← Eesti

2-07-23810/10

Obsah (4)§ 3§ 396§ 76§ 94

2-07-23810 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2008. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-23810 Tsivi

§ 3

p-ile 1 tekivad võlasuhted lepingutest.

§ 396lg-le 1 kohustub laenusaaja laenuks antud sama rahasumma tagastama.

Poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel andis kostja hagejale laenu summas 150 000 krooni (kohtuotsuse p 8). Seega tekkis kostjal laenulepingu ja VÕS § 396 lg 1 alusel kohustus tagastada hagejale laenuks saadud raha 150 000 krooni.

§ 76lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohus leiab, et 13. aprilli 2006. a Lepingus, oli kostjale 3

(2)2-07-23810 määratud kohustuse täitmise tähtajaks
  1. aprill 2006.a. Kokkuleppes nõustus
  2. augustil
  3. a kostja lisaks laenu tagastamise kohustusele tasuma hagejale ajavahemiku
  4. aprillist
  5. a. kuni
  6. augustini
  7. a intresse kokku summas 15 600 krooni.
  8. Vastavalt TsÜS § 67 lg-le 1 on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Hageja ja kostja väljendasid oma tahet
  9. aprillil
  10. a Lepingus selle kohta, et kostja peab hagejale laenulepingu alusel saadu tagastama
  11. aprilliks
  12. a.
  13. augustil
  14. a. väljendas kostja oma tahet selle kohta, et ta kohustub tasuma intresse ajavahemiku
  15. aprill
  16. a. kuni
  17. august
  18. a kokku summas 15 600 krooni, millise summa arvelt on pooled raha tagastamisel lugenud täidetuks intressi maksmise kohustuse. Kohus leiab, et antud asjaolu ei anna alust järeldada, et poolte tahe
  19. augusti 2006 .a kokkuleppe allkirjastamisel oli suunatud millelegi muule. Isegi kui kostja tahtis Lepingule allkirja andes väljendada midagi muud, siis ei saa seda väljendamata tahet arvestada, sest vastavalt TsÜS § 71 lg-le 1 loetakse kindlale isikule tehtud tahteavaldus tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Vastavalt TsÜS § 75 lg-le 1 kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Järelikult
  20. aprilli 2004.a ja
  21. augusti
  22. a. kokkuleppeid saab tõlgendada üksnes nii, et kostja kohustus hagejale tasuma saadud laenu 150 000 krooni ja intresse ajavahemiku
  23. aprillist
  24. a. kuni
  25. augustini
  26. a eest kokku summas 15 600 krooni. Kohus leiab aga, et antud asjaolu ei anna alust järeldada, et pooltel oli kokkulepe viivitusintressi maksmiseks või viivitusintressi määra suhtes edasiseks. Seega oli kostja
  27. augustiks
  28. a maksnud hagejale tagasi põhivõla summas 114 400 krooni (80 000+34 400) ning tasumata oli 35 600 krooni, mis tuleb VÕS § 396 lg 1 ja Lepingu järgi kostjalt välja mõista. Kostja on
  29. veebruari
  30. a kohtu eelistungil väitnud, et andis hagejale veel 20 000 krooni, kuid tõendeid selle kohta ei esitanud (tl 49 ja tl 49 pöördel).
  31. Kohus leiab, et osaliselt rahuldamisele kuulub ka hageja alternatiivne nõue viivise saamiseks. Poolte vahel sõlmitud laenulepingus ei ole sätestatud kostja kohustust tasuda hagejale viivist peale
  32. augustit
  33. a. Selline kohustust tuleneb aga seadusest. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on tuvastanud, et kostja pidi hagejale tasuma 150 000 krooni hiljemalt
  34. aprilliks
  35. a. Kostja on hagejale põhivõlast tagastanud
  36. aprilliks
  37. a. 80 000 krooni.
  38. augustiks
  39. a tagastas kostja 50 000 krooni, millest põhivõla katteks 34 400 krooni. Kuivõrd kohus on tuvastanud ka poolte kokkuleppe intresside, sh viivitusintressi tasumiseks summas 15 600 krooni kuni
  40. augustini
  41. a, millises ulatuses on need ka hagejale tasutud, siis on hageja õigustatud saama viivitusintressi tasumata põhivõlalt summas 35 600 krooni alates nimetatud kuupäevale järgnevast päevast mitte aga alates
  42. aprillist
  43. a, nagu leiab hageja.

§ 94

lg-le 4 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis ajavahemiku
  3. augustist
  4. a kuni käesoleva kohtuotsuse tegemise päevani kokku 4

(2)2-07-23810 summas 5975.20 krooni ja sealt edasi 35 600 krooni suuruselt põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas, hetkel määr 0,030% päevas) kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on arvestanud viivist põhinõudelt summas 35 600 alljärgnevalt:
  1. augustist
  2. a. –
  3. detsembrini
  4. a intressimäär 9.75% (3293:365x137═1236 krooni);
  5. jaanuarist
  6. a. kuni
  7. juunini
  8. a. intressimäär 10.5% (3738:365x182═1863.9 krooni);
  9. juulist
  10. a kuni
  11. märtsini
  12. a. intressimäär 11% (3916:365x268═2875.30 krooni).
  13. Kostja vastuväide Lepingu tühisuse osas on põhjendamatu (tl 50). Tehingu tühisuse alused on reguleeritud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-ides 86-
  14. Väide, et võlakirjana pealkirjastatud Leping ei kehti, sest sellel pole tingimusi kirjas, ei saa olla nimetatud sätete kohaldamise aluseks.
  15. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kuivõrd kohus on hagi rahuldanud 99% ulatuses ning kohus on jätnud
  16. veebruari
  17. a määrusega arvestamata kostja hilinemisega esitatud vastuväite, tuleb kooskõlas TsMS § 169 lgga 3 jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kaija Kaijanen Kohtunik 5
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.