KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-46121 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2008.a, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meelika Aava, Mare Merimaa Tsiviilasi H.H taotlus H. H.H tagastamiseks Iiri Vabariiki Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.12.2007.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H.H apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja H. H (sünd xx.xx.xxxx, elukoht
- x)Esindaja vandeadv Tiina Mare Hiob Puudutatud isik H. H. H(IK xxxxxxxxxxx, viibimiskoht x), Esindaja vandeadv Andres Lusmägi Puudutatud isik J. Š (IK xxxxxxxxxxx, elukoht
- x)Eestkosteasutus Anija vald Anija vallavalitsuse kaudu, asukoht Kreutzwaldi 2, Kehra 74306, Harjumaa RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 27.12.2007.a rahuldamata. Menetluskulud jätta avaldaja H.H kanda. otsus muutmata ja apellatsioonkaebus Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Avalduse aluseks olevad asjaolud 1. Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas Harju Maakohtule 01.11.2007.a H.H avalduse, milles paluti Haagi 25.10.1980.a lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi Haagi 1980.a konventsioon) alusel tagastada avaldaja alaealine laps H. .H tema alalisse elukohta Iiri Vabariiki. 2. H.H ja J. Š abiellusid 28.02.2004.a Egiptuse Vabariigis Kairos. Abikaasad asusid ühise perena elama Iiri Vabariigis Dublinis. Abielust sündis xx.xx.xxxx.a poeg H. H. H. J. Š oli kodune, kasvatas last ning avaldaja töötas klienditeenindajana. Lapse suhtes on vanematel vastavalt Iiri Vabariigi seadustele ühine hooldusõigus ja kumbki eraldi ei ole lapse suhtes ainuhooldusõiguse teostaja. Abikaasade suhted ei laabunud. J.Š pöördus Iirimaal Dublini Metropolitani kohtusse, et hageda H.Hle turvalisuse tagamise korraldus (safety order) enda ja lapse suhtes. 3. 31.03.2006.a väljastas Dublini Metropolitani kohus turvalisuskorralduse (safety order), mille kohaselt keelatakse H.Hl toime panna J. Š ja H. H.H suhtes ajavahemikus 31.01.2006.a kuni 30.03.2011.a vägivaldseid tegusid. J.Š sõitis märtsis 2006 koos pojaga Eestisse, et lasta H teha songaoperatsioon. Pärast operatsiooni nihestas H väidetavalt liigest, mistõttu vajas ravi. Avaldaja oli teadlik esialgsest kavast teha lapsele Eestis songaoperatsioon ja uskus J.Š, et laps tuuakse seejärel tagasi harilikku viibimiskohta. J.Š ei naasnud lapse operatsiooni järel Iiri Vabariiki abikaasa juurde, vaid jäi koos lapsega elama Eestisse. Vaatamata avaldaja korduvatele telefonikõnedele ja katsetele kohtuda J.Š ning soovile ühiselt teostada hooldusõigust lapse suhtes, on J. Š kõiki ettepanekuid tõrjunud. H.H ja J. Š on jätkuvalt abielus, lapse elukoht ja hooldusõiguse teostamine lapse suhtes on määramata ja mõlemad vanemad on õigustatud teostama lapse ühist hooldusõigust. H. H esitas 12.06.2007.a avalduse Iiri Vabariigi Justiitsministeeriumile lapse viivitamatuks tagastamiseks harilikku viibimiskohta avaldaja juurde Iiri Vabariiki. 4. Avaldaja on seisukohal, et ilma avaldaja nõusolekuta ei olnud J.