) § 15 seab siinkohal konkreetsed piirangud. Spordikottide kambrisse mittelubamine on õigusvastane, kuna VSKE § 57 lg 1 lubab hoida enda juures vangla vahendusel soetatud esemeid. Spordikotid olid tal saadud Murru Vangla vahendusel aastaid tagasi. Enne Tallinna Vanglasse saabumist viibis ta Rahumäe, Haapsalu ja Narva arestimajas ning Tartu Vanglas ja neis kohtades olid spordikotid lubatud asjadena kambris kaasas. 02.05.07.a. esitatud kaebuse täpsustuses selgitab, et saabus Tartu Vanglast 27.12.06.a. Tallinna Vanglasse olles vahistatu staatuses. Tänase päeva seisuga Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör vabastas oma määrusega kaebaja eelvangistusrežiimilt ja määras üleviimise vangistusrežiimile. Ta viibib Tallinna Vanglas vastuvõtuosakonnas ja Tallinna Vanglas kannab ta karistust kuni 01.06.07.a., edasine liikumine on teadmata. Soetatud ja kasutusel olnud spordikotid on täiesti tavalised ning ei kujuta endast ohtu kellegi elule ega vangla julgeolekule. Spordikotte vajab oma riiete paigutamiseks. Kambris on olemas kapid, kuid kotis seisavad riided kortsumata ja nad ei võta külge halba lõhna. Kappides on halb lõhn. Juhul, kui teda aga paigutatakse ümber, siis ei tule riideid toppida erinevatesse kilekottidesse, millega on ebamugav liikuda, seejuures tassides vangla madratsit. Pealesunnitud asjade tassimise viis pakub kaaskinnipeetavatele nalja ja on alandava iseloomuga. 11.05.07.a. saabunud kaebuse täpsustuses lisab, et tal ei ole iseenesest midagi mustade kilekottide vastu, mille kasutamist näeb ette Tallinna vanglas kehtiv praktika, kuid kaebus on esitatud seetõttu, et spordikottide mittelubamine on õigusvastane. Temal ei ole kambris üleliigseid asju, kuna neid on normkaalu (30kg) piires. Teistes kinnipidamiskohtades oli spordikottide omamine kambris seaduslik, seega jääb selgusetuks Tallinna Vanglas kehtiv keeld. Palub kohustada Tallinna Vanglat kaebajale spordikottide kambrisse lubamise. 13.09.07.a. toimunud kohtuistungil esitas kaebaja kohtule seisukohtade täienduse, milles leiab, et spordikottide keelamine on ebaproportsionaalne. Spordikottide omamine kinnipeetava kambris asjade hoidmiseks ei ohusta vangla julgeolekut, mistõttu keeld ei ole mõõdukas vahend, kuna rakendatav abinõu peab olema vastavuses kavandatud eesmärkidega. Vastustajal puudub spordikottide keelamiseks delegatsiooninorm, mis tuleneks seadusest. Seadusandja ei ole spordikottide kasutamist kinnipeetavatele keelanud, mistõttu ei tohiks seda teha ka vangla, kuna VSKE § 641 on sätestatud ammendava loeteluna. Tallinna Vangla vastuses toodud seisukohad on otsitud ning ei ole tõsiseltvõetavad. Lisaks spordikottidele saab keelatud esemeid peita ka riietesse ja mujale, kuid see ei tähenda veel, et riiete kandmine tuleks keelata. Samuti märgib kaebaja, et tal ei ole keelatud esemeid. Spordikotid on vajalikud isiklike asjade korrektseks hoidmiseks ja asjade transportimiseks kambrist kambrisse. Vangla teesid on oletuslikku laadi, mis viitab piirangu ebaproportsionaalsusele. Haldusakt ja toiming peavad olema motiveeritud viisil, mis tagab õiguspärasuse kontrollitavuse. Kaebaja viitab Tartu Halduskohtu 14.03.07.a. otsusele nr 3-621/04. 2 Spordikottide keelamine ei vasta
Vastustaja on valesti tõlgendanud ka VSKE § 57 lg 1 ja avaldanud seisukoha, justkui kaebajal ei tuleks antud normist õigust võtta spordikotte kambrisse. Spordikotid on soetatud vangla vahendusel ja olid Tallinna Vanglasse saabudes kaebajal kaasas, seega oli tal õigus neid kasutada ja võtta kambrisse. Euroopa Vanglareeglistiku REC
