lg.2 alusel käesolev määrus prokurörile kriminaalmenetluse algatamise otsustamiseks. Ajutise halduri töötasu ja kulude katteks tasuda M E 23 050 /kakskümmend kolm tuhat viiskümmend/ krooni hiljemalt 15.05.2008 kohtu deposiitkontole nr. 10220034799018 SEB pangas või kontole nr. 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057484, ja esitada tasumist tõendav dokument kohtule samaks tähtajaks. 1 Eelnimetatud summa laekumisel kanda nimetatud summa Kohtute Raamatupidamiskeskuse vahendusel OÜ Tähe Õigusbüroo kontole nr. 221015630846 Hansapangas summas 1770 /üks tuhat seitsesada seitsekümmend/ krooni ja T K kontole nr.xxxxHansapangas summas 21 280 (brutotasu koos maksudega) krooni. Vabastada ajutine haldur T K kohustustest pärast äriühingu registrist kustutamiseks vajalike toimingute tegemist. Nimetada dokumentide hoidjaks M E , isikukood xxxx, elukoht xxxx. Määrus saata võlausaldaja ja võlgniku esindajale, ajutisele haldurile, jõustumisel prokurõrile, reg.osakonnale ja juhatuse liikme poolt makse tegemise järgselt täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtule. Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 22.01.2008 avaldus OÜ Elliks Furs pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja avalduse kohaselt on võlgnikul seisuga 17.01.2008 tasumata maksusid summas 190 958 krooni. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi 30 päeva jooksul pärast nende sissenõutavaks muutumist. Võlausaldaja on võlgnikule 11.06.2007 saatnud pankrotihoiatuse ja selle on võlgnik kätte saanud 12.06.2007 Hoiatuses näidatud summat ettenähtud tähtajaks tasutud ei ole. Võlausaldaja leiab, et võlgniku püsiv maksejõuetus on tõendatud ja palub välja kuulutada pankroti. Võlgniku juhatuse liige tunnistab, et äriühingu tegevus on praegu peatatud ja tegevust ei toimu. Tal oli lootus, et saab need rahad, kuid kõik tähtajad on edasi läinud ja nendest ei ole suudetud kinni pidada. Tänase seisuga on äriühing maksejõuetu ja see sai selgeks juba kaks aastat tagasi. Põhimõte oli, et mitte maksuametile võlgu jääda. Juhatuse liikmel on küll ka teised äriühingud, need on küll kirjas, kuid tegevust ei toimu ka seal. Need olid moodustatud selleks, et teised partnerid saaks äriühingu tegevuses osaleda. Arvatavsti on tegev kolmes äriühingus. Võlgnikul praegu äriplaani ei ole. Äriühing moodustati karusnahkade Venemaale vahendamiseks. Viimane aastaaruanne esitati 2006.a.
lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohtu kolleegium on seisukohal, et …”ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 51 sätestatud kohustuse tahtlikku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. 5 Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja näinud ka kriminaalvastutuse” (RK tsiviilasi nr 3-2-1-137-04, 07.12.2004). Ajutine haldur on seisukohal, et OÜ Elliks Furs juhtorgani tegevuses (juhatus M E isikus) on oma kohustusi rikkunud raske hooletuse tõttu. Eelmisel kohtuistungil selgitas M.E , et kuulub mitmete äriühingute juhtorganitesse, mistõttu ei saa eeldada, et isikul puuduvad vastavad teadmised osaühingu juhtimisest ja talle pole teada juhtorganitele pandud seadusjärgsed kohustused. Ajutises menetluses esitatud ja kogutud materjalide põhjal on ajutine haldur seisukohal, et OÜ Elliks Furs on maksejõuetu ning see pole ajutise iseloomuga. Samuti on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Bilansis kajastuvat suure väärtusega debitoorset võlgnevust peab ajutine haldur mittelaekuvaks, sest võlgnevus pärineb juba 2004.aastast ning juba sissenõude esitamine on problemaatiline, seoses aegumistähtaegade saabumisega. Kuna enamus võlgu pärineb Eestist väljaspool asuvatelt ettevõtetelt, siis on sissenõudmine seotud ka suurte kuludega. Seega, on ajutise halduri arvates võimatu ka võla sissenõudmise teel pankrotivara suurendada. Ajutise halduri seisukohta kinnitab ka asjaolu, et juba 2006.aastal kui hagi laenukohustuse