TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1212 Otsuse kuupäev 29.oktoober 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Kalev Liivi (Liiv) kaebus Tartu Linnavalitsuse 20.03.2007 korralduse nr 359 peale Asja läbivaatamise kuupäev 10.oktoober 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Kalev Liiv ja tema esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn ning vastustaja – Tartu Linnavalitsuse esindajad Urve Pius ja Sven Haljas Resolutsioon Jätta Kalev Liivi kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Linnavalitsuse 11.01.2005 korraldusega nr 35 „Projekteerimistingimuste määramine“ punktiga 1.2 määrati projekteerimistingimused PTH-04-450 Kesakanni 53 üksikelamu laienduseks. Kalev Liiv, Kesakanni 53 omanik, vaidlustas eelnimetatud projekteerimistingimused halduskohtus. Riigikohtu 04.05.2006 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-3-1-28-06 tühistati projekteerimistingimuste punktid 3.3., 3.6., 3.11., 3.12., 3.16., 3.20., 5.
- ja 6 ning kohustati Tartu Linnavalitsust asja uuesti läbi vaatama. Tartu Linnavalitsuse 06.06.2006 korraldusega nr 898 tunnistati kehtetuks 11.01.2005 korralduse nr 35 „Projekteerimistingimuste määramine“ punkt 1.2.ja Kalev Liivile saadeti 10.07.2006 kirjaga nr 7-1.3/PTH-04-450 juhised Kesakanni 53 üksikelamu laiendamise ehitusprojekti koostamiseks. K.Liiv esitas kohtule kaebuse, milles taotles Tartu Linnavalitsuse 06.06.2006 korralduse nr 898 tühistamist osas, millega tunnistati kehtetuks Tartu Linnavalitsuse 11.01.2005 korralduse nr 35 punkt 1.
- ning Tartu Linnavalitusele ettekirjutuse tegemist asja uueks läbivaatamiseks ja kohustamiseks vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-28-06 viivitamatult väljastama seadusele vastavad projekteerimistingimused. Tartu Halduskohtu 27.11.2006 otsusega haldusasjas nr 3-06-1662 tühistati Tartu Linnavalitsuse 06.06.2006 korralduse nr 898 punkt 1 ja kohustati Tartu Linnavalitsust lahendama Kalev Liiva projekteerimistingimuste taotlus uuesti, muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis Tartu Halduskohtu 27.11.2006 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium jättis oma 10.09.2007 kohtumäärusega nr 3-7-1-3-218 Kalev Liivi kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kuna leidis, et Kalev Liivi kassatsioonkaebus on ilmselt põhjendamata. Arvestades Tartu Halduskohtu 27.11.2006 otsust haldusasjas nr 3-06-1662 otsustas Tartu Linnavalitsus oma 20.03.2007 korraldusega nr 359 motiveerida oma tegevust ja anda projekteerimistingimuste taotluse lahendamise kohta selgitused ning põhjendused. K.Liiv esitas linnavalitsusele 21.04.2007 viimatinimetatud korralduse peale vaide. Tartu Linnavalitsuse 30.04.2007 korraldusega nr 539 jäeti K.Liivi vaie rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS K.Liiv esitas kohtule kaebuse, milles palub Tartu Linnavalitsuse 20.03.2007 korraldus nr 359 ja Tartu Linnavalitsuse 30.04.2007 korraldus nr 539 tühistada ja kohustada Tartu Linnavalitsust vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-28-06 viivitamatult väljastama seadusele vastavad projekteerimistingimused ning kohtukulud jätta vastustaja kanda. K.Liiv väidab, et vaidlustatud haldusaktid rikuvad tema kui elamuomaniku õigust ehitada sobiva suuruse ja kehtivate seaduste ja ehitusnormidega kooskõlas olev elamu, samuti põhjustavad talle täiendavaid kulutusi ja ebameeldivusi. Kaebaja leiab, et haldusorgan ei ole põhjendanud ega motiveerinud projekteerimistingimuste taotluse lahendamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Tartu Linnavalitsuse esindajad paluvad jätta kaebus rahuldamata, kuna kaevatud korraldus ei riku kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi. Vastustaja väidab, et linnavalitsus on vaidlustatud korralduses põhjalikult selgitanud, miks otsustati lugeda K.Liivi projekteerimistingimuste taotlus lahendatuks 10.07.2006 kirjaga nr 71.3/PTH-04-450 saadetud juhistega. Seega ei vasta tegelikkusele kaebuse esitaja väide, et haldusorgan ei ole põhjendanud ega motiveerinud projekteerimistingimuste taotluse lahendamist. Linnavalitsuse arvates ei saa selgituste andmine oma varasema tegevuse kohta kuidagi rikkuda K.Liivi õigusi ega piirata vabadusi. Vastustaja on seisukohal, et vastavalt planeerimisseaduse §-le 3 lg 2 p 2 on detailplaneeringu koostamine kohustuslik olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 % suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks. Kuna K.Liiv taotles projekteerimistingimusi Kesakanni 53 üksikelamu laiendamiseks (elamu lamekatuse asendamine viilkatusega, ehitise aluse pinna laiendamine), siis järelikult ei ole antud juhul detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Vastustaja on seisukohal, et vastavalt ehitusseaduse §-le 2 lg 7 toimub elamu laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel . Kuna K.Liiv taotles projekteerimistingimusi Kesakanni 53 2 üksikelamu laiendamiseks, mitte püstitamiseks, siis ei ole linnavalitsusel ehitusseaduse sätetest