Teisisõnu, tuleb ikkagi järgida proportsionaalsuse põhimõtet, mis tuleneb Põhiseaduse (edaspidi PS) § 11 lausest 2. Proportsionaalsust saab kontrollida läbi kolme meetme: 1) tuleb vaadata piirangu sobivust; 2) vajalikkust ja 3) mõõdukust. Spordikottide keelamisel ei ole seda põhimõtet järgitud, kuna tegelikuks prioriteediks peaks olema hoopis keelatud esemete sattumise vältimine kinnipeetavate kätte, mitte aga see, et nad ei saaks neid peita spordikotti, millel on taskud ja topeltpõhi. Ta on viibinud erinevates kinnipidamisasutustes kokku pea 24 aastat ja võib öelda, et üldiselt kinnipeetavad ei peida keelatud esemeid enda spordikotti, vaid endast kaugemale, et vältida karistamist keelatud eseme avastamisel. Kinnipeetavad teevad kõik selleks, et kinnipeetavat ei saaks seostada keelatud esemega. Vangla poolt eraldatud mustad kilekotid on palju ohtlikumad, kuna nendest saab kiiresti valmistada nööre; peita kilekotis oleva telefoni kanalisatsiooni; kilekotiga on võimalik lämmata keda iganes; sellest saab valmistada nn langevarju, mida saab kasutada sidepidamisel kambrite vahel; kilekoti sulatamisel või pressimisel saab sellest valmistada noa; saab kleepida topelt põhju ja seinu ja peita sinna keelatud esemeid. Spordikottide keelamine on ebaotstarbekas, sest spordikotid iseenesest ei kujuta ohtu vangla julgeolekule. 17.10.07.a. toimunud kohtuistungil kaebaja selgitas lisaks esitatud teesidele, et must kilekott ei võimalda asju eraldi hoida, st toitu ja riideid. Kilekotist saab valmistada nööri ja sellest saab teha süstlaid ehk kokkuvõttes tulenevad kilekotist palju suuremad ohud, kui spordikottidest. Kilekott, mis antakse kinnipeetavale saabumisel Tallinna Vanglasse, jääb kinnipeetava kätte. Spordikotid on lubatud Tartu, Ämari ja Murru vanglates. Väide, et saabudes kambrisse saab kaebaja asjad kilekotist välja võtta ja panna kappi, ei ole asjakohane, kuna Tallinna Vanglas on ca 10 aasta vanused kapid. Kapid on kasutamiseks kõlbmatud, kuna on seest roostetanud, nad paiknevad reeglina WC vastas ning sellel poolel käivad kinnipeetavad suitsetamas. Märgitu tõttu eraldub kappidesse ebameeldiv lõhn ja aastatega on 3 halb lõhn kinnistunud kappide pinna külge; roostesed kapid määrivad riideid. Kapis tuleb hoida toidunõusid, hügieenitarbeid jms. Kuna ta ei soovi sellist kappi kasutada, siis hoiab ta sunnitult asju kilekotis põrandal, mistõttu tema riided kortsuvad ja kortsus riietus tekitab ebameeldiva tunde. Spordikotid, mida ta kambrisse soovib, on tavalised, ilma metallist lisanditeta, mõlemas otsas on taskud, küljel 1 väike tasku, kott on varustatud topeltpõhjaga. Sellist kotti on kerge üle kontrollida, kui teostatakse läbiotsimine või vaatlus. Selliseid kotte on ta kasutanud pikka aega kambris lubatud asjana. Kambrisse soovib ühte kotti, laos on tema arvel 4 spordikotti, Tallinna Vanglas on arvel 2 kotti. Kuigi taotluses oli ta soovinud 2 kotti, siis käesolevalt piisab ka ühest, kuna asjade arvu vanglas vähendati ja ta saatis ettenähtud korras osa asju vanglast välja. Vangla annab tegelikult kinnipeetavate kätte asja, mis kujutab suuremat ohtu, kui muud asjad, sh spordikotid. Jääb seisukohale, et kapid on väga roostes, arvab, et vangla osa, milles asub tema, avati 1997.a. ja sellest ajast ei ole kappe parandatud ega vahetatud. Paljudel kappidel puuduvad uksed ja kui kapil ka on olemas uksed, siis uste vahe