tasumiseks esitas Investment House OÜ, nõuti kohustuse täitmist füüsilistest isikutest käendajatelt, mitte laenu saanud juriidiliselt isikult (OÜ Elliks Furs), sest võlgnikust juriidilise isiku majanduslik seis ei andnud lootust saada nõude rahuldamist ka pärast vastavasisulist kohtuotsust. Ajutine haldur on seisukohal, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi pankrotiavalduse mittetähtaegsel esitamisel ning on kohustuse jätnud täitmata tahtlikult või raske hooletuse tõttu. M.E oleks pidanud esitama õigeaegselt pankrotiavalduse, sest pankrotiseis pidi olema sisuliselt talle teada juba 2005.aastal (kuigi 2004.a. majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on 30.juuni 2005). Ühingus pidi olema käibevahendite pidev nappus, sest võeti laenud 2005.a. I poolel OÜ-lt Investment House OÜ - 300 000 krooni ja OÜ-lt Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp - 130 000 krooni. Kui oleks õigel ajal hinnanud debitoorse võlgnevuse lootusetust, siis oleks bilanss veelgi hullem välja näinud; Kui oleks juba 2005 esitanud pankrotiavalduse, oleks ilmselt olnud võimalik midagi ka sisse nõuda. Kui oleks esitanud pankrotiavalduse, siis poleks ta saanud teha endale ja E.T palga väljamakset 2007.a. algul, mille tulemusel on käesolevaks hetkeks suurenenud maksuvõlg. Kui oleks õigel ajal esitanud avalduse, siis maksuvõlg sisuliselt puuduks, sest makse deklareeriti minimaalselt ja bilansis kajastusid jooksvad võlad; Kuna M.E on pikka aega tegutsenud äris, siis ei saa olla talle teadmata juhatuse liikme kohustused ja oskus hinnata äriühingu majanduslikku seisu ka jooksvalt (ilma aasta lõpubilanssi ootamata ja koostamata).
lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatama sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Õiguslik põhjendus 6
lg.1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et ajutise halduri ettekande kohaselt, seda üle kordamata, on raugemise taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tagasivõitmise aluseid ei esine juba üksnes seetõttu, et viimased tehingud, mis üldse ehk tehti, on tänaseks seda võrd ammused, et nende alusel nõuete esitamine on välistatud aegumise tõttu ja seda saanuks vältida, kui võlgnik oleks seadusenõudeid täites esitanud ise õigeaegselt pankrotiavalduse. Miks ja kuidas sai üldse tegutseda sisuliselt varatu äriühing, on arusaamatu, kuid selline on faktiline olukord, mis toob kaasa selle, et pankrotimenetlust ei ole võimalik vahendite puudumise tõttu läbi viia. Võlausaldajal ja võlgnikul puuduvad vastuväited menetluse raugemise osas. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata juhatuse liige M E . Ajutise halduri tasu ja kulud hüvitab juhatuse liige kohtu deposiitkonto vahendusel. Eraldi tuleb hinnata ja analüüsida ajutise halduri seisukohta, kas juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi pankrotiavalduse mittetähtaegsel esitamisel ning on kohustuse jätnud täitmata tahtlikult või raske hooletuse tõttu. TsÜS § 35 kohaselt peavad jurdiilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustui täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. TsÜS § 36 sätestab pankrotiavalduse esitamise kohustuse, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. Raske juhtimisvea olemasoluks peab süü esinema kas tahtluse või raske hooletuse vormis. VÕS § 104 lg.5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Raske juhtimisvea korral on juhtorgani liige oma kohustust rikkunud ning rikkumine on toimunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohtu 07.12.2004 määruses nr. 3-2-1-137-04 leiti, et netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri ja sellele järgnevalt pankrotiavalduse esitamisega viivitamine võib olla käsitletav raske juhtmisveana. Kui võlgniku juhatuse liige on rikkunud ÄS § 171 lg.2 või § 180 lg.5-1 sätestatud kohustust, siis peab kohus hindama rikkumiste seost võlgniku maksejõuetuse tekkimisega.
