TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-2007 Otsuse kuupäev 29.jaanuar 2008 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla toimingu peale Asja läbivaatamise kuupäev 09.jaanuar 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja vastustaja – Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla kinnipeetav XXX esitas kohtule kaebuse Tartu Vangla toimingu, mis seisnes pikaajalisele kokkusaamisele tulnud abikaasal toiduainete kaasa võtmise keelamise, õigusvastaseks tunnistamiseks ning kohustamisnõudes, et Tartu Vangla lubaks pikaajalisele kokkusaamisele tulijatel kaasa võtta oma toiduaineid või osta toiduaineid vangla kauplusest. Pikaajaline kokkusaamine toimus Tartu Vanglas ajavahemikul 05.10.-08.10.
- KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt viibis kaebaja oma abikaasaga 5.-8.oktoobrini 2007 pikaajalisel kokkusaamisel ja pidi taluma kolme ööpäeva vältel pidevat näljatunnet, sest osa Tartu Vangla poolt pakutud toidust ei maitsenud kaebajale ning tema abikaasale, kuna puudus võimalus valida erinevate toitude vahel, siis kaebajal tekkis näljatunne. Kaebaja ei söö temale mittemaitsvat toitu, samuti puudusid elementaarsed maitseained nagu pipar, sinep, ketšup jne. Söögi tegemisel ei olnud toitlustaja arvestanud kaebaja toitumistavade ja –iseärasustega. Kuna kokkusaaja ei tohtinud kaasa võtta söögi- ega joogiaineid, siis pidi kaebaja kolme ööpäeva vältel jooma kraanivett, sest Tartu Vangla ei taganud võimalust kaebajale juua enese tahte ja vajaduse järgi mahla, limonaadi või piima, mida kaebaja tarvitab igapäevaselt. Kuni 2007.aasta oktoobrikuuni polnud kokkusaajal keelatud pikaajalisele kokkusaamisele toiduaineid kaasa võtta. Kaebaja leiab, et Tartu Vanglas alates 2007.aasta oktoobrist kehtestatud erirežiimi kehtestamine lõhub peresidemeid, sest abikaasa keeldub tooma last sellistel tingimustel pikaajalisele kokkusaamisele ja ise pole kindel, kas tahab tulla, kui peab kokkusaamisel taluma nälga. Kaebaja on veendunud, et vastustaja toiming erirežiimi kehtestamisel on õigusvastane. Kaebaja leiab, et kooselamine hõlmab ka ühist söögitegemist oma maitse ja tava järgi ning ühist söömist oma perega enese tahtest lähtuvalt. Kuna kaebajal on 7 a 10 kuu vanune poeg, siis pöördus kaebaja Tartu Vangla poole suulise küsimusega, kas alaelisele lapsele võib eraldi mingit toitu kaasa võtta. Tartu Vangla vastas, et kuna vangla toitlustab nii kokkusaajat kui kinnipeetavat, siis eraldi kooliealisele lapsele toitu kaasa võtta ei tohi. Kaebaja leiab, et kuna kaebaja võib väljaspool pikaajalist kokkusaamist süüa vangla vahendusel ostetud toiduaineid oma tahtest sõltuvalt ning valmistada enesele süüa, kui vangla toit ei maitse, siis on erirežiimi kehtestamine kokkusaajale ja kinnipeetavale võrdne nende karistamisega. Kaebaja leiab, et tema abikaasale pikaajalisele kokkusaamisele toiduainete kaasavõtmise keelamine 5.-8.oktoobrini 2007, mille tagajärjel kaebaja kannatas pidevat näljatunnet, on õigusvastane. Kohtuistungil kaebuse esitaja loobus kaebuse rahuldamise korral rahalise hüvituse nõudest mittevaralise kahju tekitamise eest. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Tartu Vangla esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole Tartu Vangla XXX subjektiivseid õigusi rikkunud, kuna pikaajalise kokkusaamise ajal oli temale ja kokkusaajale vangla poolt toitlustamine tagatud. Kinnipeetavate isikute toitlustamine vanglas on vangla kohustus, mida vangla on ka täitnud ja mida kaebaja ei vaidlusta, seega ei ole vangla näljatunde tekkimises süüdi. Vangla ei saa kedagi sundida sööma ning seega ei ole Tartu Vangla vastutav, kui kaebajale ja ta abikaasale pakutud toit ei meeldinud ja ta tegi valiku mitte söömise kasuks. Vastustaja väidab, et alates 01.10.2007 muutus vangla sisekorraeeskirjades sätestatud pikaajalise kokkusaamiste kord, mille kohaselt toitlustatakse pikaajalisel kokkusaamisel kokkusaajat ja kinnipeetavat vanglas pakutava toiduga. Vangla valib ise toitlustamise viisi ja menüü. Vangla sisekorraeeskirjade §-s 46 lg 1 on sätestatud expressis verbis loetelu asjadest, mida tohib kokkusaamisele tulija kaasa võtta. Nimetatud muudatusega välistatakse toiduainete vanglasse sissetoomise võimalus. Põhjuseks on see, et toiduainete läbiotsimine on komplitseeritud, tekitab teatud juhtudel hügieeniriske ja on ebaproportsionaalselt ressurssinõudev. Vastustaja on seisukohal, et kaebuses esitatud nõude, kohustada Tartu Vanglat lubada kokkusaamisele tulnud isikul kaasa võtta toiduaineid temale vajalikul hulgal ja valikul, rahuldamise korral, kohustataks Tartu Vanglat toime panema õigusrikkumist. Vastustaja palub lõpetada menetlus nõude - pikaajalisele kokkusaamisele tulija sisseostude tegemine vangla kaupluses –osas, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda pikaajalisele kokkusaamisele tulijale kaupluses käimise võimaldamist. 2 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Asja materjalidest nähtuvalt toimus XXX oma abikaasaga pikaajaline kokkusaamine Tartu Vanglas ajavahemikul 5.10.-08.10.