on suur ning õhk ja halb lehk liigub kappidesse. Spordikotist halb lõhn läbi ei imbu ja see säästab asju. Spordikoti saab ta panna akna juurde ning voodi alla, seal on värskem õhk. Tallinna Vanglasse tulekust on ta mitmel korral vahetanud kambreid ja hetkel on koos 5 kinnipeetavaga ühes kambris. Asjad on kõigil kilekottides, need on vooditel, igaühel on 1 kapp. Kapp on väikeste mõõtudega, see jaguneb keskelt pooleks, st on 2 lahtriga, ilma sahtlita. Sinna ei mahu ära kõik riided, asjad ja ostetud toiduained, jook. Vangla Kodukord ei luba teha lisahoiukohti, kuna riiuleid ei tohi seinale paigutada. Asjade kokkupuudet roostese kohaga kapis ei saa vältida, kuna saabumisel vanglasse ei ole tal kaasas ajalehti, paberit, et katta kinni kapi roostene koht. Ta saaks küsida paberit kontaktisikult, kuid asjad ei mahu kappi niikuinii ära, kuna kapp on liiga väike. Ühe inimese kapp on väikestes mõõtmetes, sügavus on mapi pikkusest natuke üle. Kaebaja hindab kapi sügavuseks ca pool meetrit, laiust ja pikkust kaebaja oskab näidata, kuid ei oska hinnata suurust sentimeetrites, meetrites. Probleemid on tekkinud toiduainete paigutamisega ajast, mil kinnipeetavatele anti võimalus soetada toitu vangla poe vahendusel väärtuses 3600 EEK. Ta ostab korraga välja nädala toiduvaru või siis varu lubatud rahasumma piires, kuid see ei mahu ära kasutusse antud kappi. Sööb väga palju, kuna kunagi kannatas nälga ning vangla toit ei ole kõlbulik, selle tõttu valmistab ise sööki neist asjadest, mida ta saab osta. Kui teistes vanglates ei ole spordikottidest ohtu prognoositud, siis järelikult on see vaid teoreetiline põhistus, mis on esitatud Tallinna Vangla poolt. Ta ei pöörduks kohtu poole, kui ei oleks vajadust kasutada spordikotti ja kui ei oleks sellist seisukohtade erinevust vanglate vahel. Hügieeni küsimuse osas lisab, et ta puutus näiteks eile, tulles duši alt, vastu seina ja kokkupuutekoht koheselt määrdus. See jätab taunitava mulje kambritest. Kambreid pesevad kinnipeetavad igal päeval, kuid kinnipeetav ei saa ise kambrit remontida, seda tööd võib teha vaid spetsiaalne töötaja. Kamber ei tohi määrida isiku riideid. Kaebaja kordab, et kinnipeetav suudab peita asju nii spordikottide kasutamisel kui ka mustade kilekottide kasutamisel nii või teisiti, kinnipeetav on kaval; kinnipeetav ei peida keelatud asju enda juurde, vaid mujale. Sageli lõhutakse inventari, väljapoole enda asju tehakse peidikud. Asjade paigutamisel on ruumipuudus valitsenud pikka aega. Kaebaja joob näiteks 3 liitrit päevas ostetud mahla või vett, järelikult peab ta ostma ainuüksi jooki varuks suures koguses. Tallinna Vanglas on jook müügil väikestes pudelites, seega tuleb suur hulk pudeleid paigutada kambrisse, need ei mahu ära kappi. Teise vanglasse minnes kuni järgmise poekorrani peab olema vältimatult soetatud varusid. Kui ta tohib osta 3600 krooni eest süüa, siis pole tema probleem, kuidas neid asju saaks mahutada; vanglal tuleks võtta meetmed vastu, et ta saaks 4 selles hulgas asju mahutada. Sellise probleemi lahendamine kohtu kaudu võtab vältimatult pika aja ning kogu selle aja peab ta kannatama. Kaebaja palub kaebus rahuldada ja välja mõista tasutud riigilõiv 80 krooni Tallinna vanglalt. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Tallinna Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavate järelevalve korraldada viisil, mis tagab käesoleva seaduse ning vangla sisekorraeeskirjade järgimise ning üldise julgeoleku vanglas.