lg.1 tõlgendamise kohaselt peaks kohus juhtimisvea ära märkima vaid juhul, kui see tõesti põhjustas maksejõuetuse, kuid õiguskirjanduses ei ole sellist tõlgendust ka päris õigeks peetud ja on leitud, et kohtu argumentatsioon peaks siiski kajastama juhtimisvea olemasolu ka juhul, kui see ei ole otseselt maksejõuetuse põhjuseks olnud. Kohus leiab, et kui osaühingu juhatuse liige ei esita kahe aasta jooksul alates maksejõuetuse tekkimisest kohtule pankrotiavaldust ega kutsu kokku osanike koosolekut, siis on tegemist juhatuse liikme kohustuse olulise rikkumisega, mille süü vorm on vähemalt raske hooletus. ÄS § 180 lg.5-1 kehtib alates 01.01.2006, kuid juba alates juulist 2001 kehtis põhimõtteliselt samasisuline norm ÄS § 171 lg.2 p.1 ja 176 tolleaegsetes redaktsioonides. Kui võlgniku majandustegevus on mitmed aastad järjest toonud kahjumit ja on seiskunud küllalt kaua enne pankrotimenetluse algust, siis ei saa eitada, et juhatuse liige on rikkunud seadusega talle pandud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Küsimus sellest, kas selline seadusest tuleneva kohustuse rikkumine põhjustas kahju tekitamise äriühingu võlausaldajatele, on jaatav, sest ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik sisuliselt tegelenud võlausaldajate, sealhulgas ka maksuameti, nõuete rahuldamisega. Ajal, mil omakapital oli negatiivne ja äriühing tegutses kahjumiga, on sõiduauto liisimise näol ilmselt tegemist äriühingu jaoks kahjulike tehingute sõlmimisega, eriti kui sinna juurde 7 arvestada võlgniku ebamäärast selgitust, et selline tegevus oli vajalik äriühingu partnerite huvides, kui samal ajal ei oska seaduslik esindaja neid partnereid nimetada. Omakapitali nõuetele mittevastavust on küll peetud majanduslikuks ja õiguslikuks seisundiks, mis iseenesest ei saa olla juhtorgani kohustuste rikkumine ja ei saa olla maksejõuetuse põhjuseks, kuid samas on seda siiski põhjendatud lugeda maksejõutusele või rikkumisle osutavaks asjaoluks. Kohus loeb antud juhul raskeks juhtimisveaks asjaolu, et juhatuse liige, kelle puhul äriühingu juhtimise kogemus on juba pikemaaegsem ja tegemist ei ole mitte ainukese äriühinguga, kus juhatuse liige tegutseb, ei ole suutnud aastate lõikes pädevalt korraldada raamatupidamist (juhatuse liige isegi ei tea, mis ajast mis ajani tal raamatupidaja tegutses) ja ei ole ilmutanud suutlikkust ja soovi võtta õigeaegselt vastu ühingu lõpetamise või tegevuse ümberkorraldamise otsust. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on võlgniku juhatuse liige antud hetkel tegev lisaks OÜ-le Elliks Furs veel kolmes äriühingus, millest: 1) 2005.a omandatud East Timber Group OÜ 2006.a.majandusaasta aruande kohaselt juba on majandustegevus lõpetatud ja 2007.a plaanitakse hakata ettevõtet likvideerima, äriregister ei kajasta teavet, et vastavaid otsuseid oleks vastu võetud; 2) 2005.a. asutatud ja ainsa juhatuse liikmena M E juhtimise all tegutsev OÜ Galistic Grupp OÜ puhul ei ole seni esitatud ühtegi majandusaasta aruannet; 3) 2002.a. asutatud OÜ Shamp-Est (samuti M E juhatuse ainus liige) puhul pärineb samuti viimane majandusaasta aruanne 2005.a. ja selle kohaselt otsitakse ideid äriidee elluviimiseks ja on