Obsah (5)

§ 6§ 26§ 25§ 9§ 7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1812 Otsuse kuupäev 8. november 2007 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi P. K. kaebus Võru Linnavalitsuse 23. mai 2007.

) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kaebuse esitaja ja vastustaja vahel on sotsiaalhoolekandest tulenev avalik-õiguslik suhe, mille tõttu kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses.

§ 6

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 87 lõike 1 kohaselt on isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Sama paragrahvi 2 lõike punktide 1 ja 3 kohaselt võib Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse esitada kaebuse haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud ja vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult.

§ 26

lõike 1 punkt 1 sätestab, et kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. Seega on lubatavaks nõudeks nii vaidemenetluses läbivaatamisel olnud korralduse tühistamise nõue kui ka vaideotsust vormistava korralduse tühistamise nõue. Kaebust pole alust käsitleda kohustamiskaebusena vastustaja kohustamiseks ravimitoetus välja maksta, kuna kaebuse eesmärk on võimalik saavutada

§ 26

lõike 1 punktis 1 sätestatu realiseerimise teel, nimelt saab kohus haldusaktide tühistamiskaebuse rahuldamise korral teha vastustajale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks koos sellest tulenevate õiguslike järelmitega, milleks võib muuhulgas olla kohustus ravimitoetus välja maksta.

§ 25

lõiked 9 ja 10 sätestavad, et halduskohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata iga seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi põhiseadus). Kui halduskohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või on tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta kohtuotsuse või -määruse Riigikohtule, millega käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus. Seega ei ole kaebuse esitaja poolt esitatud taotlust kahe õigustloova akti kohaldamata jätmiseks ja põhiseadusega 4 vastuolus olevaks tunnistamiseks tarvis käsitleda iseseisvate kaebuse esitaja nõuetena, kuna nende nõuete osas võtab kohus vastavalt

§ 25

lõigetele 9 ja 10 seisukoha, kui otsustab nende määruste kohaldamist käesolevas asjas. Seega on tegemist lubatava kaebusega.

§ 9

lõige 3 sätestab, et kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja 15.08.2007.a postiasutuse vahendusel vaideotsuse kätte saanud (tl 4). Kaebuse esitaja on kaebuse halduskohtule esitanud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja vahendusel, kus on kaebus registreeritud 14.09.2007.a (tl 4). Neil asjaoludel on tegemist 30 päevase tähtaja jooksul ja seega tähtaegselt esitatud kaebusega, kuna ka vastustaja ei ole vaidlustanud vaideotsuse kaebuse esitajale teatavaks tegemist 15.08.2007.a. 5.

§ 7

lõige 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Nagu juba osundatud sätestab

§ 26

lõike 1 punkt 1, et kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. Osundatud sätete koosmõjust tuleneb seega, et halduskohtu pädevuses on ainult sellise õigusvastase haldusakti tühistamine, mis rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.

1. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. SHS § 23 lõige 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus võib määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Vaidlusaluse Võru Linnavalitsuse 23.05.2007.a korralduse nr 308 (tl 25) kohaselt on korralduse andmisel korralduse õigusliku alusena muuhulgas tuginetud Võru Linnavolikogu 20.12.2006.a määrusele nr 41 „Võru linna eelarvest makstavate täiendavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“. P. K. poolt Võru Linnavalitsusele 30.04.2007.a esitatud taotluse (tl 27) kohaselt on kaebuse esitaja puudega isikuna taotlenud 622 krooni ravikulude hüvitamist. Taotlusele on lisatud vastavad kuludokumendid (tl 28-29), millega on tõendatud kulutuste kandmine summas 621, 90 krooni, kusjuures valdavalt on tegemist ravimite ostmisel tehtud kulutustega. SHS § 26 lõige 2 sätestab, et valla- või linnavalitsus korraldab abi vajava puudega isiku toimetuleku sotsiaalteenuste osutamise, sotsiaaltoetuste maksmise, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise teel. Seega oli vastustaja õigustatud kaebuse esitaja taotluse lahendamisel kohaldama Korras sätestatut, kuna kaebuse esitaja taotles SHS § 2 punktis 4 nimetatud sotsiaaltoetust, milleks on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus. Vaidlusaluse korralduse andmise faktilise alusena on vastustaja välja toonud asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole esitanud toetuse taotlemisel nõutavaid dokumente, milleks on tõend 5 kõigi perekonnaliikmete netosissetuleku kohta (tl 25), kusjuures vastustaja on täpsustanud, et silmas on peetud andmeid rahvastikuregistrisse ja kohalikku sotsiaalregistrisse kantud perekonnaliikmete kohta. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt korralduse andmisel kohaldatud faktiline alus võimaldab kehtiva õiguse kohaselt taolise korralduse anda. Nimelt sätestab Korra § 5 lõike 5 punkt 1, et ravimitoetuse taotlejal tuleb ravimi kuludokumendi kõrval esitada vastustajale muuhulgas ka tõend kõigi perekonnaliikmete netosissetuleku kohta toetuse taotlemisele eelnenud kuul. Seega on Korra § 5 lõike 5 punkt 1 asjassepuutuvaks õigusnormiks. HMS § 56 lõike 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Seega on vastustaja korraldus kooskõlas HMS § 56 sätestatuga, kuna vastustaja poolt kohaldatud Kord ei näe ette Võru linna eelarvest makstavat ravimitoetust maksta aastaringselt lihtsustatud korras sotsiaalosakonnas koostatud nimekirjade alusel avaldust ja täiendavaid andmeid sissetulekute kohta esitamata Korra § 5 lõike 7 alusel. SHS § 30 lõige 1 sätestab kohustuse toetust taotlevale isikule esitada valla- või linnavalitsusele andmed, mis on vajalikud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi saamiseks. SHS § 30 lõike 6 kohaselt andmete mitteesitamisel toetust ei maksta. Ka Korra § 5 lõige 6 paneb toetuse taotlejale kohustuse toetuse saamiseks vajalike dokumentide sotisaalosakonnale esitamiseks. Asjaolu, et kaebuse esitaja abikaasa saab väidetavalt palka Võru Linnavalitsuselt ei võta kaebuse esitajalt kohustust dokumentide esitamiseks, sest Palgaseaduse § 8 lõige 3 sätestab, et tööandjal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta avaldada andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, samuti palgatingimuste kohta. Korra § 2 lõike 1 esimese lause kohaselt määratakse toetusi linnavalitsuse korraldusega sotsiaalosakonna või Võru Linnavalitsuse sotsiaalhoolekandekomisjoni ettepanekul. Kuna korraldus anti Võru linna eelarvest makstava toetuse mittemaksmiseks, siis ei esine vastuolu SHS § 33 lõikega 1, kuna SHS § 23 lõige 1 volitab valla- või linnavalitsust määrama ja maksma täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Kaebuse esitaja õigusi ei riku asjaolu, et Võru linnas määratakse toetusi linnavalitsuse korraldusega, mitte ei ole selleks volitatud ametnikku. Kollektiivne otsustamine tagab eelduslikult paremini isikute õiguste kaitse ja sotsiaaltoetuste jõudmise tegelike abivajajateni. 7.Võru Linnavalitsuse 25.07.2007.a korraldus nr 431 (tl 6-7) ei ole vastuolus SHS § 33 lõikega
2. SHS § 33 lõige 3 sätestab, et lõikes 1 nimetatud ametniku või komisjoni otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada vaie maavanemale. HMS § 73 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust vaidealluvust, esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan. Maavanema pädevus on sätestatud SHS § 7 lõike 2 esimeses lauses, mille kohaselt maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. Kuna käeoleval juhul on vaidluse esemeks Võru linna eelarvest makstav 6 toetus, siis ei laiene sellele toetusele ka maavanema järelevalve ning vastustaja ei olnud kohustatud edastama vaiet maavanemale lahendamiseks.
3. Käesolevas asjas on asjakohaseks õigusnormiks Korra § 5 lõike 5 punkt
4. Kaebuse esitajale on keeldutud toetuse maksmisest seoses nõutavate dokumentide mitteesitamisega. Korra § 4 lõike 5 punkt 1 sätestab täiendava toetusena toimetulekuraskustes olevatele isikutele ravimitoetus – isikute kulutuste osaline või täielik kompenseerimine retseptiravimitele kuni 700 krooni aastas. Võru Linnavalitsuse sotsiaalhoolekandekomisjoni ettepanekul võib toetus olla suurem kui 700 krooni. Kuna kaebuse esitajale ei ole käesolevas asjas keeldutud 700 krooni ületava toetuse maksmisest seoses kehtestatud piirmäära ületamisega, siis ei ole Korra § 4 lõike 5 punkt 1 asjas kohaldamisele kuuluvaks õigusnormiks, mille tõttu puudub selles vaidluses vajadus selle sätte põhiseadusega kooskõlas olemise kontrollimiseks. Kohus peab vajalikuks vastuseks kaebuse esitajale täiendavalt osutada ka Ravikindlustuse seaduse § 47 lõikele 1, mis sätestab, et kalendriaasta jooksul kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetelusse kantud ravimite ostmiseks põhjendatult ja tõendatult tasutud summad vahemikus 6000 kuni 20 000 krooni hüvitab haigekassa täiendavalt (täiendav ravimihüvitis). Seega ei toimu kaebuse esitaja poolt vastustajalt taotletud ravimikulude hüvitamine ainult Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras, vaid ka Ravikindlustuse seaduses sätestatud korras, mis omakorda viitab sellele, et ravimitoetust ei ole Võru linna elanike suhtes piiratud ainult 700 krooniga aastas, vaid vastav toetamine toimub ka teiste asjakohaste institutsioonide kaudu. Samuti on vastustaja vaidlustatud korraldustes õigesti osundanud asjaolule, et kaebuse esitajale on määratud igakuuline sotsiaaltoetus 200 krooni puudest tingitud lisakulude katteks. Sotsiaaltoetuse määramise fakt on tõendatud ka väljatrükiga vastavast andmebaasist (tl 30). Nimetatud asjaolud kogumis välistavad kohtu arvates kaebuse esitaja poolt väljatoodud põhiõiguste rikkumise tegeliku olemasolu. Nagu juba osundatud sätestab HMS § 54, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Mõlemad vaidlusalused korraldused on antud Korra alusel. Seetõttu ei ole asjasse puutuvaks õigusnormiks ka Võru Linnavolikogu 15.08.2007.a määrus nr 55, mille tõttu puudub kohtul alus ka selle määruse põhiseadusega kooskõlas olemise kontrollimiseks.
5. Mõlema korralduse puhul on tegemist õiguspäraste haldusaktidega, millega ei rikuta kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piirata tema vabadusi, mille tõttu tuleb kaebus

§ 26

lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata jätta, sest puutub alus korralduste tühistamiseks ja vastustajat kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Roby Koik Kohtunik 7