Seega on vanglal kohustus tagada kõik tingimused selleks, et järelevalve korraldus oleks võimalikult efektiivne. Järelevalvetoimingud on välja toodud justiitsministri 01.04.2003.a määruse nr 23 “Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine" § 4.
lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Tuginedes
Keelatud esemete loetelu kehtestatakse
Seda on tehtud justiitsministri 30.11.2000.a määrusega nr 72 VSKE, mille § 641 on nimetatud loetelu välja toodud. Lisaks on
lg 4 antud vanglale volitus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid mis vastavad sama paragrahvi lg 2 toodud tingimustele. Antud juhul keeldus Tallinna Vangla kaebajale kambrisse spordikoti väljastamisest. Spordikott ei ole tõepoolest toodud välja, kui keelatud ese VSKE § 641 toodud loetelus. Spordikoti väljastamisest kambrisse keeldus Tallinna Vangla tuginedes
Spordikott on olemuselt ese, millel on reeglina erinevad taskud, samuti äravõetav põhi, õmblused jne, seega on sellesse võimalik peita erinevaid keelatud esemeid. Spordikoti ja selles olevate asjade läbiotsimine on keerukas ning ajamahukas tegevus ning seetõttu on takistatud kiire ning operatiivne läbiotsimistegevus. Läbiotsimist on oluliselt lihtsam ja efektiivsem teostada olukorras, mil kinni peetava isiku kambris olevad esemed on visuaalselt kohe nähtavad, näiteks kapis, mitte aga pakituna spordikotis. Samuti peab järelevalve tagamiseks olema kamber visuaalselt jälgitav. Põrandal, kappidel, vooditel või voodite all asuvad spordikotid takistavad oluliselt kambri sisemuse visuaalset jälgitavust, see aga omakorda takistab tõhusat järelevalvetegevust. Tallinna Vangla leiab, et spordikott saab takistada efektiivset järelevalve teostamist, seada seeläbi ohtu vangla julgeoleku. Sel põhjusel ei lubanud Tallinna Vangla tuginedes
VSKE § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud asju. Seega võivad isiklikud asjad asuda kas kambris või laos. Ekslik on kaebaja seisukoht, nagu peaksid kõik vanglasse saabumisel kaasas olnud asjad olema temaga koos kambris. Kambris on võimalik hoida oma isiklikke asju kambri inventari juurde kuuluvas hoiukohas. Juhul, kui on vajalik asjade transportimine, antakse vangla poolt selleks kilekott. Asjade 5 hoidmine ja transportimine isiklikus spordikotis võib olla küll kaebaja jaoks mõnevõrra mugavam, kuid antud juhul on Tallinna Vangla seisukohal, et vajadus tagada efektiivne järelevalve teostamine ning seeläbi ka vangla julgeolek, kaalub üle kaebaja isikliku mugavuse. Kaebajale kambrisse spordikoti mittelubamine oli õiguspärane tegevus. Kohtuistungil vastustaja asus seisukohale, et jääb kirjaliku vastuse juurde. Vastustaja selgitab spordikoti ohtlikkust vastusena kilekoti ohtlikkusele. Spordikottidel on pikad sangad, kaebaja demonstreeris nööri, mis on võimalik teha kilekotist, kuid spordikotil ei ole vaja enam isegi nööri teha, see on juba olemas. Kaebaja rääkis veel kilekoti liimimisest, kuid samamoodi saab liimida asju spordikoti põhja vahele. Ilmselt kleeplindiga kleebitakse sinna külge asju, kuid selline keelatud tegevus on efektiivsem, kui seda teha spordikotti kasutades. Spordikotil on lukk, kuid seal kõrval on pealekeeratud õmblus, sinna alla saab edukalt peita keelatud asju. Veel on nende kottide kasutamisel koti voodri ja serva vahele võimalus lükata peitu torkeriistu, mida kilekoti puhul teha ei saa. Vanglas on olemas kapid, ning esindaja, kes on töötanud üle 4 aasta vanglas, ei ole kordagi