Š õigust last Eestisse tuua. Haagi 1980.a konventsioon on kindlal seisukohal, et lapse äraviimine ühe isiku poolt juhul, kui tegemist on ühise hooldusõigusega, on samavõrd seadusevastane - kusjuures antud juhul põhineb seadusevastasus eelkõige avaldaja seadusega kaitstud õiguste eiramises. J. Š ei võimaldanud avaldajal oma hooldusõigust lapse suhtes teostada: viis avaldaja teadmata lapse teise riiki, ei teavitanud lapse olukorrast ega asukohast teist vanemat ning avaldajal katkes igasugune kontakt lapsega. Konventsiooni kohaselt on hooldusõiguse teostamata jätmine selle teostamise õigust ja kohustust omava isiku poolt vabandatav põhjendusel, et hooldusõiguse teostamine oli muutunud võimatuks lapse äraviimise või kinnipidamise tõttu. Avaldaja soovib H viivitamatut tagastamist hariliku viibimiskoha riiki. Avalduse kohaselt puuduvad alused lapse tagastamata jätmiseks. J.Š ei ole tõendanud, et avaldaja hooldusõigust tegelikult ei teostanud. Pigem on J.Š teinud avaldajale takistusi, et avaldaja ei saaks lapse suhtes hooldusõigust teostada. Samuti ei ole J. Š tõendanud, et avaldaja andis nõusoleku H alatiseks äraviimiseks Iiri Vabariigist või et H tagastamisega põhjustatakse lapsele olulist kahju. Puudutatud isiku J. Š vastuväited 5. J.Š palus jätta H.H taotluse rahuldamata. Ta sõitis 2006.a lapsega Eestisse songaoperatsioonile, kuna Dublinis olid sellise operatsiooni järjekorrad väga pikad. Tagasi Iirimaale ei tahtnud J. Š minna põhjusel, et avaldaja on vägivaldne. Lapse tagastamine on vastuolus Haagi 1980.a konventsiooni artikliga 13. Lapse eluviis Eestis on kujunenud stabiilseks. Lapse ema töötab, laps käib lasteaias, kus suhtleb vene keeles. Lapse isa on last külastanud kaks korda, kuid ei ole suutnud saavutada lapsega kontakti keelebarjääri tõttu, kuna isa ei saa aru, mida laps räägib. Lapse ema on lapse eest hästi hoolitsenud, laps areneb temale omases keskkonnas. Lapse äraviimine Iirimaale põhjustaks lapsele psüühilisi kannatusi ning asetaks ta ebakindlasse olukorda. Laps elab koos emaga juba rohkem kui aasta, seega on avaldaja nõue vastuolus Haagi 1980.a konventsiooni artikliga 12. Anija Vallavalitsuse seisukoht 6. Laps ja ema elavad x. Laps käib alates 02.04.2007.a x lasteaias „x“. Laps on hooldatud ja väga aktiivne. Poiss suhtleb vene keeles. Ema ei ole kordagi väitnud, et ei luba lapsel isaga kohtuda. Tal on vaid tingimus, et kokkusaamine peaks toimuma neutraalsel pinnal ja tunnistajate juuresolekul. Laps on elanud Eestis üsna pikka aega, siin on tal välja kujunenud sotsiaalne ja emakeelne suhtluskeskkond. Isaga suhtlemist takistab keelebarjäär. Lähtuda tuleks lapse turvalisusetundest ning 2 sellises vanuses laps tuleks jätta ema hooldada ja kasvatada. Ema on teinud selleks kõik, et hoida last vägivalla eest, on taganud lapsele head elamis- ja kasvamistingimused. Puudutatud isiku H. H.H esindaja seisukoht 7. Lapse huvides on jätta avaldus rahuldamata ja laps Iirimaale tagastamata. Laps on saamas kolmeaastaseks, mistõttu lapse seisukoha väljaselgitamine saab põhineda üksnes objektiivsetele asjaoludele. Laps on Eesti Vabariigi kodanik. Kodakondsusega seonduvad spetsiifilised õigused, näiteks õigus asuda Eestis ja olla kaitstud väljasaatmiste eest. Põhiseaduse § 36 lg-s 1 on sätestatud, et ühtki kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast, väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus ning igal väljaantaval on õigus vaidlustada väljaandmine Eesti kohtus. Põhiseaduse § 26 annab lapsele õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. See hõlmab lapse õigust olla oma ema seltsis. Last ei või eraldada oma emast vastu tahtmist, välja arvatud juhul, kui niisugune eraldamine toimub lapse huvides. 