märgitud, et juba 2005.a majandustegevust ei toimunud. Kohus leiab, et sellised andmed viitavad ilmselgelt M E võimetusele hinnata reaalselt oma juhatuse liikmena tegutsemise pädevust ja oskusi ning vastavust juhatuse liikmele esitatavele nõuetele, võimetusele tajuda juhatuse liikmena tegutsemisega kaasnevat vastutust. Nimetatud andmed koosmõjus tema tegutsemismeetoditega OÜ-s Elliks Furs annavad põhjust väita, et juhatuse liige tegutseb raske hooletuse vormis. Juhatuse liikme selgitus, et seadusenõudeid ei pidanudki järgima ega jälgima seetõttu, et tegemist oli nagunii mittetoimivate äriühingutega, ei pea kohus pädevaks. Samuti ei pea kohus tõsiseltvõetavaks juhatuse liikme selgitust, et tema eesmärk oli eelkõioge tasuda maksuvõlad. Võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine ei ole millegagi õigustatud. Sealjuures väärib märkimist, et võlgnik ei ole tõsiselt võetava tulemuslikkusega tegelenud ka mitte maksuvõlgade tasumisega. Võlausaldajale 2007.a. suvel optimistlikult antud lootus, et majandustegevuse jätkumiseks, s.h. võlgade tasumiseks toimuvad lepingute sõlmimised, ei ole tänaseni realiseerunud. Kohus peab põhjendamatuks äriplaaniks Venemaal asuvate äriühingutega jätkuvalt suhete loomist või sellele lootmist olukorras, kus varasematest suhetest on tekkinud üksnes probleemid ja kus võlgnik ei osanud kohtule selgitada, kas ta enne lepingulistesse suhetesse astumist püüdis uurida (võimaluste piires) lepingupoolte tausta selleks, et selgitada nende äripartnerite majanduslikke võimalusi tasuda suhetest tekkida võivaid kohustusi.
lg.2 kohaselt juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus selle ära lahendis, sealhulgas ka pankrotimenetlust raugemisega lõpetavas lahendis Maksejõuetuse põhjusteks antud kaasuses võib pidada: äriühingu juhi suutmatust organiseerida äriühingu majandustegevust tulemuslikult, liigse äririski võtmist seoses lepingupartnerite valikuga ( asukohaga välisriigis, kust hiljem ei ole võimalik enam lepingute järgi tasumisele kuuluvaid summasid reaalselt sisse nõuda), osaniku suutmatust investeerida ettevõttesse täiendavat kapitali, millega tekkinud finantsraskustest väljuda, ebaõnnestunud 8 äriplaane, väikest osakapitali, mis ei võimaldanud majandustegevust laiendada. Võlgnikust otseselt sõltumatute põhjustena võiks välja tuua turu arenguid, mis ei olnud võlgniku jaoks soodsad, samas võlgniku juhatuse liikme suutmatus turu muutustele asjakohaselt ja adekvaatselt reageerida viitab samuti juhtimisveale, mis omakorda annab tõuke pankotisituatsiooni tekkimisele, millele tulnuks reageerida seaduse kohaselt õigeaegselt pankrotiavalduse esitamisega. Raske juhtimisviga, mis seisnes omakapitali negatiivseisule adekvaatselt ja õigeaegselt pankrotiavalduse esitamisega reageerimata jätmises, on kohtu hinnangul tulenev juhatuse liike suutmatusest tagada äriühingu majandulikult kasumlikku tegutsemist läbi vastavate äriplaanide ja õigustatud äririskide ja on seeläbi põhjuslikus seose maksejõuetuse tekkimisega. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 21. mail 2008.a Nooremreferent /allkiri/ M. Leimann I.Golubev I.Golubev 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.