ga võeti Aleksandr Streltsovi kaebus menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 05.10.2007 kell 09.05 viidi kinnipeetavad jalutuskäigule. Enne jalutusboksi minemist hakkas üks saatjatest (valvur numbriga JM 0007154) kaebuse esitaja ja tema kambrikaaslase taskuid läbi otsima. Kaebuse esitaja seisis näoga vastu seina ja tema kambrikaaslane kõrval. Valvur pistis oma käe kaebuse esitaja pükste taskusse ja võttis kindad sealt ära. Nahkkindaid ei võtnud kaebuse esitaja jalutuskäigule kaasa selleks, et väljas oleks külm olnud, vaid selleks, et vererõhu tõstmiseks teha kätekõverdusi. Kaebuse esitaja seletas valvurile, et viimane ei sobraks taskutes, mis õigusega ta seda teeb. Kaebuse esitajale ei meeldi, et tema taskutes soritakse. Kaebuse esitaja küsis valvuri käest, miks ta kindad ära võttis ja kui kaebuse esitaja ütles valvurile, et kindad antaks tagasi, siis tuli valvur tema selja tagant ja olles selja taga võttis käega kaebuse esitaja kaelast kinni ja hakkas pigistama, lämmatama. Kaebuse esitaja märgib, et valvur hoidis teda niikaua kinni, kuni kaebuse esitajal hakkas paha ja ta hakkas rabelema ning tahtis valvuri kätt endast eemale hoida, et viimane ei pigistaks kaebuse esitaja kaela veel kõvemini. Kaebuse esitaja üritas valvuri kätt oma kaelast lahti saada, aga see ei õnnestunud, kuni tuli kontaktisik Toomas Ude ja küsis juhtunu kohta. Siis lasi valvur kaebuse esitaja lahti, aga kindaid hoidis jätkuvalt enda käes. Mitme küsimise peale andis valvur kaebuse esitajale kindad tagasi. Intsident kestis umbes 5-10 minutit. Jalutuskäigult tagasi tulles tundis kaebuse esitaja ennast halvasti, aga arsti poole ei pöördunud. Kaebuse esitaja taotleb vangla töötaja vägivaldse tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ja sellega kaebuse esitajale tekitatud mittevaralise kahju summas 50 000 krooni hüvitamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla leiab, et Aleksandr Streltsovi rahuldamata järgmistel põhjustel. kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt on isikul, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Mittevaralise kahju hüvitamist võib isik nõuda Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 9 kohaselt süülise väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. See tähendab, et RvastS § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitamiseks peab olema tegu süülise või õigusvastase tegevuse või tegevusetusega. Vangistusseaduse (VangS) § 66 lg1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Justiitsministri 01.04.2003
ga nr 23 on kinnitatud “Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ (edaspidi määrus).
p 6 kohaselt on õigus rakendada abinõusid kinnipeetavate põgenemise, allumatuse ja muude õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks.
S § 68 lg 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimiseks keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. 2 Tartu Vangla Kodukorra p 3.3 kohaselt on kinnipeetavatel lubatud jalutuskäigule kaasa võtta ainult riietus vastavalt hooajale ning p 3.5 kohaselt otsitakse kinnipeetav elusektsioonist väljudes/sisenedes läbi, selleks on ta kohustatud asetama käed selleks ettenähtud punastele täppidele. VangS § 71 lg 2 annab vanglaametnikule õiguse kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. 