8. Avaldaja on Egiptuse Vabariigi kodanik ja ta ei ole Iiri Vabariigi kodanik. Tema viibimine Iirimaal on võimaldatud piiratud ajaks ja elamisloal näidatud tingimustel. Kasutades kodumaale tagasipöördumisel õigust oma laps kaasa võtta, tekib olukord, kus laps satuks Egiptuse Vabariiki. 9. Eesti kodanikust lapse hooldamine ja kasvatamine Eestis Eesti kodanikust ema poolt ei anna tunnistust lapse õigusevastasest kinnihoidmisest. Lapse sõit Eestisse ja lapse viibimine Eestis oli põhjendatud, kuna laps vajas songaoperatsiooni ja hiljem paranes liigesenihestusest. Avaldus on esitatud alles 12.06.2007.a, mis annab tunnistust sellest, et avaldaja on nõustunud lapse viibimisega Eestis Haagi 1980.a konventsiooni art 13 lg 1 a mõttes pikema aja vältel. Laps on uue keskkonnaga kohanenud. Dublini kohtu määrusega tuvastatud avaldaja vägivaldsusega kaasnev suur oht võib lapse tagasisaatmisel põhjustada talle füüsilisi või psüühilisi kannatusi. Avaldaja suutmatus keele tõttu lapsega suhelda asetaks lapse vaieldamatult talumatusse olukorda. Vajalik on välja selgitada, milline on Iiri Vabariigi lastekaitseks pädeva asutuse arvamus lapse tagastamata jätmise kohta. Maakohtu otsuse põhjendused 10. Maakohus jättis H.H taotluse rahuldamata. Haagi 1980.a konventsioon on vastu võetud eesmärgiga kaitsta lapsi rahvusvahelisel tasandil nende õigusevastasest äraviimisest või kinnihoidmisest tulenevate kahjulike tagajärgede eest ning õiguslikult reguleerida laste viivitamatu tagasitoomine nende hariliku viibimiskoha riiki, samuti tagada külastusõiguste kaitse. Lapse viivitamatu tagasitoomise kaheks peamiseks elemendiks vastavalt Haagi 1980.a konventsiooni artiklile 12 on äraviimise õigusevastasus ning tingimus, et äraviimisest ei oleks möödunud rohkem kui üks aasta. Kui möödunud on pikem aeg, võib laps olla uue elukeskkonnaga piisavalt kohanenud ning tema tagasiviimine seetõttu raske. 11. Ema sõitis koos H. H.Hga Eestisse 2006.a märtsis. Kohtuistungil leidis mõlema vanema seletustega tõendamist, et lapse sõit emaga Eestisse oli põhjendatud, kuna laps vajas songaoperatsiooni. Avaldaja nõustus lapse sõiduga Eestisse. Kohus asus seisukohale, kuna H. H. H viibib alates märtsist 2006.a kuni käesoleva ajani Eestis ja lapse isa esitas taotluse alles 12.06.2007.a, siis lapse isa on nõustunud lapse viibimisega Eestis rohkem kui aasta. Seega ei ole kohtu arvates tegemist lapse õigusevastase äraviimisega ja kinnipidamisega konventsiooni mõttes. 12. Haagi 1980.a konventsiooni art 12 kohaselt kui lapse äraviimisest on möödas rohkem kui aasta, nõuab kohus siiski lapse tagastamist, kui ei ole tõendatud, et laps on uue keskkonnaga kohanenud. Anija Vallavalitsuse 01.08.2007.a kirjast ja kohtus antud seletustest nähtuvalt on laps on uue keskkonnaga kohanenud. Laps räägib ainult vene keelt ja isaga ei suuda keelebarjääri tõttu suhelda. 3 Ema on taganud lapsele head elamis- ja kasvamistingimused. Kohtuistungil on leidnud tõendamist fakt, et laps on uues elukohas kohanenud. Väikese lapse puhul on ajafaktor olulise kaaluga. Laps on rohkem kui aasta elanud koos emaga ja suhelnud temaga ainult vene keeles, käinud venekeelses lasteaias. Lapse tagastamine tema hariliku viibimiskoha riiki on väga oluline, kuid seda ainult eeldusel, et see ei kahjusta last veel täiendavalt. H. H.H kohene ja viivitamatu tagastamine Iiri Vabariiki kahjustaks last täiendavalt, kuna asetaks ta olukorda, kus ta on emast eraldatud, võõras keelekeskkonnas ja ei suuda keelebarjääri tõttu isaga suhelda. Apellatsioonkaebus 13. H.H esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et 2006.a märtsis ei olnud avaldaja teadlik sellest, et tema abikaasa ja laps ei pöördu enam Iirimaale tagasi. 