2-08-969/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 25.veebruar 2008.a.kell 16.00 Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-08-969 Tsiviilasi A. R. hagi P. R. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. R. - isikukood xxxxxxxxxxx, registrisse kantud elukoht xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx, postiaadress xxx xx.xx xxxxx (xx xxxxx xxxxxx) Kostja: P. R. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 14.veebruar 2008 RESOLUTSIOON 1.Lahutada A. R. ja P. R. (endine P. ) abielu, mis on registreeritud 11.05.1999.a. Põlva Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kande number

1. 2.Jätta kostjale abiellumisel võetud perekonnanimi R. . 3.Jätta alaealine laps I. , sündinud 29.02.2000.a A. R. kasvatada. Kohtukulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 25.veebruarist 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused Hageja taotleb lahutada poolte 11.mail 1999.a. Põlva Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu. Abielust on sündinud 29.02.2000.a. tütar I. . Hagiavalduse kohaselt oli hageja sunnitud 31.12.2007.a. koos tütrega kodust lahkuma kostja vägivaldse käitumise tõttu. Nimetatud kuupäeval peksis alkoholijoobes kostja hagejat nii käte kui jalgadega mistõttu hageja pidi pöörduma kiirabisse. Peksmise kohta on hageja teinud avalduse ka politseile. Pärast hageja lahkumist kostja juurest on kostja hagejat viimase töökohas ähvardanud ja püüdnud kallale tungida, mis ei ole õnnestunud vaid hageja kolleegi sekkumise tõttu. Kuna kostja on ka varem alkoholijoobes olles hageja suhtes tarvitanud füüsilist vägivalda, samuti sõimu, mis on mõjunud halvastui lapse psüühikale, leiab hageja, et kooselu jätkamine võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi. Neil asjaoludel ei pea hageja võimalikuks abielusuhete taastamist ja kooselu jätkamist ning taotleb kohtult abielu lahutamist ja tütre I. enda kasvatada jätmist. Hageja on esitanud ka taotluse anda kostjale tagasi tema abielueelne perekonnanimi P. . Kostja vastuväited Kostja ei ole abielu lahutamisega nõus, vaid soovib hagejaga ära leppida. Ta tunnistab, et on olnud hageja suhtes vägivaldne ning kahetseb seda. Kostja arvates ei suuda hageja ise majanduslikult lapse kasvatamisega toime tulla, sest tema sissetulek on väike. Ka seetõttu ei tohiks abielu lahutada.Kostja soovib jätta endale abiellumisel võetud perekonnanime R. . Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna abielu jätkamine ei ole kohtu hinnangul võimalik. PkS § 29 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielutunnistusega (tl 6) on tõendatud, et P. P. ja A. R. on abiellunud Põlva Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas 11.05.1999.a. , mille kohta on tehtud kanne nr
2. Sünnitunnistusest (tl 5) nähtub, et 29.veebruaril 2000.a. sündinud I. R. vanemad on P. R. ja A. R. . Hageja on toonud esile asjaolu, et pooled ei ela koos alates 2007.a.31.detsembrist , kui hageja lahkus kodust. Selle põhjuseks oli kostja poolt hageja suhtes tarvitatud füüsiline vägivald nii sellel päeval kui ka abielu jooksul varasemalt. Tõendina tema suhtes kasutatud vägivalla kohta on hageja esitanud xx xxxxx xxxxxx patsiendikaardi (tl.4). Kostja ei ole nimetatud asjaoludele vastu vaielnud. Poolte alaealine laps I. R. elab A. R. juures, kes soovib last ka edaspidi kasvatada. Kohus on seisukohal, et abielu jätkamine ei ole võimalik, kui üks pooltest seda ei soovi.Kohus on poolte seletused ära kuulanud ja nende põhjal veendunud, et hageja ei ole pöördunud kohtu poole mitte esmakordse kostjapoolse füüsilise vägivalla tarvitamise juhtumi puhul, vaid on varasemalt andnud kostjale võimaluse enda parandamiseks.Kuna kostja on jätkanud alkholi liigset tarvitamist ja vägivalla kasutamist hageja suhtes, ei usu hageja enam, et kostja suudab end muuta. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks ka poolte leppimise eesmärgil menetlust peatada, arvestades hageja kindlat soovi abielu lahutada. Teise isiku kehaline väärkohtlemine on 2