KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-294 Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus L.Pi kaebus Tallinna Vangla toimingu – kaebuse esitajal Tallinna Vanglas fotoalbumi omamise mittelubamine õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebuse esitaja – L.P Vastustaja – Tallinna Vangla L.Pi apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27.07.2007 otsus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised RESOLUTSIOON Jätta L.Pi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.07.2007 otsus haldusasjas nr 3-07-294 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kinnipeetav L.Pil oli Tartu Vanglast 27.12.2006 Tallinna Vanglasse saabudes kaasas fotoalbum perekonnafotodega. Tallinna Vangla poolt keelati L.Pil fotoalbumit kambrisse võtta põhjendusega, et fotoalbum ei kuulu justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-s 58 loetletud kinnipeetavale lubatud asjade hulka. Vastuseks L.Pi avaldusele selgituse saamiseks teatas vangla direktor 26.01.2007 kirjaga nr 113/246-1, et fotoalbum ei ole loetletud „Vangla sisekorraeeskirja“ §-s 58 kinnipeetavale lubatud asjade loetelus. Vangla direktori loal võib „Vangla sisekorraeeskirja“ § 59 lg 2 kohaselt kinnipeetaval olla muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui selle kasutamine ei häiri teisi kinnipeetavaid ja kui selle kasutamiseks kulud hüvitab kinnipeetav; loa saamiseks tuleb avaldajal esitada vastav taotlus. 3-07-294
- L.Pi kaebuses taotleti Tallinna Vangla toimingu – fotoalbumi kambrisse võtmise mittelubamine – õigusvastasuse tuvastamist. Põhjendused: „Vangla sisekorraeeskirja“ § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Album on avaldajaga kaasas olnud
- aastast ja oli lubatud Murru Vanglas ja Tartu Vanglas, aastaid tagasi ka Tallinna Vanglas. Jääb arusaamatuks, kuidas mingil hetkel muutus fotoalbum keelatud esemeks. Fotoalbum ei ohusta vangla julgeolekut ja sellega ei saa kedagi vigastada. Samuti ei saa albumit kasutada põgenemiseks. „Vangla sisekorraeeskirja“ § 58 ei sätesta, et lubatud on näiteks seebikarp, televiisoripult, prillitops jne, kuid nende esemete jaoks ei ole vaja eraldi luba. Vangla direktori vastus ei haakunud kaebaja küsituga, sest fotoalbumit on vaja fotode hoidmiseks ning sellega ei saa kaaskinnipeetavaid häirida. Põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks selgitas kaebuse esitaja võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamisega tulevikus. Kaebuse täienduses selgitas kaebaja, et fotoalbum lubati kambrisse võtta
- a veebruaris või märtsis seoses vangistusseaduse muudatustega.
- Tallinna Halduskohtu 27.07.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) „Vangla sisekorraeeskirja“ (15.08.2006-10.02.2007 kehtinud redaktsioonis) § 57 lg 1 kohaselt oli kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Kinnipeetavale lubatud asjade loetelu oli sisekorraeeskirja §-s
- Sama paragrahvi lg 5 kohaselt võis kinnipeetaval olla mõistlikus koguses fotosid, postmarke ja -kaarte, ümbrikuid, teatmeteoseid, õpikuid, õppevahendeid, kirjapaberit ja kirjutusvahendeid. Sisekorraeeskirja § 59 nägi ette kinnipeetavale erandkorras lubatud asjad ja loa taotlemise menetluse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 21 kohaselt võisid vangla direktori loal kinnipeetaval vanglas olla järgmised isiklikud asjad: personaalarvuti, portatiivne raadio, televiisor diagonaaliga kuni 37 cm, video- ja helikassettmagnetofon ning musitseerimisvahend või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui selle kasutamine ei häiri teisi isikuid ja kui selle kasutamise kulud hüvitab kinnipeetav. Vangla direktor pidi otsustama loa andmise avalduse esitamisest kuu aja jooksul. Sellest regulatsioonist tuleneb, et kinnipeetav võis nii 27.12.2006 kui 26.01.2007 ilma taotlust esitamata ja erandkorras antava loata kambris hoida vaid sisekorraeeskirja §-s 58 nimetatud asju. Fotoalbum nimetatud asjade hulka ei kuulunud ja seega ei olnud fotoalbumi kambrisse võtmise keelamine 27.12.2006 õigusvastane. Seda ei muuda ka asjaolu, et fotoalbum oli kaebuse esitaja väitel lubatud Tartu Vanglas või Murru Vanglas. Haldusasja materjalidest ei nähtu fotoalbumi lubamise täpsed asjaolud teistes vanglates. Vaidlust ei ole selles, et fotod kui mälestusesemed olid kaebuse esitajale lubatud. Usutav on vangla selgitus, et fotosid kui lubatud esemeid oli võimalik välja vahetada, kui kinnipeetav seda soovis ja palus laost väljastada teised fotod. 