2006.a märtsis leppisid abikaasad kokku, et lapsele tehakse Eestis operatsioon. Operatsioonile järgneval perioodil suhtlesid abikaasad omavahel harva, samas oli avaldajal võimalik last külastada. J.Š ei öelnud avaldajale, et ei soovi Iirimaale tagasi tulla. Lapse õigusvastane kinnihoidmine J. Š poolt ilmnes 2007.a juunis, mil avaldaja esitas Iiri Vabariigi Justiitsministeeriumile avalduse lapse leidmiseks ja viivitamatuks tagastamiseks hariliku viibimiskoha riiki Iirimaale. 14. Lapse kinnihoidmine on vastuolus avaldajale antud hooldamisõigusega. Arvestades seda, et avaldaja sai 2007.a juunis teadlikuks, et tal puudub edaspidi võimalus lapse suhtes oma hooldusõigust kasutada, on ilmne, et enne Iiri Vabariigi Justiitsministeeriumile avalduse esitamist 12.06.2007.a oli lapse ebaseaduslikust kinnihoidmisest möödunud alla aasta. Seega ei ole asjas võimalik kohaldada Haagi 1980.a konventsiooni artikli 12 teist lauset. Maakohtu otsus on seadusevastane. 15. Kohtul on võimalik keelduda lapse viivitamatu tagastamise otsustamisest juhul, kui esinevad Haagi 1980.a konventsiooni artiklis 13 sisalduvad asjaolud. Antud juhul aga puuduvad asjaolud, mille alusel oleks Haagi 1980.a konventsiooni artiklit 13 võimalik kohaldada. Avaldaja ei ole nõustunud lapse ebaseadusliku kinnihoidmisega J.Š poolt, samuti ei põhjusta lapse tagasiviimine Iirimaale lapsele füüsilisi ega psüühilisi kannatusi ega aseta last muul viisil ebakindlasse olukorda. Kohtu viited võõrale keelekeskkonnale ja keelebarjäärile ei vasta Haagi 1980.a konventsiooni artikli 13 1 (
- b)koosseisule. Avaldaja ei nõua lapse tagastamist temale, kuna sellega kaasneks lapse eemalviibimine emast, vaid lapse tagasiviimist perekonna elukohta Iirimaal. Seejuures säiliks mõlemal vanemal võimalus teostada lapse hooldusõigust. Puudutatud isiku J.Š vastus apellatsioonkaebusele 16. J.Š vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ning puuduvad alused selle tühistamiseks. Puudutatud isiku H.H.H esindaja seisukoht 17. H. H.H esindaja on seisukohal, et apellatsioonkaebus on põhjendamata ega kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohtu seisukoht 18. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude 4 tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 19. Maakohus on õigesti leidnud, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada Haagi 1980.a konventsiooni. Kohus tuvastas õigesti, et konventsiooni kohaldamise eesmärk ja tingimused on täidetud. Ringkonnakohus leiab, et Haagi 1980.a konventsiooni alusel lapse tagastamise otsustamisel pidi maakohus esmalt tuvastama, kas tegemist on lapse õigusvastase äraviimise või kinnipidamisega konventsiooni mõttes ja seejärel tuli kohtul kaaluda, kas lapse tagastamata jätmiseks oli piisavalt alust. 20. Vaidlust ei ole selles, et H. H ja J.Š abielust on x.xx.xxxx sündinud poeg H. H, kelle suhtes on vanematel ühine hooldusõigus ja kumbki vanematest ei ole lapse suhtes ainuhooldusõiguse teostaja. Vaidlust ei ole ka selles, et laps on noorem kui kuusteist aastat ja viibib Eestis ilma hooldusõigust omava lapse isa H.H nõusolekuta ja lapse harilik elukoht enne Eestisse saabumist oli Iiri Vabariigis. Kuigi H.H oli teadlik lapse ema kavatsusest tuua laps operatsioonile Eestisse, uskus ta, et lapse ema toob lapse seejärel tagasi tema harilikku viibimiskohta. Vaidlust ei ole selles, et laps viibis