05.10.2007 kella 9.05 ajal toimus eeluuritavate eluhoone 10 sektsioonis (kaebuse esitaja asus kambris nr 3052, mis asub eeluuritavate eluhoone 10 sektsioonis) paiknevate kinnipeetavate isikute jalutamisele saatmine. Saatmist teostava valvur Mart Voormanni (numbrimärgiga JM0007154) teenistusülesannete hulka kuulus kinnipeetavate isikute läbiotsimine enne jalutusboksi minekut. Valvuri korraldusele, näidata vabatahtlikult ette tema taskutes olevad asjad kaebuse esitaja ei allunud, vaid ärritus ja protesteeris läbiotsimise peale. Seejärel andis valvur kaebuse esitajale korralduse asetada käed seinale, et teostada ise läbiotsimine. Seda kaebuse esitaja ei teinud vaid hakkas minema, ilma selleks luba saamata sektsiooni ukse poole. Kuna kaebuse esitaja läbiotsimist ei olnud lõpule viidud ja kaebuse esitaja suulistele korraldustele ei allunud, oli valvur sunnitud kaebuse esitaja edasi liikumist füüsiliselt takistama, haarates tema õlgade ümbert kinni. Kaebuse esitaja ja valvuri vahel tekkinud intsidendi peale, millega kaasnes kaebuse esitaja kõrgendatud hääl, tuli oma kabinetist välja inspektor-kontaktisik Toomas Ude. Inspektorkontaktisiku kabinet asub sektsiooni alguses. Kontaktisiku ilmudes kaebuse esitaja taltus, läbiotsimine viidi lõpule ja kaebuse esitaja suundus jalutusboksidesse. Valvur oli oma teenistusülesannetest lähtuvalt kohustatud teostama kinnipeetava läbiotsimist ning tal oli õigus, kinnipeetava isiku poolt toimepandava õigusrikkumise takistamiseks kasutada füüsilist jõudu. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Vangla tegevuse läbi ei ole kaebuse esitajale mittevaralist kahju tekitatud, Tartu Vangla on omalt poolt kõik toimingud täitnud nõuetekohaselt ning kaebuse esitajal puudub õiguslik alus nõuda moraalse kahju hüvitamist. 21.11.2007 toimunud kohtuistungil märkis vastustaja, et kinnipeetava läbiotsimine enne jalutama minekut on seaduspärane tegevus. Üleliigse jõu kasutamist pole olnud. Samuti puudub kaebuse esitajal alus mittevaralise kahju hüvitamiseks RvastS § 9 kohaselt. Kaebuse esitaja tunnistab ka ise, et peab läbiotsimist ebameeldivaks ja vaidlustab seda. Samas ei aita ise sellele kaasa, et see toimuks valutult. Kinnipeetaval ei ole õigust keelduda seadusliku korralduse täitmisest. Sama seisukohta on avaldanud Riigikohus oma 01.03.2007 otsuses nr 33-1-103-06, milles on jõutud järeldusele, et korraldusele mitteallumine on olukord, mis raskendaks oluliselt distsipliinitagamist vanglas. Seega vanglaametnikul on õigus VangS § 71 kohaselt kasutada teenistusülesannete täitmisel jõudu, mida antud juhul valvur oli ka sunnitud tegema. Kaebuse esitaja mittevaralise kahju nõue on alusetu ja vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. 3 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Tegemist on lubatava ja tähtaegse kaebusega. Kaebuse esitaja taotle vangla töötaja kaebuse esitajasuhtes vägivaldse tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ja sellega kaebuse esitajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. A.Streltsovi kaebus ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel põhjustel. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Justiitsministri 01.04.2003
ga nr 23 on kinnitatud „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ (edaspidi: Määrus).
p 6 kohaselt rakendatakse abinõusid kinnipeetavate põgenemise, allumatuse ja muude õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks.
lg 1 p 4 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik enne saatmist.
lg 1 kohaselt on vanglasisene saatmine kinnipeetava saatmine vangla territooriumil ühest piirkonnast teise. Tartu Vangla kodukorra (TVKK) p 3.3 kohaselt on kinnipeetavatel lubatud jalutuskäigule kaasa võtta ainult riietus vastavalt hooajale ning p 3.5 kohaselt otsitakse kinnipeetav elusektsioonist väljudes/sisenedes läbi, selleks on ta kohustatud asetama käed selleks ettenähtud punastele täppidele. VangS § 72 lg 2 annab vanglaametnikele õiguse kasutada teenistusülesannete täitmiseks ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. Kaebuse esitaja ei eita, et kui enne jalutuskäigule minemist hakkas saatja tema taskuid läbi otsima, ütles kaebuse esitaja talle, „et ta ei sobraks taskutes, mis õigusega ta seda teeb“. Kaebuse esitajale ei meeldi, et tema taskutes soritakse. Kaebuse esitaja seletas, et vangla töötaja