s sätestatud kinnipeetavate õigusi. Põhjendatud huvi on otsitud, kuna kinnipeetav ei saa loota, et ta saab terve päeva jalutada vangla territooriumil oma äranägemise järgi. Vastustaja esindajad paluvad kaebuse jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste seletusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on ilmselt põhjendamatu ning puudub alus selle rahuldamiseks.
(VangS) §-is 6 lg 1 on sätestatud, et vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vangistuse täideviimine korraldatakse kinnises vanglas või avavanglas (lg 2).
lg 1 annab kinnise vangla mõiste, mille kohaselt kinnine vangla on valvatava müüri või muu piirdega vangla, mis võimaldab pideva järelevalve kinnipeetava üle. Kinnipeetavate majutamiseks on kinnises vanglas kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise (lg 2).
sätestab kinnise vangla üldtingimused, mille kohaselt äratusest kuni öörahu alguseni on kinnipeetaval lubatud vabalt liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud kohtades. Öörahu algusest kuni äratuseni eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse.
lg 2 kohaselt kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas.
lg 3 keelab kollektiivsed distsiplinaarkaristused, mis tähendab, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest on ette nähtud individuaalne vastutus.
lg 1 näeb ette, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 1 sätestab kinnipeetava õiguse liikuda, mille kohaselt kinnipeetaval on õigus äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda oma osakonna territooriumil. Õigust vabalt liikuda ei ole kartseris, eraldatud lukustatud kambris, vangla ravipunkti statsionaaris, vanglahaiglas või vastuvõtuosakonnas viibival kinnipeetaval. Vangla sisekorraeeskirja §-is 10 lg 1 on sätestatud päevakava, mille kohaselt vangla direktor kinnitab vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, rivistus, hommikvõimlemine, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad. Kaebuse esitaja ekslikult arvab, et käesolevas asjas vaidlustatud käskkirjaga nr 136 isoleeriti 2.eluosakond, kus kaebaja tol ajal viibis. Murru vangla direktori 23.12.2004 käskkirjaga nr 136 kinnitati 2.eluosakonna kinnipeetavate päevakord, mille lahutamatu lisana oleva päevakorra kohaselt kl. 1505-1605 oli ette nähtud jalutuskäiguks eluosakonna hoovis/…/, mis ei ole vastuolus seadusega (VangS § 55 lg 2). Kaebuse esitaja viibis 2.eluosakonnas kuni augusti lõpuni 2005. Direktori asetäitja vangistuse alal direktori ülesannetes Gunnar Bergvaldi tegevus vaidlustatud käskkirja väljaandmisel, millega kinnitati 2.eluosakonna kinnipeetavate päevakord, oli õiguspärane, kooskõlas seadusega, vangla sisekorraeeskirjaga ning välja antud justiitsministri 11.07.2002 määrusega nr 41 kinnitatud Murru vangla põhimääruse § 3 lg 2 p 7 alusel. Tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on isikul põhjendatud huvi olemasolu haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Põhjendatud huvi puudumisel võib kohus jätta kaebuse rahuldamata. Käesolevas haldusasjas kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud käskkirja väljaandmise ja selle sisu vastuolu seadusega ja alamalseisvate õigusaktidega. Samas puudub kohtu hinnangul kaebajal põhjendatud huvi haldusakti ja toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kohus leiab, et käesoleva kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Elle Kask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.