Tegemist on hagita asjaga
1 p. 15 järgi.
1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
2 kohaselt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt kui kohus peab hagita asja läbi vaatamiseks kohtuistungi, siis kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Kohtutäitur V.Šabass on ametist vabastatud omal soovil 02.02.2007.a. Tallinna kohtutäitur T.Tšapis, kellele olid üle antud V.Šabass’i toimikud, kohtuistungile ei ilmunud. II. II Kohtu tuvastatud asjaolud ja kohtu määruse põhjendused. Kohus, tulenevalt kaebusest ja menetlusosaliste selgitustest kohtuistungil ning hinnates toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, tuvastas: 1) 04.10.2001.a. on kohtutäitur vormistanud vallasvara arestimise akti, mille kohaselt sissenõudja AS Eesti Ühispank esindaja juuresolekul on võlgnik A K ’i võla 28 201 krooni ja 42 senti täitemenetluses arestitud kolmetoaline korter aadressil xxxx, hinnaga 45 000 krooni. Aluseks 05.09.1997.a. laenuleping. Kohtutäituri tegevuse peale edasikaebamise korra sätestas TMS § 77, mille lg. 1 kohaselt kohtutäituri tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib võlgnik või sissenõudja esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul, arvates kaevatava toimingu tegemisest või selle tegemisest keeldumisest või päevast, mil kaebaja sellest teada sai. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt võib kohtutäituri otsuse peale kümne päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest, esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus kohtutäituri büroo asub. 10.10.2001.a. on A.K esitanud kohtutäiturile kaebuse ja 19.10.2001.a. teatab kohtutäitur kirjalikult avaldajale ja Ühispangale, et avaldaja kaebuses esitatud põhjuste alusel ei saa kaebust rahuldada. Samas on aga kirjas, et 04.10.2001.a. vallasvara arestimise akt on tühistatud ja et arest toimub 25.10.2001.a. Seega kohtutäitur oma vara arestimise akti tühistamisega sisuliselt rahuldas avaldaja kaebuse ja selles osas kohus korteri arestimisega seonduvaid asjaolusid täiendavalt ei hinda. 2) 25.10.2001.a. on kohtutäitur vormistanud vallasvara arestimise akti, mille kohaselt sissenõudja AS Eesti Ühispank esindaja juuresolekul on võlgnik A K i võla 28 201 krooni ja 42 senti täitemenetluses arestitud kolmetoaline korter aadressil xxxx, hinnaga 45 000 krooni. Aluseks 05.09.1997.a. laenuleping ja pandileping. Arestimine on toimunud tulenevalt Narva Linnakohtu 23.10.2001.a. kohtumäärusest, milles loeti põhjendatuks ja rahuldati kohtutäituri avaldus AS Eesti Ühispanga avalduste ja notariaalselt tõestatud lepingute täitmise kohta ja arestiti A.K korter aadressil Rakvere 89-68 Narvas. Viru Ringkonnakohtu 18.06.2002.a. määrusega Narva Linnakohtu 23.10.2001.a. määrus tühistati ja asi saadeti uueks 2 läbivaatamiseks samale kohtule. Seega langes ära 25.10.2001.a. vara arestimise õiguslikuks aluseks olev kohtumäärus. TMS § 78 lg. 1 kohaselt, kui kohtutäitur rikub vara arestimisel seadust, mis on aresti tühistamise aluseks sõltumatult sellest, kas vara kuulub võlgnikule või teistele isikutele, vaadatakse avaldus aresti tühistamise kohta läbi kui kaebus kohtutäituri tegevuse peale TMS §-s 77 sätestatud korras. Kehtinud
Kuna 25.10.2001.a. avaldaja korteri arestimine toimus jõustumata kohtulahendist lähtuvalt, siis arestimine on seadusevastane ja korter tuleb aresti alt vabastada. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Avaldus on saabunud Narva Linnakohtule 26.01.2001.a. Vastavalt kehtinud
§-le 60 lg. 12 hagita asjas kannab kohtukulud avaldaja. Kohus juhindus TMS §-de 77-78,
§-de 475 lg. 1 p. 15, 477, 661 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 21. mail 2008.a Nooremreferent I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.