andis temale korralduse seista seina äärde läbiotsimise teostamiseks (tl 35). Tunnistaja M.Voormann (tl 38) seletas kohtus, et kaebuse esitajaga on alati probleeme. Jalutuskäigule minnes peab kinnipeetav hoidma käsi selja taga, mida kaebuse esitaja ei teinud. Jalutuskäigule tuli kaebuse esitaja koos kambrikaaslasega. Kambrikaaslane otsiti läbi. Siis andis valvur kaebuse esitajale korralduse hoida oma käed selja taga, mis kaebuse esitajale ei meeldinud. Kaebuse esitaja taskud oli pungis ning ise ta ei soovinud midagi taskust välja võtta. Kui algas läbiotsimisprotsess, võttis kaebuse esitaja paremast taskust välja kinda ning hakkas sõimama, takistas läbiotsimist, muutus vägivaldseks. Siis võttis M.Voormann kaebuse esitaja taskust ühe käega kinda, hoides teise käega kaebuse esitajat vastu seina. Kui tuli kontaktisik, kaebuse esitaja rahunes. M.Voormann kasutas füüsilist jõudu selleks, et kustutada kaebuse esitaja vägivaldsust ja et kaebuse esitaja rahuneks. Kaebuse esitaja sai pärast seda minna jalutuskäigule ning ta sai tagasi ka kindad. Kaebuse esitaja seletas kohtus, et temale on mõistmatu, milleks oli vaja kindad tema taskust välja võtta, kui oleks saanud taskuid pealtpoolt katsudes aru saada, et seal ei ole mõnda kõva asja (tl 38). Kaebuse esitaja küsimusele, miks tunnistaja M.Voormann ei saanud võtta teist kinnast tema taskust vastas M.Voormann, et nii tegi ta seepärast, et kaebuse esitaja muutus 4 vägivaldseks, hakkas tõmblema, jõudu kasutas ta kaebuse esitaja kinnihoidmiseks. Teised kinnipeetavad näitasid kõik ette ja nende taskud olid tühjad. Kaebuse esitaja ise nagu näitlikult provotseeris (tl 38). Tunnistaja H.Kapp (tl 40) seletas kohtus, et jalutuskäigule minnes teostatakse kinnipeetavate suhtes läbiotsimine, kus kinnipeetav peab asetama käed seinale ja olema näoga seina poole. Vanglaametnik palus kaebuse esitajal seda teha, mille peale tõstis kinnipeetav häält, et kas tegemist on läbiotsimisega või jalutusega. Oli näha, et kinnipeetaval on midagi taskus ja oli vaja veenduda, et ta ei võta keelatud asju jalutuskäigule kaasa. Vanglaametnik andis käsu näidata ette, mis on taskus. Kinnipeetav keeldus sellest ja üritas sektsioonist lahkuda, mille peale haaras vanglaametnik kinnipeetavat seljatagant diagonaalis, et viimane ei saaks lahkuda. Selle peale tõstis kinnipeetav häält. Tuli kontaktisik ja siis lasi kaebuse esitaja lõpetada läbiotsimise, mille käigus tulid taskust välja kindad. Vanglaametnik haaras kinnipeetavat selleks, et ta ei saaks edasi liikuda. Kui valvur andis käsu ette näidata, mis on taskus, siis kaebuse esitaja liikus eemale. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei täitnud vanglaametniku seaduslikku korraldust hoida käed selja taga, ei lubanud teostada taskute läbiotsimist ja püüdis läbiotsimiseta edasi liikuda, on kinnitatud ka T.Ude ettekandega (tl 21) ja H.Kapp seletusega (tl 22). Seega on kindlaks tehtud, et kaebuse esitaja 05.10.2007 kella 9.00 paiku, jalutuskäigule minnes, ei täitnud vanglaametniku seaduslikke korraldusi, takistas läbiotsimise läbiviimist, ei asetanud käsi seinale ja läbiotsimise vältimiseks hakkas edasi liikuma. Läbiotsimise lõpuleviimiseks oli vanglaametnik õigustatult sunnitud kaebuse esitaja edasi liikumist füüsiliselt takistama, haarates kinni tema õlgade ümber. Kohus leiab, et valvur oli lähtuvalt oma teenistusülesannetest kohustatud teostama läbiotsimist ja kui kaebuse esitaja seda takistas, kasutas valvur juhindudes VangS § 71 lg 2 õigustatult füüsilist jõudu. Seega ei olnud valvuri tegevus õigusvastane ning taoline tegevus oli nõuetekohane, mistõttu puudub kaebuse esitajal alus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, tulenevalt HKMS § 19 lg 6. Eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus A.Streltsovi kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.