kuulnud, et kappidesse ei mahu asjad ära. D. D.i kaasuse korral isiklikult esindaja kontrollis, et kappi mahub 50 kg asju, selle kaasuse saab ülesse otsida ja väidet kontrollida. Vastustaja möönab, et võib olla kapid ei ole puhtad, kuid see on tingitud siis kinnipeetavatest, kuna nad peavad ise eluruume ja kappe puhastama. On kummastav, et kaebaja ostab nii suurtes kogustes kaupa; nii suurtes koguses kauba ostmiseks ja säilitamiseks ei ole vangla projekteeritud, sh olemasolevad kapid. Vangla tegevus antud regulatsioonis arvestab tegelikku Tallinna vangla olukorda ja toimimise tingimusi. Palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulu, so tasutud riigilõiv, kaebaja kanda. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1. L.P. esitas taotluse isiklike asjade saamiseks laost kambrisse 15.02.07.a. ja selle taotluse lahendamisel osa asju lubati kambrisse, kuid rahuldamata jäeti taotlus osas, milles kaebaja soovis kasutusse spordikotte. Vanglas kehtiva korra kohaselt kinnipeetav kirjutab vanglale taotluse ja taotlusele on märgitud ära, missuguses ulatuses see rahuldati. Kohtuasja toimikusse esitatud taotluselt nähtub, et selle kinnitas 15.02.07.a.vangistusosakonna peaspetsialist T.Soodla, taotlusega on tutvunud direktori asetäitja A.Kurg (tlk 3). Taotlusele esitas oma arvamuse kontaktisik V.Jefimenko, kelle tehtud märkustest nähtub, missugused asjad lubati kaebajale kambrisse. Kohus nõustub seisukohaga, et asja kambrisse toomine on toiming ning selle lahendamisel taotluse blanketile tehakse minimaalsed märked ja selgitus antakse suuliselt ning juhul, kui kinnipeetav soovib kirjalikku otsustust ja põhjendust, siis teatab ta sellest asja otsustavale isikule, mil rakendub HMS § 108 lg 2. Kaebaja antud juhul pöördus kohtusse ja kirjaliku toimingu kirjaliku põhjendamise nõuet eelnevalt ei esitanud. Kui haldusorganile on seadusega antud volitus kaalutlusõiguse kasutamiseks (HMS § 4 lg 1), siis peab haldusorgan seda kasutama teadlikult. L.P. asus asja menetluses õigesti seisukohale, et
lg 4 kohaselt võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 6 2 sätestatud tingimustele. Järelikult on kaebaja seisukoht selles, et kinnipeetavale keelatud asjade ja ainete loend VSKE § 64.1 on ammendav ning spordikotid on kinnipeetavale igal juhul lubatud asjadeks, ebatäpne. Kohtu seisukohta ei muuda ka fakt, et spordikotid soetas kaebaja väidetavalt vangla vahendusel. L.P. leiab veel, et keelduv otsustus on tehtud kaalutlusveaga. Kohus kaebajaga ei nõustu ja leiab, et antud juhul ei ole otsus tehtud kaalutlusveaga ning vastustaja ei jätnud ka kasutamata temale antud õigust kaaluda poolt ja vastuargumente. Kaalutlusõiguse kasutamata jätmine tähendab tavaliselt, et haldusorgan kas tõlgendab seadust valesti, rakendab õigusvastast eeskirja või õigusnormi, kohaldab väära halduspraktikat või praktikat, millega ta ei ole seotud ning kui ta tulemusena järeldab, et tal puudub õigus kasutada kaalutlusõigust. Samuti on tegemist selle veaga, kui haldusorgan ekslikult leiab, et tal puudub võimalus teostada kaalutlust või kui on tegemist suunatud kaalutlusõigusega ning sellest võib kõrvale kalduda üksnes erandjuhtumil. Tallinna Vangla on keelduva otsustuse tegemisel lähtunud õigusnormidest, mis on sätestatud VSKE ja Vangistusseaduses. Kohus märgib, et vastavalt HMS § 107 lg 1 peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus ja vastavalt lg 2 toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid.
