3-07-294 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 27.07.2007.a.; Tallinn Haldusasja number 3-07-294 Haldusasi L.P.’i (avaldaja) kaebus Tallinna Vangla keelduva sisuga toimingu ning sellega seonduva 26.01.2007.a. vastuse õigusvastaseks tunnistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 24.07.2007.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – L.P.; Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Jüri Kutõrev RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6) Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul apellatsioonkaebuse arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 27.07.2007.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK L.P. (avaldaja) esitas 06.02.2007.a. halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas Tallinna Vangla keelduva sisuga toimingu ja sellega seonduva 26.01.2007.a. vastuse, millest nähtub, et avaldajal ei lubatud võtta kambrisse kaasa fotoalbumit (t.l. 1-2). Tallinna Halduskohtu 12.03.2007.a. määrusega võeti kaebus menetlusse (t.l. 7). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS Avaldajal oli 27.12.2006.a. Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse saabudes kaasas fotoalbum perefotodega. Vangla sisekorraeeskirja § 58 kohaselt ei kuulunud fotoalbum kinnipeetavale lubatud asjade hulka ja seetõttu keelati albumit kambrisse võtta. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Vangla toiming - fotoalbumi kambrisse mittelubamine - oli õigusvastane. 2 Vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Album on avaldajaga kaasas olnud
- aastast ja oli lubatud Murru Vanglas ja Tartu Vanglas, aastaid tagasi ka Tallinna Vanglas. Jääb arusaamatuks, kuidas mingil hetkel muutus fotoalbum keelatud esemeks. Fotoalbum ei ohusta vangla julgeolekut ja seda kasutades ei saa ennast ega teisi vigastada. Samuti ei saa albumit kasutada põgenemiseks. Vangla sisekorraeeskirja § 58 ei sätesta, et lubatud on seebikarp, televiisoripult, prillitops jne. Nende esemete jaoks ei ole vaja eraldi luba. Kaebuse esitaja pöördus selgituse saamiseks vangla direktori poole, kuid tema vastus ei haakunud küsituga, sest fotoalbumit on vaja fotode hoidmiseks ning sellega ei saa kaaskinnipeetavaid häirida (t.l. 1-2). 17.07.2007.a. kohtusse saabunud kaebuse täienduses selgitab avaldaja, et fotoalbum lubati kambrisse võtta arvatavasti 2007.a. veebruaris-märtsis seoses vangistusseaduse muudatustega (t.l 33). Kaebuse esitaja palub tunnistada õigusvastaseks vastustaja keelduva sisuga toiming, millega ei lubatud fotoalbumist
- aasta detsembris kambrisse kaasa võtta ning ka sellega seonduv 26.01.2007.a. selgitus, millega sisuliselt samuti keelduti fotoalbumi kambrisse lubamisest. Põhjendatud huviks on võimalik kahju hüvitamise nõude esitamine tulevikus (kohtuistungi protokoll, t.l. 35). VASTUSTAJA SEISUKOHT Tallinna Vangla keelas kaebuse esitajale fotoalbumi lähtudes vangla sisekorraeeskirja §-st 58, mille kohaselt fotoalbum ei kuulu kinnipeetavale lubatud asjade hulka. Lubatud asjade loetelu on ammendav. Samast sättest juhindus vastustaja ka kaebuse esitaja selgitustaotlusele vastamisel. Avaldajale selgitati, et direktori loal võib vangla sisekorraeeskirjast tulenevalt olla kinnipeetaval vanglas muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui selle kasutamine ei häiri teisi kinnipeetavaid. Loa saamiseks pidi kaebuse esitaja selgitustaotluse kohaselt pöörduma oma kontaktisiku poole, küsima blanketi ja esitama selle täidetuna direktorile. Isegi siis, kui fotoalbum oli kaebuse esitajale Murru Vanglas ja Tartu Vanglas lubatud, ei kohustanud see Tallinna Vanglat samasisuliseks tegevuseks. Vanglaasutustele kehtis vangla sisekorraeeskirja §-s 58 toodud loetelu kohustuslikuna ajal, mil kaebuse esitajale fotoalbum keelati. Loetelu ei saanud laiendada selliselt, et kui fotod on lubatud, siis kaasneb sellega automaatselt õigus kasutada ka fotoalbumit. Albumite keelul on kindel põhjus. Vanglatel üldiselt puudusid võimalused asjade hoidmiseks ja loetelu koostati praktilistel kaalutlustel. Loetelust jäeti välja asjad, mis ei ole vanglas hädavajalikud. Fotoalbumite hoidmine kambrites takistab operatiivset läbiotsimist. Aja jooksul on lisandunud vangla julgeolekuga seonduv probleem. Üldjuhul on albumid 3 kiletaskutega ja võimaldavad peita narkootilisi aineid ning nende kiire avastamine on raskendatud või sageli võimatu. Fotoalbum ei ole niivõrd hädavajalik asi. Fotod on kinnipeetava jaoks mälestusesemed, neid saab mõistlikus koguses kambris hoida ilma albumita. Samas