2) Kuna fotoalbumit sisekorraeeskirja §-s 58 toodud loetelus ei sisaldunud, oleks kaebuse esitaja pidanud esitama sisekorraeeskirja § 59 kohaselt ettenähtud taotluse. Vangla direktoril oli kohustus lahendada taotlus kuu aja jooksul, arvestades sisekorraeeskirja § 59 lg-s 2 loetletud tingimusi. Kaebuse esitaja väitis kohtuistungil, et esitas
- a jaanuaris kaks taotlust fotoalbumi saamiseks, kuid kohtule ei ole avaldaja nimetatud tõendeid esitanud. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja 02.01.2007 pöördunud Tallinna Vangla direktori poole selgitustaotlusega, millele vangla on 26.01.2007 vastanud. Vastuskirja punktist 3 selgub, et vähemalt selgitustaotlusele vastamise ajaks ei olnud kaebuse esitaja veel vormikohast taotlust 2
(5)3-07-294 vangla direktorile esitanud. Seda kinnitas ka vastustaja kohtuistungil (kohtuistungi protokoll, tl 35). Kohtuistungil selgitas vastustaja, et kinnipeetav suhtleb kontaktisikuga, kellel puudub pädevus otsustada fotoalbumi kambrisse lubamise üle. Otsuse tegemise pädevus on vangla direktoril, kes iga taotluse puhul kaalub erinevaid asjaolusid ja julgeolekuriske ning seetõttu on kirjalik taotlus vajalik (kohtuistungi protokoll, tl 35). Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitajale võimaldati hoida kambris fotoalbumit pärast 01.02.2007 jõustunud muudatusi vangistusseaduses, millega muudeti ka kinnipeetava isiklikke asju puudutavat regulatsiooni. Seega toimis Tallinna Vangla nii 27.12.2006 kui 26.01.2007 õiguspäraselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- L.Pi apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Põhjendused: 1) Apellant ei nõustu kohtu ja vastustaja seisukohaga, et fotoalbumi mittelubamine kambrisse oli õiguspärane fotoalbumi mittesisaldumise tõttu „Vangla sisekorraeeskirja“ §-s 58 toodud loetelus. Apellant soetas fotoalbumi vangla vahendusel ning antud fotoalbum on alati teistes vanglates olnud kambris tema kasutuses. Seega tulenes apellandile õigus fotoalbum kambrisse võtta sisekorraeeskirja § 57 lg-st
- Fotoalbumi mittesisaldumine sisekorraeeskirja §-s 58 ei tähenda, et see oleks keelatud ese. Kõiki sisekorraeeskirja §-s 58 nimetamata asjade kambrisse lubamise otsustamisel tuleb kaaluda, kas need ohustavad vangla julgeolekut. See seisukoht tuleneb ka kohtupraktikast (Tartu Halduskohtu otsused nr 3-621/04 ja 3-309/04, Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 3-05-671). Peale fotoalbumi on palju muid pisiasju, mis pole sisekorraeeskirja §-s 58 nimetatud, kuid on kinnipeetavale lubatud ning vangla kaupluses müügil (patareid raadiole, seebikarp, hambaharja karp, riidepuu jms). 2) Fotoalbum oli kaebajale vajalik selleks, et fotod ei määrduks ning säiliksid korrektselt. Kuna fotoalbum ei ohusta vangla julgeolekut, ei olnud fotoalbumi keelamine proportsionaalne. Analoogilises asjas on Tartu Ringkonnakohus leidnud, et riidepuu keelamine ei ole proportsionaalne abinõu vangla nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Seda, et fotoalbum ei ohusta vangla julgeolekut, tõendab selle eseme mittenimetamine „Vangla sisekorraeeskirja“ §-s 641 toodud keelatud esemete ja ainete loetelus. 3) Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et apellant oleks pidanud esitama „Vangla sisekorraeeskirja“ §-s 59 nimetatud taotluse. Fotoalbumit ei saa lugeda vaba aja veetmise esemeks, mistõttu see kinnipeetavale vaba aja veetmise esemete lubamist sätestav norm antud juhul ei kohaldu. Apellant esitas 07.02.2007 taotluse isiklike asjade saamiseks laost kambrisse ja taotluse punktis 6 on nimetatud fotoalbum ja fotod. Taotlusel on Tallinna Vangla midagi põhjendamata maha tõmmanud fotoalbumi. Seega ei ole õige vastustaja seisukoht, et vastava taotluse esitamisel oleks apellandile lubatud fotoalbum. Selle taotlusega on tõendatud, et kaebaja esitas taotluse fotoalbumi saamiseks, mis jäeti rahuldamata.