Kuna vangla direktor peab hindama vangla olukorda ja tegelikke võimalusi toime tulla ühe või teise eesmärgi saavutamisel, siis peab tal olema ka 7 hindamise ja otsustusruum kaaluda asjaolusid. Kui Tallinna Vanglas on halduse siseselt praktika ja sisekord, mille kohaselt kinnipeetavad on asjade paigutamisel varustatud kappidega ning liikumisel vangla siseselt kasutatakse suuri musta värvi kilekotte, mis võimaldavad vedada kambrist kambrisse neis kottides kasutusel olevaid asju ühekorraga, siis tuleks seda korda järgida ja austada. Haldus võib oma praktikat muuta, kuid kuniks see kehtib ja on vajalik, ei saa rikkuda kaebaja õigusi iseenesest fakt, et teistes vanglates on kujunenud välja teistsugune praktika. 4. Kaebuses ei ole esile toodud ühtegi asjaolu, mis viitaks või kinnitaks, et kinnipeetavat koheldakse inimväärikust alandavalt. L.P. väitis, et kui ta transpordib asju vangla poolt eraldatud mustades kilekottides, siis teised kinnipeetavad naeravad tema üle. Kohus peab seda väidet mitteusutavaks ning ebaloogiliseks. Kui Tallinna Vanglas transpordivad voodivarustust ja isiklikke asju vangla poolt eraldatud kilekottides kõik kinnipeetavad, siis saavad nad loogiliselt naerda vaid iseendi üle, kuna ka nemad viivad asju ühest kambrist teise nendes samades kilekottides. Kinnipidamisega kaasnevad vältimatult ebameeldivused, kuid selle tunde kogemine ei ole veel inimväärikuse rikkumine. Vastustaja märgib õigesti, et kinnipeetavad on vanglas allutatud seadusest tulenevatele piirangutele või neile piirangutele, mis on vajalikud sisse seada vangla julgeoleku kaalutlustel, korra tagamisel ja mis vastavad vangistuse täideviimise eesmärkidele ega moonuta teiste õiguste ja vabaduste olemust, vastavad ühtlasi inimväärikuse põhimõttele. Vangistuse täideviimise eesmärgi sisustamiseks tuleb uurida
lg 1, mis sätestab, et vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine.
nimetab ära, kuidas teha vahet asjadel, mis tuleks vanglas keelata, et tagada julgeolek. Julgeolek peab olema tagatud mitte üksnes kaebaja huvides, vaid ka kaaskinnipeetavate ja vanglatöötajate ning vanglat külastavate isikute huvides. Vanglas, kus tehakse toiminguid, mis hõlmavad kõiki kinnipeetava eluga seotud valdkondi, on vajalik regulatsioonide olemasolu, mis ei pruugi kinnipeetavatele meeldida. Kui konkreetset piirangut kehtivas õiguses mingi konkreetse loendina ka ei leidu, ei tähenda see vältimatult, et nõude seadmisel ei saa lähtuda erinevatest seaduse sätetest. See selgitab, miks kaebajale jääb mõistetamatuks mitme nõude olemasolu, ehkki ta ise ühe või teise loendi alla olukorda paigutada ei osanud. Üldised sätted ja normid seavad raamistiku, millest peab oma tegevuses lähtuma vangla ning seda juhtiv organ, sh direktor.
lg 2 ei anna vangla direktorile volitust piirata neid õigusi, mis on juba piiratud seadusega ning mida ei saa laiendada direktor. Kohus nõustub kaebajaga selles, et
lg 3 annab justiitsministrile volituse kehtestada keelatud asjade loetelu, hoiule võetavate asjade hoidmise korralduse. Kaebaja jätab aga tähelepanuta, et Tallinna vanglas ja vanglates üldse on kinnipeetavatel palju asju, vangla jaoks on raskendatud asjade ja tubade läbiotsimine, keelatud esemete leidmine, kui kinnipeetavad sooviksid hoida kambris kõiki asju, mis neil on kaasas vanglasse tulles või soetatud vangla vahendusel lubatud asjadena. Samas nähtub, et vanglatöötajad kinnises ja ülerahvastatud vanglas, so Tallinna vanglas, ei suuda tagada efektiivset kambri jälgitavust ja läbiotsimist, kui asjad on spordikottides. Kottidesse saab peita keelatud asju ja esemeid, mis kilekottide kasutamisel on raskendatud või on vähem tõenäoline. Kaebaja võrdlused spordikoti ja kilekoti ohtlikkuses ei ole veenvad väitmaks, et just nimelt kilekott, mis võeti kasutusele Tallinna Vanglas, on ohu allikas kokkuvõttes vangla julgeolekule ja