saab fotosid välja vahetada, kui kinnipeetav seda soovib ja palub laost väljastada teised fotod (t.l. 28-29). Vastustaja leiab, et Tallinna Vangla tegevus oli õiguspärane ja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas Tallinna Vangla toimis 27.12.2006.a. ja 26.01.2007.a. õiguspäraselt, keelates kaebuse esitajale fotoalbumi kambrisse võtmise. Vangistusseaduse § 15 lg 2 (kuni 31.01.2007.a. kehtinud redaktsioonis) andis justiitsministrile volituse kehtestada asjade loetelu, mille omamine kinnises või avavanglas on kinnipeetavale lubatud. Nimetatud regulatsioon sisaldus justiitsministri 30.11.2000.a. määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi - sisekorraeeskiri). Sisekorraeeskirja (15.08.2006.a. - 10.02.2007.a. kehtinud redaktsioonis) § 57 lg 1 kohaselt oli kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Kinnipeetavale lubatud asjade loetelu oli sisekorraeeskirja §-s
- Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võis kinnipeetaval olla mõistlikus koguses fotosid, postmarke ja -kaarte, ümbrikuid, teatmeteoseid, õpikuid, õppevahendeid, kirjapaberit ja kirjutusvahendeid. Sisekorraeeskirja § 59 nägi ette kinnipeetavale erandkorras lubatud asjad ja loa taotlemise menetluse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 21 kohaselt võisid vangla direktori loal kinnipeetaval vanglas olla järgmised isiklikud asjad: personaalarvuti, portatiivne raadio, televiisor diagonaaliga kuni 37 cm, video- ja helikassettmagnetofon ning musitseerimisvahend või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui selle kasutamine ei häiri teisi isikuid ja kui selle kasutamise kulud hüvitab kinnipeetav. Vangla direktor pidi otsustama loa andmise avalduse esitamisest kuu aja jooksul. Eespool toodud regulatsioonist tuleneb, et kinnipeetav võis nii 27.12.2006.a. kui 26.01.2007.a. ilma taotlust esitamata ja erandkorras antava loata kambris hoida vaid sisekorraeeskirja §-s 58 nimetatud asju. Fotoalbum nimetatud asjade hulka ei kuulunud ja seega ei olnud fotoalbumi kambrisse võtmise keelamine 27.12.2006.a. õigusvastane. Seda seisukohta ei muuda ka asjaolu, et fotoalbum oli kaebuse esitaja väitel lubatud Tartu Vanglas või Murru Vanglas. Haldusasja materjalidest ei nähtu fotoalbumi lubamise täpsed asjaolud teistes vanglates. Vaidlust ei ole selles, et fotod kui mälestusesemed olid kaebuse esitajale lubatud. Kohus peab usutavaks vastustaja selgitust, millekohaselt fotosid kui lubatud esemeid oli võimalik välja vahetada, kui kinnipeetav seda soovis ja palus laost väljastada teised fotod. Kuna fotoalbumit sisekorraeeskirja § 58 nimetatud loetelus ei sisaldunud, oleks kaebuse esitaja pidanud esitama sisekorraeeskirja § 59 kohaselt ettenähtud taotluse. Vangla direktoril oli kohustus lahendada taotlus kuu aja jooksul arvestades § 59 lg-s 2 loetletud tingimusi. Kaebuse esitaja väitis kohtuistungil, et esitas 2007.a. jaanuaris kaks taotlust fotoalbumi saamiseks, kuid kohtule ei ole avaldaja nimetatud tõendeid esitanud (kohtuistungi protokoll, t.l. 35). Haldusasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja 02.01.2007.a. pöördunud Tallinna 4 Vangla direktori poole selgitustaotlusega, millele vangla on 26.01.2007.a vastanud (t.l. 4). Tallinna Vangla kirja punktist 3 selgub, et vähemalt selgitustaotlusele vastamise ajaks ei olnud kaebuse esitaja veel vormikohast taotlust vangla direktorile esitanud. Seda kinnitas ka vastustaja kohtuistungil (kohtuistungi protokoll, t.l. 35). Kohtuistungil selgitas vastustaja, et kinnipeetav suhtleb kontaktisikuga, kellel puudub pädevus otsustada fotoalbumi kambrisse lubamise üle. Otsuse tegemise pädevus on vangla direktoril, kes iga taotluse puhul kaalub erinevaid asjaolusid ja julgeolekuriske ning seetõttu on kirjalik taotlus vajalik (kohtuistungi protokoll, t.l. 35). Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitajale võimaldati hoida kambris fotoalbumit pärast 01.02.2007.a. jõustunud muudatusi vangistusseaduses, millega muudeti ka kinnipeetava isiklikke asju puudutavat regulatsiooni. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et Tallinna Vangla toimis nii 27.12.2006.a. kui ka 26.01.2007.a. kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning seetõttu jääb kaebus rahuldamata. Kohtukulud HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtuvalt HKMS § 93 lg-st 1 esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Antud juhul menetluskulusid välja ei mõisteta, sest vastustaja ei ole seda taotlenud (kohtuistungi protokoll, t.l. 36). Enno Loonurm Kohtunik