- Tallinna Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. 1) Vangistusseaduse (VangS) alates 01.02.2007 kehtima hakanud § 15 lg 3 kohaselt kehtestatakse justiitsministri määrusega kinnipeetavatele keelatud asjade loetelu. Varem kehtinud VangS § 15 lg 2 kohaselt kehtestati justiitsministri määrusega lubatud asjade loetelu. 11.02.2007 jõustunud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 641 määrab esemed, mis on kinnipeetavatele vanglas keelatud (erinevalt varasemast §-st 58, mis loetles lubatud esemed). Selle sätte järgi ei 3
(5)3-07-294 ole fotoalbum keelatud. Küll on VangS § 15 lg 2 p 3 kohaselt esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut. 2) Fotoalbum ei ole „Vangla sisekorraeeskirja“ § 58 kohaselt lubatud asjade loetelus. Eeskirja § 57 lg-s 1 on mõeldud vanglas lubatud asju ja lubatud asjade loetelu on eeskirja §-s
- Isegi kui apellandile oli teistes vanglates fotoalbum lubatud, ei kohusta see Tallinna Vanglat tegema sama, kaalumata asjaolusid ja põhjendusi. Vanglale kehtis eeskirja §-s 58 sätestatud loend kohustuslikuna ajal, mil apellandile keelati album. Loetelu ei saanud laiendada selliselt, et kui fotod on lubatud, siis kaasneb sellega automaatselt õigus kasutada fotoalbumit. 3) Apellandi viide eeskirja §-s 58 mittesisalduvatele pisiasjadele on asjakohatu. 4) Fotoalbumite omamise keelul kambrites oli kindel põhjus. Kuna vanglatel üldiselt puudusid võimalused asjade hoidmiseks ja loetelu koostati praktilistel kaalutlustel, siis jäeti sealt välja asjad, mis ei ole vanglas hädavajalikud. Fotoalbumite hoidmine kambrites takistab operatiivset läbiotsimist. Aja jooksul on lisandunud probleem, mis on seotud vanglate julgeolekuga. Kuna kiletaskutega fotoalbumid võimaldavad peita narkootilisi aineid nii, et nende kohene ja kiire avastamine on raskendatud või võimatu. Kõikide esemete loetlemine seadustes ja eeskirjades ei ole mõistlik ja järgitav. 5) Kuna „Vangla sisekorraeeskirja“ § 58 kohaselt ei olnud fotoalbum lubatud asjaks, puudus apellandil nõudeõigus fotoalbumi lubamiseks kambrisse. Fotoalbum ei ole niivõrd hädavajalik asi, ilma milleta ei saaks realiseerida õigust omada fotosid. Fotosid saab kinnipeetav mõistlikus koguses kambris hoida ilma albumita ja neid välja vahetada, kui ta seda soovib. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Vaidlus puudub selles, et 27.12.2006 võeti kaebuse esitajalt tema Tallinna Vanglasse saabudes fotoalbum. Tallinna Vangla 26.01.2007 kirjast nr 1-13/246-1 (tl 4) nähtub, et selles on vastatud kaebuse esitaja 02.01.2007 selgitustaotlusele, milles kaebuse esitaja on muuhulgas küsinud fotoalbumi äravõtmise põhjust. 26.01.2007 kirjast järeldub Tallinna Vangla seisukoht, et kuni kaebuse esitaja ei ole esitanud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 59 lg 2 kohast taotlust loa saamiseks vanglas fotoalbumit omada, ning selle taotluse suhtes ei ole tehtud taotlust rahuldavat otsust, kaebuse esitajal kambris fotoalbumit võimalik omada ei ole. „Vangla sisekorraeeskirja“ § 59 lg 21 kohaselt otsustab vangla direktor loa andmise (sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud eseme erandkorras