tulenevalt ehitise laiendamise korral projekteerimistingimuste määramise kohustust. Vastustaja jääb seisukohale, et kuna puudub vajadus projekteerimistingimuste määramiseks, siis võib piirduda juhiste andmisega Kesakanni 53 hoone laiendamise projekti koostamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et Kalev Liiv esitas 15.05.2006 Tartu Linnavalitsusele taotluse väljastada seadustele vastavad projekteerimistingimused Kesakanni 53 üksikelamu laiendamiseks, märkides taotluses kavandatava tegevuse lühikirjeldusena elamu lamekatuse asendamise viilkatusega ja ehitise aluse pinna laiendamise, konkretiseerimata oma soove. Õige on vastustaja seisukoht, et linnavalitsusel ei ole ehitusseaduse sätetest tulenevalt ehitise laiendamise korral projekteerimistingimuste määramise kohustust, sest ehitusseaduse § 19 lõige 1 kohaselt on projekteerimistingimused üksnes ehitise püstitamiseks, mitte ehitise laiendamiseks koostatava ehitusprojekti koostamise aluseks. Ehitusseaduse § 2 lg 6 sätestatud ehitamise mõistes on seadusandja selgelt eristanud püstitamise ja laiendamise. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel. Kohus on seisukohal, et kuna K.Liiv taotles projekteerimistingimusi Kesakanni 53 üksikelamu laiendamiseks, mitte püstitamiseks, siis ei ole linnavalitsusel ehitusseaduse sätetest tulenevalt ehitise laiendamise korral projekteerimistingimuste määramise kohustust. Projekteerimistingimuste koostamise kohustust ei tähendanud iseenesest ka see asjaolu, et kuni 1.novembrini 2006 kehtinud Tartu linna ehitusmääruse § 22 lg 2 kohaselt tuli esitada arhitektuuri ja ehituse osakonnale muu hulgas projekteerimistaotlus hoonete laiendamiseks, sest sama määruse § 23 lg 2 kohaselt otsustas hoonete puhul projekteerimistingimuste koostamise vajaduse arhitektuuri ja ehituse osakond. Kuna K.Liivi taotluse alusel määrati projekteerimistingimused Kesakanni 53 üksikelamu laienduseks (Tartu Linnavalitsuse 11.01.2005 korraldus nr 35 punkt 1.2), mis aga Riigikohtu poolt tühistati, siis vaatas linnavalitsus üle projekteerimistingimuste määramise põhimõtted ja leidis, et projekteerimistingimuste määramine ehitise laiendamise korral ei ole küll keelatud, kuid ei ole ka kohustuslik. Kohus on seisukohal, et kaebaja taotlus – kohustada Tartu Linnavalitsust vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-28-06 viivitamatult väljastama seadustele vastavad projekteerimistingimused – tuleb jätta rahuldamata, kuna Riigikohus sellist ettekirjutust ei ole teinud. Riigikohus asus seisukohale, et kui projekteerimistingimuste vaidlusaluste punktide tühistamisel osutub võimatuks kehtima jätta ülejäänud osad K.Liivile antud projekteerimistingimustest, siis saab Tartu Linnavalitsus kaaluda ka ülejäänud projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamist ning K.Liivi projekteerimistingimuste väljastamise taotluse tervikuna uuesti lahendamist. Seega kohustas Riigikohus vastustajat lahendama tühistatud punktide osas uuesti K.Liivi projekteerimistingimuste taotlust, kuid ei kohustanud väljastama projekteerimistingimusi. 3 Asja materjalidest nähtuvalt Kesakanni 53 kinnistut hõlmavat detailplaneeringut kehtestatud ei ole ja puudub ka kohustus koostada detailplaneering, sest Kesakanni 53 kinnistut hõlmab Tartu Linnavolikogu 06.10.2005 määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneering ja Tartu Linnavolikogu 09.09.1999 määrusega nr 98 kehtestatud Vana-Ihaste üldplaneering. Üldplaneeringutes on kehtestatud ehitistele üldised arhitektuursed nõuded. Vana-Ihaste üldplaneeringu seletuskirja p 3.2.
- kohaselt on väikeelamu ehitusprojekti koostamisel soovitav tuletõrje- ja isolatsiooninormide tagamiseks vältida kõrvutiasetsevate hoonete üksteisele liiga lähedale sattumist. Samuti on soovitav suuremate vahede olemasolu majapaaride vahel. Elamute maksimaalseks lubatud kõrguseks on reeglina 1,5 korrust, krundi täisehituse protsent ei tohiks ületada 20%: Kesakanni 53 kinnistu sihtotstarve on väikeelamumaa. Tartu linna üldplaneeringu seletuskirja p 4.
- kohaselt on väikeelamumaal põhiliselt lubatud kuni kahekorruseliste hoonete ehitamine. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et Tartu Linnavalitsuse 20.03.2007 korraldus nr 359, millega linnavalitsus andis seisukohad Kesakanni 53 üksikelamu laiendamise kohta ja luges K.Liivi projekteerimistingimuste taotluse PTH -04-450 lahendatuks arhitektuuri- ja ehituse osakonna 10.07.2006 kirjaga nr 7-1.3/PTH-04-450 väljastatud juhistega Kesakanni 53 üksikelamu laiendamiseks, sest ehitusseaduse sätetest tulenevalt ei ole linnavalitsusel ehitise laiendamise korral projekteerimistingimuste määramise kohustust, on põhjalikult motiveeritud ja põhjendatud ning see vastab haldusmenetluse seaduses haldusaktile ette nähtud nõuetele. Samas märgib kohus, et juhised ei riku kaebuse esitaja seaduslikke õigusi ega piira tema vabadusi mingilgi määral, samuti ei riku projekteerimistingimuste mitteväljastamine K.Liivi subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 4