- Vangistusseaduse (VangS) § 47 kohaselt tagab vangla kinnipeetava toitlustamise ja see korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kinnipeetavate isikute toitlustamine vanglas on vangla kohustus, mida vangla on ka täitnud ja mida kaebaja ei vaidlusta, seega ei ole vangla kaebajale näljatunde tekitamises süüdi. Vangla ei saa kedagi sundida sööma ning seega ei ole Tartu Vangla vastutav, kui kaebajale pakutud toit ei maitsenud ning ta tegi valiku mittesöömise kasuks. Kohus leiab, et Tartu Vangla ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikkunud, kuna pikaajalise kokkusaamise ajal oli kaebajale vangla poolt toitlustamine tagatud. VangS § 25 lg 2 kohaselt on pikaajaline kokkusaamine üks kuni kolm päeva kestev kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta. Pikaajalise kokkusaamise kord ja sagedus sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades (VSkE). Alates 01.10.2007 muutus VSkE, mis on kohustuslikuks täitmiseks vanglale, sätestatud pikaajaliste kokkusaamiste kord, mistõttu on kaebaja viide Riigikohtu 21.06.2007 otsusele nr 33-1-29-07 asjakohatu, kuna sel hetkel oli õiguslik olukord teine, mil pikaajalisele kokkusaamisele tulijale vangla poolt toitlustamist ei võimaldatud ning kokkusaamisele tulija sai süüa ainult enda poolt kaasa võetud toiduaineid. Alates 01.10.2007 jõustunud justiitsministri 11.09.2007 määrusega muudetud VSkE § 41 lg 11 kohaselt toitlustatakse pikaajalisel kokkusaamisel kokkusaajat ja kinnipeetavat vanglas pakutava toiduga. Vangla ise valib toitlustamise viisi ja menüü. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ 01.10.2007 muutmise eelnõu seletuskirjast nähtuvalt on nimetatud muudatuste eesmärgiks välistada pikaajalisel kokkusaamisel toiduainete vanglasse sissetoomise võimalus, mille põhjendusteks omakorda on see, et toiduainete läbiotsimine on komplitseeritud, tekitab teatud juhtudel hügieeniriske ja on ebaproportsionaalselt ressurssinõudev. Alates 01.10.2007 jõustunud VSkE § 46 sätestab pikaajalisele kokkusaamisele kaasavõetavad asjad. Sama paragrahvi lõige 1 sätestab, et kokkusaaja võib kokkusaamisele kaasa võtta mõistlikus koguses enda tarbeks vajalikke riideesemeid ja kosmeetikat, kammi, hambaharja ning tema poolt tarvitatavaid ravimeid, lisaks mõistlikus koguses fotosid. Õige on vastustaja seisukoht, et kuna VSkE §-s 46 lg 1 sätestatud loetelu on antud expressis verbis kujul, siis midagi muud kokkusaamisele tulija kaasa võtta ei tohi ja seega on toiduained kokkusaajale kaasavõtmiseks keelatud. 3 Kohus asub seisukohale, et antud juhul on Tartu Vangla toiming, mis seisunes pikaajalisele kokkusaamisele vajalikus hulgas toiduainete kaasavõtmise mittelubamises, õiguspärane ja kooskõlas seadusandlike aktidega, mistõttu kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata ka kaebuse esitaja nõude, kohustada Tartu Vanglat lubada kokkusaamisele tulnud isikul kaasa võtta toiduaineid temale vajalikul hulgal ja valikul, sest selline nõue on õigusvastane ja ei lähtu ühestki käesoleval ajal kehtivast õigusaktist. Kaebaja nõue, lubada tema abikaasal osta toiduaineid vangla kauplusest, tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda pikaajalisele kokkusaamisele tulijale kaupluses käimise võimaldamist. VangS § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta vangla vahendusel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Sularaha on kinnipeetavale VSkE § 641 p 16 järgi keelatud asi. Kuna kokkusaajal ei ole vanglasisest isikuarvet ja sularaha on vanglas keelatud (ka pikaajalisele kokkusaamisele tulija ei või vanglasse kaasa võtta sularaha), siis ei ole seadusandja näinudki ette võimalust, et kokkusaamisele tulija saaks teha sisseoste vangla kaupluse vahendusel. Kohus märgib ära, et Tartu Vangla seisukoht, et kooliealisele lapsele lisatoitu vanglasse kaasa võtta ei tohi, on õige. VSkE § 46 lg 2 sätestab, et kui kokkusaamisele võetakse kaasa eelkooliealine laps, võib kaasa võtta lapse hooldamiseks vajalikke tarbeesemeid, mänguasju ja spetsiaalset toitu. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole tegemist eelkooliealise lapsega, vaid kaebuse esitaja poeg on 7 aastat 10 kuud vana, seega kooliealine, mistõttu Tartu Vangla selgitus oli õiguspärane. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 4