Eestis avaldaja nõusolekuta alates märtsist 2006.a ja kohaldamisele ei tule Haagi 1980.a konventsiooni artikkel 12, mille kohaselt nõuab asjaomane asutus lapse viivitamatut tagastamist, kui lapse õigusvastasest äraviimisest või kinnihoidmisest on möödunud alla aasta. Maakohus tuvastas õigesti, et Haagi 1980.a konventsioonis ei ole sätestatud absoluutseid lapse tagastamist välistavaid asjaolusid. Kohtule on Haagi 1980.a konventsiooni art-s 13 antud diskretsiooniõigus otsustada, kas laps tagastada või jätta tagastamata. Maakohus tuvastas, et lapse äraviimisest tema harilikust viibimiskohast Iiri Vabariigis on möödunud rohkem kui aasta, s.t et laps viibib Eestis alates märtsist 2006.a kuni käesoleva ajani. H. H esitas taotluse lapse tagastamiseks 12.06.2007.a. Seega on lapse isa faktiliselt nõustunud lapse viibimisega Eestis rohkem kui aasta jooksul. Õige ei ole avaldaja seisukoht, et arvestada tuleb õigusvastast kinnihoidmist päevast, mil avaldaja esitas taotluse lapse tagastamiseks, vaid õigusvastase kinnihoidmise alguspäevaks tuleb lugeda päeva, millal laps oleks tulnud tema harilikku viibimiskohta tagastada. Kuna tõendamist ei ole leidnud, et laps viibis Eestis pärast operatsiooni toimumist 2006.a märtsis lapse isa nõusolekul, tuleb lugeda lapse viibimine Eestis tema kinnihoidmiseks konventsiooni mõttes. Haagi 1980.a konventsiooni art 12 sätestab, et kui menetlust alustatakse pärast ühe aasta möödumist lapse kinnihoidmisest, nõuab kohus lapse tagastamist, kui ei ole tõendatud, et laps on uue keskkonnaga kohanenud. Maakohus on õigesti asjaolusid kinnitavaid tõendeid hinnates tuvastanud, et laps on uue keskkonnaga kohanenud. Lapse ema J.Š seletusest ja eestkosteasutuse seisukohast nähtub, et laps elab emaga, tal on head elamis- ja kasvamistingimused. Laps käib lasteaias ja on hooldatud ning suhtleb aktiivselt. Eestkosteasutuse 01.08.2007.a kirjast ja seletusest kohtus nähtub, et laps on uue keskkonnaga kohanenud ja laps on elanud emaga alates märtsist 2006.a, s.o rohkem kui aasta. Konventsiooni eesmärgiks on lapse huvide esikohale seadmine ja nende kaitse ning kohus on õigesti tuvastanud, et käesoleval juhul esinevad lapse tagastamisest keeldumise alused. Lisaks eelkäsitletud asjaolust, et taotlus on esitatud hiljem kui ühe aasta möödumisel lapse äraviimisest, on kohus õigesti arvestanud asjaoluga, et laps on uue keskkonnaga harjunud. Õigesti on juhitud tähelepanu, et tegemist on väikese lapsega, kelle suhtes on ajafaktor olulise kaaluga. Laps oli saabumisel Eestisse aasta ja kolme kuu vanune ja käesolevaks ajaks on ta Eestis elanud kaks aastat ning eestkosteasutuse arvamusel on lapsel kujunenud sotsiaalne ja emakeelne keskkond. On õige, et võõras keelekeskkond ja asjaolu, et isa suhtes lapsega tõlgi vahendusel, ei saa üksinda olla lapse tagastamata jätmise aluseks, kuid kohus on asjaolusid kogumis hinnates õigesti leidnud, et lapse tagastamine võib kahjustada last, sest lapse äraviimine võib põhjustada lapsele psüühilisi kannatusi ja asetaks ta ebakindlasse olukorda. Praegu on lapsele tagatud stabiilne keskkond. Kuna lapse tagastamine peaks olema lapse huvides, siis on lapse huvid käesolevas menetluses tuvastatud asjaolusid arvestades kaitstud avalduse rahuldamata jätmise kaudu. Kaebuse rahuldamata jätmisel tuleb esimese ja teise astme menetluskulud jätta avaldaja kanda. 5 U.Loonurm M.Aava M.Merimaa Kohtulahend parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2008 määrusega 6