tulemusena on OÜ XXX deklareerinud ja tasunud TMS § 51 lg 4 näidatud tulumaksu rohkem 1.036.794.krooni ning tulumaksu enammakset tuleb arvestada intresside arvestamisel. TMS § 51 lg 4 sätestatud tulumaksukohustus on osas, milles see laieneb TMS § 48 lg 3 näidatud isikutele antud laenudele, avanssidele ja ettemaksetele, ebaproportsionaalne ning rikub kaebaja omandi kaitset. Kuna TMS § 51 lg 4 sätestatud tulumaksukohustus, millelt on intressid arvestatud, on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega, siis puudub tulumaksu tasumise kohustus ning puudub kohustus ka tasuda intresse. Kui langevad ära TMS § 54 lg 6 kohaselt TMS § 51 lg 3 ja 4 maksustamise aluseks olevad asjaolud ( so. kui laen, avanss või ettemakse tagastatakse residendist juriidilisele isikule), on maksumaksjal õigus teha tulumaksu ümberarvestus. Ümberarvestused tehakse deklaratsioonides. Kaebaja on seisukohal, et intressinõude suurus ei ole õige ning ei nähtu, kuidas see on arvutatud. Intressiarvestuses pole võetud arvesse OÜ-le XXX tagastamisele kuuluvat tulumaksusummat, kuigi maksukorralduse seaduse § 119 lg 2 alusel tuleb seda teha. Samuti ei vasta intressinõue MKS § 115 lg 3 ja § 95 lg 2 nõuetele. Intressinõue ei ole kontrollitav. Kohtuistungil esitab kaebuse esitaja menetluskulude nimekirja kogusummas 40.710.- krooni. Vastustaja seisukohalt on kaebus põhjendamatu. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on intressinõude ebaõigsust põhjendanud asjaoluga, et intressisumma arvestamisel aluseks olnud maksukohustus on ebaõige. Seega on OÜ XXX lisaks intressinõudele vaidlustanud tema enda poolt 13.04.2006 esitatud parandusdeklaratsioonides deklareeritud maksukohustuse õigsuse. Maksuhaldur on seisukohal, et intressi aluseks olevat maksusummat püüab kaebaja käesolevas asjas vaidlustada, kuid maksusumma määramise vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Tulumaksukohustus, millest tulenevalt OÜ-le XXX intressinõue esitatakse, ei ole seoses vaidlustamistähtaja möödalaskmisega enam vaieldav. Maksuhaldur on aluseks võtnud OÜ XXX deklaratsioonides esitatud andmed. Kui maksukohustuslane ei teavita, millisel aastal antud laenude tagastamist ta deklareerib, ei ole võimalik maksuhalduril võtta seisukohta, et TMS § 54 lg 6 alusel tehtaval ümberarvestusel tuleks kohaldada teistsugust tulumaksumäära, mis kehtib maksustamisperioodil, mil laenu tagastamist deklareeritakse. Maksuameti esindaja täpsustab, et intressinõue puudutab ainult ettevõtte tulumaksu võlgnevuselt arvestatud intressi, mis nähtub intressinõude tekstist ja isikukontoridadelt, mis on asja juurde lisatud. Kaebajat on informeeritud, et maksuvõla kujunemise kohta on õigus küsida maksuametist infot ning kaebajaga on sõlmitud ka e-teenuse kasutamise leping, mille vahendusel on võimalik saada ülevaadet oma maksukohustusest ning nähtub ka intressiarvestus. Kohtu seisukohad: Asja materjalide kohaselt on viinud maksuhaldur OÜ-s XXX läbi ajavahemikul 18.01.2006 kuni 30.05.2006 revisjoni , mille käigus on tuvastatud, et OÜ XXX on maksustamisperioodidel jaanuar 2004 kuni detsember 2005 deklareerinud tulumaksukohustust seaduses ettenähtust vähem. OÜ XXX esitas 13.04.2006 kontrollitud maksustamisperioodide kohta parandatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid. Sellest tulenevalt suurenes OÜ XXX tulumaksukohustus 1.881.080 krooni võrra. Seoses asjaoluga , et OÜ XXX on nõustunud vabatahtlikult oma maksukohustust korrigeerima, ei ole maksuhaldur teinud OÜ XXX suhtes maksuotsust, vaid saatis 30.05.2006 vastavalt Maksukorralduse seaduse § 81 lg 4 kohaselt teate nr. 12-5/455 revisjoni lõpetamisest, OÜ XXX tasus deklaratsioonide parandamisest tulenenud täiendava tulumaksu lõplikult 04.05.