sisekorrale. Vangla töö praktikas ja kohtupraktikas ei ole ka näiteid sellest, et kinnipeetavad kilekottide kasutamisel kleebivad neisse asju kleeplindi abil või valmistavad nööre jne. Seejuures märgib kohus, et isegi kui eksisteerib teoreetiline võimalus kleepida kilekoti põhja keelatud asju ja aineid kleeplindi abil, on kleeplint 8 keelatud asjaks ega ole kättesaadav, mis raskendab sellise idee elluviimist. Kaebaja väide on vastuolus tema enda loogikaga. Nimelt väitis L.P., et kinnipeetavad peidavad asju endast eemale, st ka kinnipeetava asjadest eemale. Kui lähtuda sellest loogikast, siis ei ole kaebaja hinnangud kilekottide ohtlikkusele loogilised. Kilekottidesse ei ole seega mõttekas peita asju nii nagu seda kirjeldas kaebaja. Ohtusid kuritarvituste vastu ei ole võimalik absoluutselt välistada, kuid neid saab aimata ning olukordi leevendada. Tallinna Vangla kasutuse antud kilekotid peavad võimaldama muuhulgas asjade transportimise viisil, et kinnipeetav ei pea mitmeid kordi kandma asju, kui ta peab vahetama kambrit või asjad ära andma. L.P. leidis, et temale piisab asjade hoidmiseks või siis transportimiseks ühest spordikotist. Kohtule ei ole see väide loogiline. Asjade hoidmiseks on ette nähtud kapid ja nagid, neid ei tohiks hoida spordikotis või kotis, kui selleks on ette nähtud asjade paigutamise kohad. L.P. väitis, et kapid on seest mustad ja roostesed ning neis on halb lehk. Kuid kohus märgib, et spordikoti andmine kambrisse seda probleemi, kui selline olukord oleks tõestatud, ei saa vältida spordikoti kasutamisega. Spordikoti suurus ei võimaldaks seda paigutada asjadega kaebaja poolt kirjeldatud kappi. L.P. väitis, et kapp on väga väike ja sinna tema asjad ei mahu. Järeldub, et kui kõik asjad panna ka spordikotti, siis ei mahu needsamad asjad kappi ka koos spordikotiga. Asjad peavad aga olema ladustatud kapis, et neid saaks efektiivselt kontrollida, kui tehakse läbiotsimine. Halba lõhna võiks kinni hoida pigem kilekott, kui asjad panna kilekotti ja kappi. Kohus nõustub kaebajaga, et kõiki asju ei ole vajalik anda kambrisse, samas ei ole võimalik anda kambrisse neid asju, mis võivad ohustada teisi isikuid või kinnipeetavat ennast, takistavad efektiivset läbiotsimist, võimaldavad peita asju ja aineid, mis on vanglas keelatud. Spordikotid on esemed, millesse on võimalik efektiivsemalt peita keelatud asju ja aineid ning nende kasutamisel kambris kõigi kinnipeetavate poolt tooks kaasa täiendavaid lisakoormusi, kui on vaja efektiivselt viia läbi läbiotsimine ja visuaalselt jälgida kambri olukorda. Kui vanglatöötaja ei saa kiirelt ja efektiivselt läbi viia toiminguid, visuaalselt jälgida olukorda kambris vms, siis ei saa ta avastada kambris olevate asjade seisu ning keelatud ainete olemasolu. Kui
lg 2 märgib ära kinnipeetavale keelatud ained ja esemed ja lg 2 kohaselt kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu kehtestab justiitsminister määrusega, siis lg 4 märgib, et vangla võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kaebaja esitas taotluse asjade saamiseks ajal, mil vangistusseadus kehtis juba muudetud kujul ja ülalmärgitud sätted viitavad, et vanglal on pädevus keelata täiendavalt asjade viimist kambrisse, kui tegemist on asjade või ainetega, mis vastavalt lg 2 ap-le 1 ohustavad inimese julgeolekut; ap-le 2 sobivad eriti vara kahjustamiseks või ap-le 3 võivad ohustada vangla julgeolekut. Asjade kontrollimist raskendavad tegurid saab viia miinimumini, kui nõutakse asjade hoidmist ja ladustamist vastavalt kambrisse rajatud sisustust kasutades, mis on vanglas askeetlikum, kui kodustes oludes. Piirangu seadis vangla direktor vangistusseaduses sätestatud eesmärgi saavutamiseks, sh hinnates ohtusid, et tagada julgeolek. Julgeoleku kaalutlused kaaluvad üle kaebaja soovi kasutada kambrites spordikotte.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.