omamiseks) avalduse esitamisest kuu aja jooksul. Kuna 26.01.2007 kirjas osundatakse kaebaja võimalusele fotoalbumi omamise lubamiseks eeskirja § 59 alusel, ei ole 26.01.2007 vastuskiri vaadeldav eeskirja § 59 lg-s 21 nimetatud (keelduva) otsusena kaebuse esitaja taotluse suhtes lubada tal vanglas erandkorras fotoalbumit omada. Seega tuleb Tallinna Vangla vaidlusalust tegevust kogumis vaadelda kui kaebuse esitajal vanglas fotoalbumi väljaspool „Vangla sisekorraeeskirja“ §-s 59 sätestatud erandkorda omamise mittevõimaldamist.
- HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja on esitanud tuvastamiskaebuse, milles on põhjendatud huvina toonud välja moraalse kahju hüvitamise nõude (tl 2). Põhjendatud huvina nimetas kaebuse esitaja kahjunõude esitamist ka halduskohtu istungil 4
(5)3-07-294 (tl 2). Muud põhjendatud huvi ei ole kaebuse esitaja esile toonud. Kaebuse esitaja teatas, et seoses 01.02.2007 jõustunud seadusemuudatustega tagastati talle fotoalbum. Kaebus on esitatud peale nimetatud seadusemuudatuste jõustumist 02.02.
- Seetõttu ei saanud kaebuse esitajal olla ka samalaadse halduspraktika jätkumise vältimisega seonduvat põhjendatud huvi.
- Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju, mille hüvitamist füüsiline isik võib nõuda, määratleb riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg
- Selle sätte kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
- Kuigi tuvastamiskaebuse lahendamisel, mille esitamise põhjendatud huvina on toodud võimaliku kahjunõude esitamine, ei ole üldreeglina võimalik ja põhjendatud kahjunõude rahuldamise aluste esinemise üksikasjalik kontrollimine, tuleb kahjunõude esitamise põhjendatud huvi väljaselgitamiseks siiski hinnata, kas vaidlusaluse haldusakti või toiminguga seoses on kaebuse esitaja viidatud kahjunõude esitamine üldse võimalik. Kaebuse esitajal ei saa olla tema väidetud kahjunõude esitamises seisnevat põhjendatud huvi juhul, kui on ilmselge, et vaidlustatud haldusakt või toiming ei saanud temale põhjustada hüvitamisele kuuluvat kahju.
- Vaidlusalune toiming ei saanud kaebuse esitajale põhjustada RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärgi. Muu mittevaraline kahju hüvitamisele ei kuulu. Seetõttu ei annaks ka käesoleva kaebuse rahuldamine ja Tallinna Vangla vaidlusaluse toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebuse esitajale võimalust esitada Tallinna Vangla vastu moraalse kahju hüvitamise nõuet.
- Käesolev kaebus tulnuks rahuldamata jätta juba põhjusel, et kaebuse esitajal puudub HKMS § 7 lg 1 kohaselt kaebeõigus. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul vaja hinnata poolte väiteid kaebuses vaidlustatud toimingu õiguspärasuse kohta.
- Halduskohtus esitas kaebuse esitaja taotluse (kohtuistungi protokoll tl 36) vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks, mis seisnevad kaebuse esitamisel tasutud riigilõivus 80 krooni (konto väljavõte tl 3). Kuna apellatsioonkaebus ja kaebus rahuldamisel ei kuulu, jääb see summa kaebuse esitaja kanda. Apellatsiooniastmes ei ole esitatud taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt. Lauri Madise Ivo Pilving Silvia Truman 5
(5)