- 14.09.2006 on esitanud maksuhaldur intressinõude, millega on kohustanud OÜ XXX tasuma teatud tähtajaks tasumata maksusummalt intressi 4.707.279.- krooni. OÜ XXX on intressinõude vaidlustanud haldusakti tühistamise nõudes. 30.05.2006 maksuhalduri teadet kaebaja vaidlustanud ei ole, kohtuistungil põhjendas kaebaja esindaja , et puudus vajadus teate vaidlustamiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et teade ei vasta haldusakti tunnustele. Kohus ei anna hinnangut , kas teade on haldusakt ja vastab haldusakti tunnustele ning kas oli vajadust teadet vaidlustada või mitte, kuna käesolevas asjas ei ole maksuhalduri 30.05.2006 teade nr. 12-5/455 vaidlusesemeks. Kaebaja on püüdnud läbi intressinõude vaidlustada ka maksusumma määramist, kuigi käesolevas vaidluses puudub õigus OÜ-l XXX intressi arvestamisel aluseks olnud maksusummat vaidlustada, kuna seda ei ole tehtud õigeaegselt ning kaebus on käesolevas asjas suunatud ainult intressinõudele , mis on iseseisva haldusaktina vormistatud maksuhalduri poolt. Seega maksukohustuse suurust ning revisjoni läbiviimist ja selle tulemusi kohus ei käsitle antud asjas. Kohus jätab tähelepanuta kõik kaebaja väited, mis puudutavad maksusumma kujunemist. Intress on maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus tulenevalt Maksukorralduse seaduse (MKS) § 31 lg 1 p.
- Maksuintressil on raha hilisemast laekumisest saamata jäänud finantstulu ja samuti mõjutusvahendi funktsioon. Intressikohustus eeldab põhivõla kehtivust, kui maksusumma aegub või kustutatakse, siis kaob ka intressi nõudmise alus. Intressi maksmise kohustus võib tekkida maksukohustuslasel kui ka maksuhalduril. Tulenevalt MKS § 115 tekib maksukohustuslasel intressikohustus kui ta viivitab maksu tasumisega või talle tagastati alusetult enammakse. Maksukorralduse seaduse § 115 lg 1 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intress arvestatakse päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumise seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestuse päevani. Maksuvõlalt arvutatakse intressi kogu viivitatud aja eest ning tulenevalt MKS § 115 lg 3 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole intressi tasunud vastavalt MKS § 115 lg 1 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Tulenevalt MKS § 117 lg 1 kohaselt on intressimäär kindlaks määratud , mis on 0,06 protsenti päevas. Maksuhaldur võib ise otsustada , kas nõuab intressisumma sisse koos maksusummaga või eraldi. Kohus peab põhjendamatuks kaebaja väidet, et antud asjas on maksuhalduri poolt sekkutud kaebaja põhiõigustesse. Kaebaja väide, et on rikutud omandi puutumatust ning rikutud proportsionaalsuse printsiipi , ei ole tõene. Tulenevalt Põhiseaduse § 32 on igaühe omand puutumatu ning omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Selle seadusesätte tähenduses võib kitsendusi omandi valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele sätestada seadusega. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Maksukorralduse seadus sätestab riiklikud maksud , maksumenetluse, maksude arvutamise ja tasumise õigsuse kontrollimise , maksu määramise ning samuti maksuintressi määramise, mis on maksunõude kõrvalkohustus ning tuleneb Maksukorralduse seaduse §
- Samuti ei ole rikutud Põhiseaduse § 11 tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet kaebaja suhtes, kuna vaidlustatav intressinõue on eesmärgipärane ning tuleneb maksukorralduse seadusest. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 teisest lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Ühelt poolt tuleb kaaluda põhiõigusesse sekkumise ulatust, teiselt poolt eesmärgi tähtsust. Nagu eespool on kohus märkinud, on maksuintressil oma funktsioon , see on kahju hüvitamise funktsioon (kreeditorile hüvitatakse raha hilisemast laekumisest saamata jäänud finantstulu ning võlgnikult võetakse ära alusetult teenitud tulu, analoogselt tsiviilõigusega nimetatakse sarnast kõrvalkohustust viiviseks), samuti on intressil mõjutusvahendi funktsioon, seega on intress eesmärgipärane ning intressi määramisega ei ole sekkutud kaebaja põhiõigustesse. Maksuhaldur on viidanud ringkonnakohtu lahendile haldusasjas 27.02.2002 2-3-25/2002, kuigi kaebaja esindaja on pidanud nimetatut lahendit ekslikuks, kus on leitud, et maksuvõla kujunemist on võimalik jälgida isikukontokaartide alusel ning raamatupidamisandmetega võrdlemisel on kontrollitav ka maksusummade õigsus ning isikukontoridade lisamisega on loetud ettekirjutus põhjendatuks. Antud asjas puudutab intressinõue ettevõtte tulumaksu võlgnevuselt arvestatud intressi, mis nähtub nii intressinõude tekstist kui intressinõudele lisatud väljavõttest ettevõtte tulumaksu isikukontoridadest. Kuna maksuhaldur on lisanud intressinõudele isikukontoread, nähtub sellest OÜ XXX maksuvõla kujunemine perioodide lõikes ning maksuvõlalt arvutatud intress. Seega ei ole põhjendatud OÜ XXX väide, et on arusaamatu , kuidas on kujunenud intressisumma. Asja materjalidest nähtuvalt on olemas ka kaebaja ja maksuhalduri vahel sõlmitud e-teenuse kasutamise leping, millest tulenevalt on võimalus saada pidevat ülevaadet maksukohustustest, samuti ka käesolevas asjas tutvuda intressiarvestusega. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata , kohus juhindub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 sätetest. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks