← Eesti

3-05-349/20

Obsah (13)§ 102§ 117§ 129§ 132§ 32§ 119§ 105§ 108§ 165§ 65§ 45§ 115§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma 20. veebruar 2008, Tallinn Haldusa

§ 102

lg-st 3 õiguse revideeritud maksude ja revideeritud perioodi uuesti revideerimiseks ja uue maksuotsuse andmiseks. b)

§ 117

sätestatud intressimäär 0,06 % päevas on vastuolus põhiseaduse § 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, sest ületab kordades rahaturu intresse. Käesolevaks ajaks on rahaturu intressid langenud tasemele 3-5% aastas, maksuintressi määr on jäänud aga tasemele 21,9 % aastas, ehk maksuintressi määr ületab rahaturu intresse 500-800%. c) Kaebajad on teinud tehinguid maksuotsustes näidatud äriühingutega. Maksuotsuses on osutatud üksnes tõenditele, mis kinnitavad maksuhalduri järeldusi, kaebajate poolt esitatut pole analüüsitud ega arvesse võetud. Transporditeenuste osutamine on tõendatud kaebajate juhatuse liikme K. K ja nõukogu liikme L. R seletustega ning esitatud arvete eest tasumisega. Samuti kinnitab tehingute toimumist kaebajate tavapärase töökorralduse eripära, millega revident tutvus kaebajate juures, viies läbi vaatluse. Vaatlus on jäetud vormistamata, mis tähendab menetlusnormide rikkumist. Kauba üleandmisel konkreetsetele vedajatele tehti märkmeid, mille põhjal on võimalik kontrollida, kes oli näiteks konkreetse välismaalt kaebajate territooriumidele toimetatud kauba vedajaks lõpptarbijani. Nimetatud märkmeid käsitleti pearaamatupidaja poolt raamatupidamisdokumendina ja säilitati veendumaks, et kauba jõudmisel tellijani pole probleeme tekkinud. Samuti kasutati märkmeid veendumaks, et allhankijate poolt esitatud arved on kooskõlas tehtud töödega ja hinnakokkulepetega. Mainitud märkmed on maksuhaldurile kontrollimise käigus üle antud. Autoveoseadus ei kohusta kontrollima allhanke võtmise korral tehingupartnerite tausta ega sea nõudeid, millised peavad olema autoveo puhul kaubaga kaasnevad dokumendid. Revidendile anti üle kauba- ning saatedokumendid ja märkmed, mis puudutasid veoteenuse osutamist OÜ-de Trenser ja Valdor Group poolt ning AS Arco Transport tehingupartneri OÜ Endorek suhtes. Nimetatud materjalidest nähtus vähemalt osaliselt selgelt, millistel marsruutidel, kellele ja milliste sõidukitega oli teenust osutatud. Dokumentide äravõtmist maksuhalduri ametnike poolt ega dokumentide tagastamist ei vormistatud. Asjaolust, et nii teenuse osutaja (teenuse pakkuja, korraldaja ja kontaktisik OÜ Endorek, OÜ Trenser ja OÜ Valdor Group poolt P. M) kui teenuse saaja (pearaamatupidaja J. P) poolt teenusega kõige enam tegelenud isikud on surnud, ei saa tuleneda kaebajatele täiendavat tõendamiskoormust. Maksuhalduri poolt tehingupartneriteks olnud äriühingute esindajatelt 3

(15)3-05-349 võetud seletuste põhjal saab tuvastada tehingute toimumiseks vajalike transpordivahendite olemasolu tehingupartneritel ning arvelduste tegeliku toimumise. Teenuse kättesaamist tõendab asjaolu, et alltöövõtuna saadud teenus on edasi müüdud ja selle eest omakorda on esitatud arved teenuse kättesaajatele. Kaebajatele kuuluvate sõidukitega ei oleks nad suutnud osutada teenust kogu 2001 deklareeritud käibe ulatuses.
  1. d)Reklaamiteenuse ostmine OÜ-lt Arex Invest on tõendatud sellega, et tegelikult on vastavad reklaamid paigaldatud. AS Arco Transport on hoolsuskohustuse täitnud, nõudes tehingupartneri esindajalt isikut tõendava dokumendi esitamist. Hoolsuskohustuse täitmata jätmisega ei saa põhjendada tahtliku maksuõigusrikkumise toimepanemist.
  2. e)AS Arco Trans ja OÜ Generic Oil vaheline kütuse ostu-müügitehing on tõendatud asjaoluga, et peale tehingu kuupäeva on vähenenud kaebaja poolne kütuse soetamine võrreldes tehingutele eelneva ajaga, kusjuures autode läbisõit vähenemist ei näita.
  3. f)Kaebajad on OÜ-dega Endorek, Trenser ja Valdor Group arveldanud valdavalt kandes raha üle tehingupartnerite pangakontodele, seega ei saa maksuhaldur toetuda teistest seadustest tulenevatele täiendavatele hoolsusnõuetele ja väita, et kaebajad pole ilmutanud tavapärast või piisavat hoolsust tehingupartnerite identifitseerimisel. Kaebajad on tegutsenud heas usus. Maksuhaldur pole viidanud ühelegi asjaolule, mille põhjal saaks väita kaebajate osalemist maksupettuse toimepanekus. Seetõttu ei saa tegu olla tahtliku tegevusega ja maksunõue on aegunud.
  4. g)Intressinõue on aegunud. Korralduste näol on tegemist

§ 129lg-tele 1 ja 3 vastava sundtäitmise hoiatusega mitte intresside määramisega.

Intresse polnud võimalik määrata eelnevate maksuotsustega, sest nende andmise ajaks oli põhivõlg tasumata. Kuna põhivõlg tasuti peale maksuotsuste andmist, pidi maksuhaldur määrama intressid lõplikult ühe aasta jooksul pärast maksusumma tasumist. Maksuhaldur pole seda teinud. h) Isegi juhul, kui maksuotsustes määratud intressinõuded oleksid lõplikud, kohalduks sundtäitmisele

§ 132

lg 2, mille kohaselt intressinõude sundtäitmise tähtaeg on üks aasta, arvates selle esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Sundtäitmise tähtaeg oleks lõppenud vastavalt 31.12.2005 ja 31.12.2006. 3. Tallinna Halduskohtu 26.aprilli 2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmiste põhjendustega.

  1. a)Tegemist ei olnud korduva revisjoniga. Pelgalt kontrollitavate dokumentide uurimisest maksukohustuslase juures ei saa teha järeldust, et tegemist oli revisjoniga. Varasema kontrolli raames kontrolliti üksnes sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust, seega oli revideerimisel kontrolli ese teine. Kontrollitava perioodi pikkus ei oma kontrolli ulatuse kindlaks tegemisel tähtsust. Varasema kontrolli käigus kogutud tõendite kasutamine revisjoni läbiviimisel on lubatav, et vältida samade tõendite korduva kogumisega maksumaksja asjatut koormamist.
  2. b)Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et AS Arco Trans on emaettevõte, kes omab autosid ning on kauba vedaja, ja AS Arco Transport on AS Arco Trans tütarettevõte ning tegeleb kauba ekspedeerimisega. Kaebajatele määrati 28.10.2005 maksuotsustega tasumiseks käibemaks, sest tuvastati, et nad ei ole arvetel näidatud teenuseid OÜ-delt Endorek, Trenser, Generic Oil ja Valdor Group soetanud. Kuna kaebajad ei ole 28.10.2004 maksuotsuseid nr 12-5/370 ja 12-5/371 vaidlustanud ja maksuotsused on kaebajatele käibemaksu määramise osas jõustunud, ei saa kaebajad käesolevas haldusasjas enam vaidlustada käibemaksu 4

(15)3-05-349 määramisel tähendust omavaid asjaolusid ehk tehingute toimumist või mittetoimumist ülalnimetatud äriühingutega.
  1. c)Riigikohus märkis 02.10.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-50-03, et tulumaksuarvestuses kehtivad oluliselt lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses, kuid rõhutas samas, et tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada tehingu toimumise näidatud poolte vahel. Riigikohus selgitas, et mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksega on tegemist muuhulgas siis, kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest ja kellele maksti. Käesolevas asjas on tulumaksunõude aluseks mitte vormilised puudused kuludokumentides, vaid asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et arvetel näidatud isikud ei ole tegelikult kaebajatele teenust osutanud ning maksumenetluse käigus esitatud arvete näol on tegemist fabritseeritud dokumentidega, milles näidatud tehinguid tegelikult toimunud ei ole, ülekantud raha on ülalviidatud osaühingute arvetelt järgnevate päevade jooksul kas sularahakviitungitega või pangaautomaatidest välja võetud. Sellisel juhul ei saa lugeda kaebajate poolt esitatud ja formaalselt RPS § 8 lg 1 nõuetele vastavaid dokumente algdokumentideks, mis kajastaksid tehingu toimumist neis näidatud poolte vahel. Riigikohtu halduskolleegium asus 20.10.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-48-04 p-s 14 seisukohale, et kuna juriidiliste isikute kasumit ei maksustata, siis on tundmatule isikule tehtud väljamaksed maksuobjektiks TuMS § 51 järgi. Seega on maksuhaldur õigesti leidnud, et kaebajatele maksu määramise õiguslikuks aluseks on TuMS § 51 lg 2 p 3, sest väljamakse tegelik alusdokument puudub. Kohus analüüsis järgnevalt tõendeid väidetavate tehingupartnerite kaupa.
  2. d)AS Arco Transport on ostnud OÜ-lt Endorek 03.12.2001 ja 17.12.2001 väljastatud arvete alusel Eesti sisest transporditeenust 847 458 krooni eest, on sellelt käibelt maha arvanud sisendkäibemaksu 152 542 krooni ja nende arvete alusel teinud väljamakseid 1 000 000 krooni. Tulumaks nimetatud summalt on 351 351 krooni. OÜ Endorek juhatuse liige oli vaadeldaval perioodil V.K, kelle seletuse kohaselt tegeles äriühing ehituse ja kinnisvaraga ning muid töötajaid äriühingus polnud. Arco Transport juhatuse liikme K. K maksuhaldurile 12.04.2004 antud seletuse kohaselt loodi kontakt OÜ-ga Endorek esindaja P. M poolt. P. M on surnud xx.xx.xxxx ja pole kunagi olnud OÜ Endorek juhatuse liige. OÜ Endorek nimele sõidukeid ei ole registreeritud. Kinnitust ei leidnud K. K väide, et OÜ Endorek vedas eeldatavasti kaupa kaebaja suurematele klientidele nagu Famar Vesi, Kesko, Kesped, Kris Trading jne. OÜ Endorek pangakontole erinevate äriühingute poolt ülekantud raha on järgnevate päevade jooksul maksekaardiga välja võetud. Vaatamata lubadusele esitada maksuhaldurile kõikvõimalikud dokumendid oma väidetava tehingupartneri kohta, kaebaja juhatuse liige seda ei teinud. Kuna kaebaja tasus tegelikult osutamata teenuse eest, pole võimalik, et ta ei teadnud OÜ Endorek poolt esitatud arvete fiktiivsusest.
  3. e)AS Arco Trans on ostnud OÜ-lt Trenser 31.05.2001 väljastatud arve alusel transporditeenust summas 21 305 krooni, mahaarvanud sisendkäibemaksu 3 835 krooni ning teinud selle arve alusel väljamakseid kokku 25 140 krooni. Tulumaks sellelt summalt on 8 833 krooni. Arco Transport on ostnud OÜ-lt Trenser juunis, juulis, augustis ja septembris 2001 ja jaanuaris 2002 väljastatud arvete alusel haagiste vedu ja transporditeenust kokku summas 2 878 020 krooni. Tulumaks sellelt summalt on 1 011 196 krooni. 5
(15)3-05-349 OÜ Trenser juhatuse liige on alates 04.04.2001 A. T, kelle palkas 5000 krooni eest P. M. A. T ei tea midagi OÜ Trenser töötajatest ega tegevusest. P.M palus tal teha volituse oma sõbrale T.E, kes pangast raha välja võtaks. T. E on maksuhaldurile seletanud, et P. M pakkus talle protsendita laenu ja vastutasuks soovis teenet, milleks oli rahade väljavõtmine pangast OÜ Trenser arvelt ja, et raha andis ta üle kas P. Mle või ühele teisele isikule, kelle nime ta ei suuda meenutada. OÜ Trenser nimel ei ole sõidukeid registreeritud. OÜ Trenser arvelduskonto väljavõttel puuduvad maksed, mis kajastaksid äriühingu igapäevast majandustegevust (töötajatele töötasu maksmist, kütuse ostmist, sõidukite renti jne). OÜ Trenser arvelduskontole erinevate äriühingute, sh kaebajate poolt üle kantud raha on järgnevate päevade jooksul sularahakviitungitega või sularahaautomaatidest T. Ei poolt välja võetud. Kassa väljaminekuorderitel on sularaha saajaks märgitud A. T, kuid kassaorderitel puudub A. Ti allkiri, isikukood ja isikut tõendava dokumendi andmed. Maksuhaldurile antud selgituste kohaselt pani A. T oma allkirjad mingitele valgetele paberitele ja sularaha ei ole ta Arco Transilt ega Arco Transpordilt saanud. A. T käis Sauel AS-s Arco Transport ühte lepingut sõlmimas, leping oli eelnevalt valmis trükitud, tema pani ainult allkirja, lepingu sisust ei tea ta midagi, P. M ütles, et lepingu teine pool on tema tuttav.
  1. f)AS Arco Trans on ostnud OÜ-lt Valdor Group 29.10.2001 väljastatud arve ja aprillis 2002 väljastatud kolme arve alusel transporditeenust summas 807 000 krooni, mahaarvanud sisendkäibemaksu 145 260 krooni ning nende arvete alusel teinud väljamakseid 952 260 krooni. Tulumaks sellelt on 334 578 krooni. AS Arco Transport on ostnud OÜ-lt Valdor Group septembris, oktoobris, novembris ja detsembris 2001 väljastatud arvete ja jaanuaris 2002 väljastatud arve alusel transporditeenust summas 1 633 500 krooni, maha arvanud sisendkäibemaksu 294 030 krooni ning teinud nende arvete alusel väljamakseid 1 927 530 krooni. Tulumaks sellelt on 677 240 krooni. OÜ Valdor Group juhatuse liige on alates 04.10.2001 A. V, kes ei tea, kuidas ta on saanud OÜ Valdor Group juhatuse liikmeks. Arco Transport juhatuse liige on 12.04.2004 maksuhaldurile selgitanud, et kontakt loodi OÜ Valdor Group esindaja S. M poolt 2001 augustis. Tõendit, mis kinnitaks, et S. M oli nimetatud äriühingu esindamise õigus, maksuhaldurile ei esitatud. S. M on 27.04.2004 maksuhaldurile selgitanud, et P. M pakkus tööd, mis seisnes raha toimetamises OÜ Valdor Group arvelt P. M või mõne teise inimese kätte kokkulepitud tasu eest. S. M ei meenunud, et tema oleks väljastanud või allkirjastanud arveid ja volitusi. OÜ Valdor Group telefoni numbrit ta ei tea, firma kontoris käinud ei ole, käis sõlmimas AS-ga Arco Transport lepingut P. M korraldusel ja leping oli eelnevalt ettevalmistatud ja temal oli vaja ainult alla kirjutada. Volitust tema käest ei küsitud. OÜ Valdor Group arvelduskontolt on ta sularaha välja võtnud P. M korraldusel. AS Arco Transport juhatuse liige K. K AS Arco Transport ja OÜ Valdor Group vahel 20.09.2001 sõlmitud transporditeenuste lepingus nr 3 nimetatud veotellimusi ega hinnakokkuleppeid 2004.a. toimunud maksumenetluse käigus maksuhaldurile ei esitanud. K. Kaljusaar ei osanud öelda, mis kaupa konkreetselt, kui palju ja kuhu OÜ Valdor Group poolt transporditi. Kauba saatelehti ei esitatud. K. K väidetel toimus transporditeenuste osutamine OÜ Valdor Group transpordivahenditega, samas liiklusregistri andmetel OÜ Valdor Group nimel sõidukeid registreeritud ei ole.
  2. g)AS Arco Transport on ostnud OÜ-lt Arex Invest juunis 2001 väljastatud arvete alusel reklaamiteenust summas 412 300 krooni, maha arvanud sisendkäibemaksu 74 214 krooni ja teinud nendelt arvetelt väljamakseid summas 486 514 krooni. Tulumaks sellelt on 170 937 krooni. Revisjoni käigus esitas AS Arco Trans nõukogu liige L. Rennit lepingu, mis oli sõlmitud AS Arco Transport juhataja K. K ja OÜ Arex Invest juhatuse liikme A.Ra vahel. A. R on 6
(15)3-05-349 maksuhaldurile 29.04.2004 selgitanud, et ta ei ole seotud OÜ-ga Arex Invest, küll oli tal mingil perioodil pass kadunud. Teenuse eest tasus OÜ Arco Transport sularahas kassa kaudu, sh 12.03.2001 käsirahana 200 000 krooni ja 30.06.2001 286 514 krooni. Revisjoni käigus ei esitanud kaebaja maksuhaldurile ülalnimetatud lepingust tulenevaid tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ega garantiisertifikaati. Juriidilisel aadressil äriühing ei asu. Sularahaarve puhul peab arvel oleva müüja allkiri tõendama raha kättesaamist. OÜ Arex Invest arvetelt ei ole võimalik tuvastada arve vormistanud isikut ning tema seotust arve väljastajaga. Arvetel puuduvad tehingu arvnäitajad, mis kinnitaksid reklaamiteenuse ostmist kokkulepitud tingimustel, samuti puuduvad viited muudele dokumentidele, mis tõendaksid reklaamiteenuse ostmist. Kaebaja juhatuse liige ei teadnud OÜ Arex Invest kontaktandmeid, samas kui hooldustingimused on fikseeritud garantiisertifikaadis ja kehtis ühe aastane täisgarantii. OÜ Arex Invest on esitanud kaebajale kümme sularaha arvet ja ühelgi neist pole viidet selle kohta, kellele arvel kajastatud sularaha maksti. Samuti ei esitanud kaebaja maksuhaldurile kassa sissetuleku-väljamineku ordereid, millest nähtuks, kellele on sularaha makstud. Seega on raha makstud tundmatule füüsilisele isikule, kelle puhul ei saa eeldada, et tegemist on isikuga, kes osutas kaebajale reklaamiteenust või vähemalt esindas juriidilist isikut. Kaebaja pole täitnud Rahapesu tõkestamise seaduse § 5 lg 1 p 2 ja § 7 lg 3 tulenevat hoolsuskohustustust. h) AS Arco Trans on ostnud OÜ-lt Generic Oil juunis 2001 väljastatud arvete alusel 71 950 l diiselkütust maksumusega 414 432 krooni, maha arvanud sisendkäibemaksu 74 598 krooni ning teinud nende arvete alusel väljamakseid 489 030 krooni. Tulumaks nimetatud summalt on 171 821 krooni. OÜ Generic Oil juhatuse liige oli perioodil 03.11.2000 kuni 23.12.2003 A. V. A. V on maksuhaldurile 30.04.2004 selgitanud, et hakkas fiktiivseks juhatuse liikmeks raha eest. Ta ei ole kunagi kütust müünud, ei ole kütust Arco Transi viinud, ei ole sinna arveid viinud, lepinguid sõlminud ega raha saanud. Talle näidatud arveid ei ole ta kunagi väljastanud ja arvetel olevad allkirjad ei ole tema omad. Energiaturu Inspektsioon vastas 23.07.2004 maksuhaldurile, et OÜ Generic Oil esitas 25.05.2000 asutamisel oleva äriühinguna inspektsioonile taotluse turuloa saamiseks kütuse müügiks. 09.06.2000 andis inspektsioon OÜ-le Generic Oil turuloa kütuse müügiks kuni 09.06.2001. OÜ Generic Oil ei ole maksuhaldurile esitanud ühtegi deklaratsiooni, sõidukeid ARK andmetel äriühingu nimel registreeritud ei ole. OÜ Generic Oil arvete alusel on kaebaja kassast väljaminekuorderi nr 6 alusel 16.06.2001 korraga välja makstud 489 030 krooni. Order on kajastatud kaebaja kassa registris, kuid kassa dokumentide hulgas sellist orderit ei ole. AS Arco Trans nõukogu liige L. R on maksumenetluses selgitanud, et sarnaselt teistega pakkus OÜ Generic Oil neile telefoni teel võimalust soodsalt kütust osta ja et telefoni teel öeldi pakkujale, millal ja kui palju tarnida. L. R väidetel on ta näinud Generic Oil kütuselitsentsi koopiat ja et kütusega, mis tarniti, oli kaasas ka kütuse kvaliteedi sertifikaat ning kütuse eest maksmine toimus sularahas kütust toonud autojuhi kätte. Kuna tegemist oli kütuse soetamisega, siis oleks kaebaja pidanud oma raamatupidamisdokumentide hulgas tulenevalt energiaseadusest ja majandusministri 7.10.1998 määrusest nr 30 säilitama kütuse vastavussertifikaadi. Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-40-03 märkinud, et kütuse ostu-müügi vormistamisel nõuti eriliste tingimuste täitmist: vastavussertifikaadi ja kaubasaatelehe vormistamist ja et vastavussertifikaat kui dokumentaalne tõend annab ilmselgelt teavet ka selle kohta, kes oli kütusepartii müüja. Kaebaja ei ole nõutud kohustust täitnud. Riigikohtu halduskolleegium märgib otsuses nr 3-3-1-50-04, et kui maksukohustuslane on dokumentide säilitamise kohustust rikkunud, siis suureneb maksukohustuslase tõendamiskohustus, s.t. et ta peab hoolimata sellest, et dokumendid pole säilinud, esitama maksuhaldurile dokumentaalsed 7
(15)3-05-349 tõendid maksuarvestuse kohta. Kaebaja ei ole sellekohaseid tõendeid maksuhaldurile ega kohtule esitanud. Kuivõrd kaebaja ei ole täitnud tehingupartneri isikusamasuse tuvastamise nõuded, siis ei ole võimalik kindlaks teha, kellele ja mille eest sularaha tegelikult maksti.
  1. i)Kaebajad on väitnud, et revident on kohaselt vormistamata võtnud kaasa ja kaotanud muuhulgas OÜ-de Trenser ja Valdor Group poolt veoteenuste osutamist tõendavad dokumendid. Kaebajad ei ole sellist väidet esitanud vaide esitamisel, mis kahandab väite usaldusväärsust. Samuti ei kinnita dokumentide revidendi kätte jäämist 04.04.2006 antud pearaamatupidaja I. H ütlused, tunnistaja kuulis sellest alles tagantjärele. Seega on väide tõendamata.
  2. j)Maksuintressi kui maksukohustuse kõrvalkohustuse olemust ja eesmärki on selgitanud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 01.10.2002 otsuses nr 3-4-1-8-02. Nimetatud lahendis on Riigikohus märkinud, et maksuintress kujutab endast viivist maksumaksja või maksu kinnipidaja viivituse eest maksusumma tasumisel või ülekandmisel. Kuivõrd maksukohustuslaste poolt maksukohustuse mittetähtaegne ja/või mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa maksude alalaekumise ning seada ohtu temale pandud avalikõiguslike ülesande täitmise, siis on maksuintress sobiv ja vajalik vahend maksude efektiivse laekumise tagamiseks. Samas laenulepingu sõlmimine on isikute vaba tahte küsimus ning laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused ei mõjuta kolmandaid isikuid. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et maksuintressimäära ja krediidiasutuste intressimäära ei saa üheselt võrrelda ja et tegemist ei ole sarnaste kohustustega. Kohus leiab, et kehtiv intressimäär ei ole vastuolus Põhiseaduse §-ga 11.
  3. k)Maksunõue seoses tehingutega OÜ-dega Generic Oil ja Arex Invest ei ole aegunud. Maksusumma määrati kolmeaastase aegumistähtaja piires, sest aegumine peatus revisjoni ajaks. Seega ei pidanud maksuhaldur tahtlust tuvastama.
  4. l)Vaidlustatud korraldustes sundtäitmise hoiatusega nõutud ettevõtte tulumaksu ja käibemaksu intressid on kaebajatele korraldustes näidatud maksuotsustega määratud intressid, millele

§ 132lg 2 sätestatud aegumistähtaeg ei kohaldu.

Selleks annavad aluse

§ 32ja § 132 lg 1 ja 2.

03.02.2005 maksuotsusega nr 12-5/52 määrati AS-le Arco Trans tulumaksu 515 232 krooni ja otsuse tegemise aja seisuga intresse 259 903 krooni. Arco Transil eksisteerinud enammakse kattis maksuotsusega määratud maksusumma 10.11.2004. Kuni selle ajani arvestati

§ 119

lg 2 alusel täiendavat intressi ja seetõttu maksuotsusega määratud intressisumma suurenes 740 krooni võrra. 03.02.2005 maksuotsusega nr 12-5/53 määrati AS-le Arco Transport tulumaksu 2 210 725 krooni ja otsuse tegemise aja seisuga intresse 1 211 920 krooni. AS-l Arco Transport eksisteerinud enammakse kattis maksuotsusega määratud maksusumma 07.03.2005. Kuni selle ajani arvestati

§ 119

lg 2 alusel täiendavat intressi ja seetõttu maksuotsusega määratud intressisumma suurenes 105 878 krooni võrra. 28.10.2004 maksuotsusega nr 12-5/371 määrati AS-le Arco Transport käibemaksu summas 895 439 krooni ja otsuse tegemise aja seisuga intresse 383 937 krooni. AS-l Arco Transport eksisteerinud enammakse kattis maksuotsusega määratud maksusumma 20.12.2004. Kuni selle ajani arvestati

§ 119

lg 2 alusel täiendavat intressi ja seetõttu maksuotsusega määratud intressisumma suurenes 42 251 krooni võrra. Ühel maksustamisperioodil tekkinud enammakse ei kustuta automaatselt teisel maksustamisperioodil tekkinud maksukohustust ja vaatamata sellele, et saldopõhise arvestuse tulemusena nähtub enammakse tekkimise tulemusena, et kaebajatel võlg puudub, ei ole maksuvõlg siiski iseenesest lõppenud. Maksuhalduri poolne arvestuse pidamine ei tekita ega 8

(15)3-05-349 lõpeta iseenesest enammakset ega maksuvõlga ja sellel arvestusel puudub õiguslik tähendus. Õiguste ja kohustuste olemasolu ning nende vastastikuse tasaarvestamise küsimuses saab lähtuda üksnes seadusest. Kuna maksuotsusega määratud intressid on käsitletavad maksuvõlana, siis laieneb intresside sissenõudmisele

§ 132lg 1 sätestatud aegumistähtaeg – seitse aastat.

Kuna kaebajad ei ole maksuotsustega määratud maksuvõlgnevust põhimaksu osas

§ 105

mõistes tasunud ning toimunud ei ole maksuvõla tasaarvestamist

§ 108

või § 109 tähenduses, siis puudub kaebajatel ka alus väiteks, et intresside sundtäitmine on aegunud

§ 132lg 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. AS Arco Transport ja AS Arco Trans palusid apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu otsus, rahuldada uue otsusega esitatud kaebused, tühistades 03.02.2005 maksuotsused ja 15.01.2007 ning 24.01.2007 korraldused. Apellatsioonkaebuse põhjendused olid järgmised:

  1. a)Kohus on rikkunud menetlusnorme, jättes käsitlemata suure osa kaebajate vastuväidetest. Ebaõige on kohtu seisukoht, et käesolevas vaidluses pole kaebajal õigust esitada sisulisi vastuväiteid maksuhalduri seisukohale tehingute mittetoimumisest, kuna 28.10.2004 maksuotsused on vaidlustamata.
  2. b)Maksuhaldur on oma väited tehingute mittetoimumisest rajanud ilmselgelt ebaõigetele andmetele. AS Arco Trans realiseerimise netokäive 2001. aastal, mis koosnes transporditeenustest ja sellega otseselt seotud teenustest, oli 140,68 miljonit krooni ning samal perioodil osteti transporditeenust ja sellega otseselt seotud teenust sisse summas 125,55 miljonit krooni. Seejuures loeti tervikuna välisveoks ja maksustati 0-määraga kogu ulatuses veod, mis algasid või lõppesid Eestis. Seega on AS Arco Transport soetanud Eesti sisest 18%ga maksustatud teenust ja seda suures osas edasi müünud rahvusvahelise veo ühe komponendina deklareerides 0-määraga eksporti. Kõrvutades ostetud teenust ja müüdud teenust, selgub, et need on omavahel proportsioonis. Ilmne on, et teenuse müük on toimunud ja ei saanud toimuda ilma eelneva ostuta. Seega tuleb lugeda transporditeenuse osutamine tõendatuks.
  3. c)Kaebuse esitaja ei pidanud teadma, et transporditeenuse osutajaks polnud arvel näidatud isik. Mingeid asjaolusid, mis viitaks kaebajate seotusele maksupettusega, ei ole. Ebaõige on maksuhalduri seisukoht, et transpordiäris on kohustuslik neljas eksemplaris saatelehtede koostamine ja säilitamine. Samuti pole tõendatud, et kaebajad on tavapäraselt dokumenteerinud teiste äriühingute puhul vedusid teisiti kui vaidlusaluseid tehinguid.
  4. d)Ebaõige on maksuhalduri väide, nagu poleks äriühinguid esindanud isikud omanud volitusi esindamiseks. Vastustaja on esitanud kohtule pangast laekunud dokumendid, millest nähtub A. Tile ja T. Eile antud täisvolitus OÜ Trenser esindamiseks. Nimetatud isikute ja S.M seletused kinnitavad tegelikult tehingute toimumist.
  5. e)Kaebajad on endiselt seisukohal, et enne 03.02.2002 dateeritud tehingute osas on maksunõue aegunud.

§ 165

lg 1, mis sätestab aegumise peatumise regulatsiooni enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõlgade puhul, on vastuolus põhiseadusega, sest seadust ei tohi muuta tagasiulatuvalt kohustatud isiku kahjuks. 9

(15)3-05-349
  1. f)Lisaks I. H ja K. K ütlustele tõendab dokumentide äravõtmist revidendi poolt ka asjaolu, et toimikus olevate rea dokumentide osas ei ole selge nende sattumine kontrollimaterjalide hulka, puudub märge koopia kinnitamise kohta või dokumendi üle andnud isiku allkiri. Revident on võtnud dokumente kaebajate ruumidest salaja ega ole kõiki dokumente hiljem tagastanud.
  2. g)Korraldused ei ole käsitletavad intresside määramisena vaid sundtäitmise hoiatusena. Korraldustest ei nähtu intresside arvutamise metoodika ega see, mis osas on intressid kasvanud peale maksuotsuste tegemist. Intressinõuet ei ole täies mahus üldse esitatud ning juba seepärast ei ole alust alustada sundtäitmist ning korraldused tuleb tühistada. Ebaõige on kohtu seisukoht, et maksuvõlg ei lõppenud, sest enammakse ei kustuta automaatselt teise perioodi maksuvõlga. Mõlemad pooled on aktsepteerinud tasaarvestust ja kaebaja maksuarvestusest maksuvõlga enam ei nähtu.
  3. h)Ebaõige on kohtu seisukoht, et intressinõudele laieneb 7-aastane aegumistähtaeg. Isegi kui lugeda põhivõlg mittetasutuks, kohalduks käesoleval juhul intressinõudele üheaastane sundtäitmise aegumistähtaeg. Seega ei saa kaebajatele maksuotsustega esitatud intressinõuet enam aegumise tõttu täita.
  4. i)Intressimäär on ebaproportsionaalselt suur ning puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks intressimäära pole aastate jooksul enam langetatud. 5. MTA Põhja maksu- ja tollikeskus vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
  5. a)Kohus on käsitlenud kõiki kaebajate väiteid. Kuna kaebajad ei vaidlustanud käibemaksu määramist puudutavaid otsuseid, siis saab järeldada, et nad nõustusid maksuhalduri seisukohaga tehingute mittetoimumise kohta ja nende väited transporditeenuse mitmekordselt suurema sisseostu ümberlükkamiseks võrreldes müügiga ei oma praeguses menetluses kaalu. Lisaks märgib maksuhaldur, et kuna OÜ-delt Endorek, Trenser ja Valdor Grupp osteti sisse Eestis osutatud teenust (s.o. teenust, mille siht- ja lähtekoht on Eesti), siis ei ole asjassepuutuvad teenuse ekspordina käsitletavad veod. Eestis osutatud teenust sai sellisena ka edasi müüa ja seega on põhjendatud maksustamisperioodidel juuni 2001-jaanuar 2002 18% määraga maksustatava käibe ja samal perioodil käibedeklaratsioonidel esitatud 18% käibemaksuga müügiarvete kogumaksumuse võrdlemine.
  6. b)OÜ-del Trenser, Valdor Grupp ja Endorek puudus majandustegevus ning kaebaja ei olnud dokumenteerinud tehinguid nende firmadega tavapärasel viisil. Puudusid kaupade saatelehed, autojuhtide nimed, kontaktandmed ja veoauto numbrid ehk veoteenusele iseloomulikud dokumendid nii kauba juhusliku hävimise, kadumise kui muude asjaolude garantiina. OÜ Endorek osas maksuhaldurile esitatud selgitused transporditeenuse osutamise kohta ei leidnud kinnitust (Famar Desi, Kesko, Kesped, Kriss Trading). OÜ Endorek poolt esitatud arvetel näidatud teenuste maht ületas AS Arco Transport Eestis osutatud teenuste mahu näiteks detsembris 2001 ligikaudu kaheksa korda. OÜ Trenser seaduslik esindaja pole AS-st Arco Transport raha saanud. Kassa väljaminekuorderitel on A. Ti nimi, puuduvad allkirjad ja isikuttõendava dokumendi andmed. OÜ Valdor Grupp osas ei esitanud kaebaja maksuhaldurile lepingus ette nähtud veotellimusi ja hinnakokkuleppeid, samuti kauba saatelehti. 10
(15)3-05-349 Seega on leidnud tuvastamist, et teenust ei ole saadud ning väljamaksed on tehtud fiktiivsete arvete alusel. Kaebajad ei ole esitanud mingeid dokumente, mis võiksid tõendada kulutuse seotust ettevõtlusega.
  1. c)Maksu määramine tehingute osas OÜ-dega Arex Invest ja Generic Oil ei ole aegunud.
  2. d)Intressid võib määrata sundtäitmise hoiatusega ja sundtäitmine ei ole aegunud. 6. MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse täiendavates seisukohtades ei nõustunud vastustaja, et maksuhaldur on kaebajatelt dokumente ära võtnud. Revisjon toimus kaebajate asukohas ning mingit vajadust originaaldokumente kaasa viia polnud. Revidendile kaebajate asukohas eraldatud ruumi finantsjuhi ja raamatupidaja kabinetis pääses üksnes uksekaardiga ning liikumine majas ilma saatjata polnud võimalik. Koopiaid vajalikest dokumentidest tegid teises ruumis revidendi antud nimekirja alusel raamatupidaja I. H ja finantsjuht V. T. Maksuhaldurile kirjalikult esitatud vastuse (lisatud täiendavatele seisukohtadele) kohaselt pole AS Arco Transport kunagi pidanud arvestust laialivedude kohta, hinnakokkulepped ja veotellimused sõlmiti suuliselt. Seega ei ole dokumente, mille äravõtmist revidendi poolt kaebajad väidavad, kunagi olemas olnud. Revisjoni käigus tõi kaebaja maksuhalduri asukohta arvuti väljatrükke sõidugraafikute ja tööarvestuslehtede kohta, millised revident palus kinnitada kaebaja esindaja allkirjaga, sest revidendil puudus võimalus nende õigsuses veenduda. Seega on revisjonitoimikus märkega „Koopia õige“ varustatud üksnes kaebaja esindaja poolt üle antud dokumendid. Kaebaja raamatupidamises on kajastatud 18%-lise käibemaksumääraga ka Eesti-sisese transporditeenuse edasimüük, nagu nähtub selgitusele lisatud arvetest AS-le Kriss Trading. Seega väide käesolevas maksuasjas näidatud äriühingutelt sisse ostetud teenuse edasimüümisest 0%-se käibemaksumääraga pole usutav. Kui kaebaja väidab, et ta müüs 18%se käibemaksumääraga ostetud vedu edasi kompleksteenuse hulgas, peab ta seda olema võimeline tõendama. Käibedeklaratsioonidel on esitatud üksnes arvud, millele kaebaja tähendust pole andnud. 7. Kaebajate täiendavates seisukohtades tuginetakse veelkord tunnistaja I. H kohtuistungil antud ütlustele, mille kohaselt võttis revident kaasa sõidulehtede originaalid, tegi neist maksuametis koopiad ja nagu hiljem selgus, andis tagasi üksnes osa dokumentidest. Dokumentide äravõtmist ei vormistatud, mis kujutab endast

§ 65lg 4 rikkumist.

Maksuhalduri väited uksekaardist ja koopiamasina asukohast tuleb jätta tähelepanuta, kuna poole kohtule esitatud seletus pole tõend. Maksuhalduri poolt seisukohtadele lisatud arved on esitatud valikuliselt ning ei tõenda, et kaebaja kompleksteenuse koosseisus müüdi edasi 18%-lise käibemaksumääraga maksustatud käivet. Dokumentide maksuhalduri kätte sattumise asjaolud pole selged. Lisaks märgib esindaja, et sellised arved on erandlikud. Selle tõenduseks esitab AS Arco Transport detsembri 2001 rahvusvahelise kompleksteenuse müügiarved, millelt on näha, et vedu hõlmab nii Eesti sisest kui rahvusvahelist vedu, kuid arvetele ei ole lisatud käibemaksu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11

(15)3-05-349
  1. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtuotsus tuleb osaliselt tühistada esitatud intressinõuete osas. Ülejäänud osas ei anna apellatsioonkaebuse väited kohtuotsuse tühistamiseks alust.
  2. Kaebajad leiavad, et kohus on jätnud osad väited käsitlemata ning alusetult viidanud seejuures 28.10.2004 käibemaksu määramise kohta antud maksuotsuste vaidlustamata jätmisele. Kohtu seisukoht, et kaebajad on 28.10.2004 maksuotsuste vaidlustamata jätmisega minetanud võimaluse esitada vastuväiteid käesolevas maksuotsuses esitatud maksuhalduri seisukohale tehingute mittetoimumisest, on vale. Tulenevalt

§ 45

kohaldatakse maksumenetluses haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatut, kui maksukorralduse seaduses, maksuseaduses või tollieeskirjades pole ette nähtud teisiti. HMS § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, kuid haldusakti põhjendustes tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Ükski seadus ei sätesta, et varasema maksuotsuse põhjendustes tuvastatud asjaolud on siduvad järgmise maksuotsuse andmisel. Seega tähendab 28.10.2004 maksuotsuse vaidlustamata jätmine üksnes seda, et kaebajad ei saa enam vaidlustada maksuotsusega määratud käibemaksu, kuid ei piira kaebajate õigust vaielda tehingute tegeliku toimumise üle tulumaksu juurdemääramist käsitlevas kohtuasjas. Samas ei ole kohus jätnud kaebaja väiteid täiesti tähelepanuta, vaid on analüüsinud esitatud tõendeid ning põhjendanud tehtud järeldusi tehingute mittetoimumise kohta. Ringkonnakohus nõustub kohtu seisukohaga tehingute mittetoimumise kohta ja ei pea osadele kaebaja väidetele vastamata jätmist selliseks menetlusnormi rikkumiseks, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Kaebaja väited ei veena kohut selles, et tehingud tegelikult aset leidsid ning kaebajad tegutsesid teenust ostes heas usus.

  1. Tehingute mittetoimumisele viitab muuhulgas maksuhalduri poolt esile toodud asjaolu, et kaebaja poolt väidetavalt sisseostetud Eesti sisene teenus ületab kordades samal ajavahemikul edasimüüdud teenuse. Kaebaja väite, et tegelikult müüdi sisseostetud ja 18%-se käibemaksumääraga deklareeritud vedu rahvusvahelise kompleksteenuse koosseisus edasi 0%-se käibemaksumääraga ning seetõttu pole maksuhaldur võrrelnud õigeid käibeid, lükkab ümber AS Arco Transport pearaamatu kanne. Pearaamatu alajaotuses „Kaubad, toore, materjal“ on näidatud transporditeenuse sisseostmine
  2. aastal summas 489 012,35 krooni (II köide, lk 237), samas kui AS Arco Transport on ainuüksi detsembris 2001 väljastatud arvete alusel OÜ-lt Endorek ostnud Eesti sisest transporditeenust 1 000 000 krooni eest. Kaebaja poolt esitatud arved erinevate rahvusvaheliste vedude kohta detsembris 2001 ei näidanud, et väidetava kompleksteenuse koosseisus oleks edasi müüdud ka käesolevas asjas kahtluse alla pandud tehingutega ostetud Eesti sisene vedu. Arvetel oli kajastatud veo algusja lõpppunkt, veo kuupäev ja vedu sooritanud transpordivahendi number. Viiteid veo sooritamisel osalenud teistele isikutele või transpordivahenditele arved ei teinud ning kaebajate esindaja seletuse kohaselt ei ole kaebajatel võimalik seda dokumentaalselt tõendada. Maksuhalduri poolt ringkonnakohtu menetluses tõenditena lisatud Trenser OÜ sõidugraafikud ning OÜ Valdor Group tööarvestuslehed ja arved ei näita vedude kuupäevi, algus ja lõpppunkte ega transpordivahendeid. Dokumentidest nähtub mingi pikema ajaperioodi töötundide ja kilomeetrite arvestus. Seega jääb paljasõnaliseks kaebajate väide, et veoteenust poleks olnud võimalik sellises mahus müüa, kui poleks olnud kahtluse alla seatud tehinguid.
  3. Määravaks käesolevas vaidluses ei saa pidada asjaolu, et maksuhaldur ei ole otsuses näidanud, millise õigusnormi kohaselt on transpordiäris kohustuslik neljas eksemplaris saatelehe koostamine ja säilitamine. Maksuhaldur on õigesti viidanud, et vaidlusalused 12

(15)3-05-349 tehingud on dokumenteeritud tavapärasest erinevalt. Eeltoodu nähtub kasvõi sellest, kui võrrelda kaebajate poolt oma klientidele väljastatud arveid Eesti siseste vedude kohta (reeglina märgitud veo kuupäev, algus- ja lõpppunkt) ja vaidlusaluste tehingute arveid, mis viitavad üksnes transporditeenusele või haagisteveole Eesti piires. Ka kaebajate poolt revisjoni käigus täiendavalt esitatud Trenser OÜ sõidugraafikud ja OÜ Valdor Group tööarvestuslehed ei sisalda sellisel määral informatsiooni, et arvetel näidatud summadele mingi sisu anda.
  1. Kaebajate väide, et revident on jätnud vaidlusaluseid tehinguid kirjeldavaid sõidulehtede originaale enda kätte, ei ole usutav. Tunnistaja I.H väitis seda üksnes teistelt kuuldu põhjal. Mõistlik ei ole eeldada, et vaidlusaluste tehingute kohta peeti tööarvestuslehti ja sõidugraafikuid topelt – ühtedele kanti vedude marsruudid ja kuupäevad ja teised sisaldavad üksnes ajavahemiku üldisi töötunde ja kilometraaži, sest tegelikult on toimikusse esitatud vaidlusaluste tehingute kohta käivad ja viimatinimetatud andmeid sisaldavad dokumendid. Seepärast ei ole määravat tähendust ka kaebajate viitel, et revident ei ole korrektselt vormistanud dokumentide äravõtmist ja toimikus sisalduvate dokumentide päritolu ja saamise viis ei ole selge. Kaebaja ei ole tõenditena asja juurde võetud dokumentide ehtsust kahtluse alla seadnud.
  2. Tehingute toimumist ei tõenda kuidagi äriühingute seaduslike esindajatena esinenud variisikute poolt vormistatud volikirjad ega variisikute ning raha pangaarvelt väljavõtmiseks ja edasitoimetamiseks palgatud isikute seletused. Transporditeenuse osutamisest ei teadnud keegi neist rääkida midagi rohkemat kui kaebajate seaduslikud esindajadki. Kuna raha transporditeenuse eest on makstud osaliselt tundmatule isikule sularahas ja osaliselt äriühingute pangakontodele, kust see on kohe välja võetud ja üle antud tuvastamata isikutele, on tegemist tugeva kahtlusega, et kaebajad on osalenud maksupettuses. Kaudselt viitab sellele ka see, et kõigi kolme äriühingu asjaajamiste taga oli P. M, kelle osalusele kaebajad on viidanud OÜ Endorek teenuse puhul, kuid kes variisikute seletuste kohaselt organiseeris ka teiste lepingute allkirjastamist ning oli kaebajate seaduslike esindajate tuttav. Pole võimalik, et kaebajad tasusid heas usus arveid teenust saamata. Pigem on usutav, et raha jõudis tagasi kaebajateni.
  3. Tõendid kogumis annavad seega aluse seisukohaks, et veoteenust tegelikult maksuotsuses viidatud kolmelt äriühingult ei ostetud. Kaebajad ei ole vaatamata neile tehtud ettepanekutele esitanud dokumente ega andmeid, mis neil tehingute kohta eeldatavalt olema peaks, kui tegemist oleks olnud tegelikult toimunud tehingutega. Kaebajate etteheide maksuhaldurile, et viimase poolt aktsepteeriti tegelike tehingutena osade tegutsevate äriühingute poolt osutatud täpselt sama napilt dokumenteeritud transporditeenus, ei ole põhjendatud. Kuna teenuse osutamise asjaolusid polnud vaidlusaluste tehingute puhul maksuhalduril võimalik kontrollida tehingu teise poole juures, sest äriühingute puhul oli tegemist nn riiulifirmadega, tegi maksuhaldur õige järelduse, et tehtud väljamaksete seotus kaebajate ettevõtlusega pole tõendatud ning need tuleb maksustada tulumaksuga.
  4. Ringkonnakohus ei nõustu, et

§ 165

lg 1, mis sätestab aegumise peatumise regulatsiooni enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõlgade puhul, on vastuolus põhiseadusega. Maksuvõla aegumine peatub üksnes sellisel juhul, kui aegumist põhjustanud asjaolu tekkis pärast uue maksukorralduse seaduse jõustumist, seega on võimalik riive ebaoluline. Lisaks tuleb märkida, et ootus sellele, et riigil poleks võimalik nõuda õigusvastase käitumise kõrvaldamist, ei ole tugevalt kaitstav õigushüve. Samuti on käesoleva asja asjaolude puhul ilmne, et kaebajad jätsid maksusumma tasumata tahtlikult, seda näitab asjaolu, et tulumaks 13

(15)3-05-349 jäeti tasumata väljamaksetelt, mis tehti tegelikult toimumata tehingute eest, ning sellise maksusumma tasumist võib nõuda kuue aasta jooksul. 16. Vaidlustatud korraldused on käsitletavad sundtäitmise hoiatustena, milles tulenevalt

§ 115lg 4 võib esitada ka intressinõude.

Maksuhaldur ongi esitanud hoiatuses intressinõude osas, milles seda polnud esitatud 28.10.2004 ja 03.02.2005 maksuotsustes. Maksuotsustes on intressinõue esitatud sõnaselgelt ning tähtsust ei oma, et selleks ajaks oli põhivõlg tasumata ja intressiarvestus ei olnud lõplik. Maksuotsustes näidatud ulatuses on intresside sundtäitmise hoiatus õiguspärane ega ole aegunud, sest maksuotsusega esitatud intressinõuet võib tulenevalt

§ 132lg 1 sundtäita seitse aastat.

Kaebaja viide

§ 132

lg-le 2 ei ole asjakohane, kuna nimetatud säte räägib

§ 115lg 3 tähendatud iseseisvalt esitatud intressinõude sundtäitmise tähtajast.

Intressinõude sundtäitmise aegumine sõltub sellest, kas intressid on arvestatud tasutud või tasumata maksusummalt – viimasel juhul on aegumine seitse aastat.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu kohtu seisukohaga, et kaebajad ei ole eelpool näidatud maksuotsustega määratud põhivõlga tasunud, mistõttu intressinõue osas, mis ületab maksuotsustega määratud intresse, pole aegunud. AS Arco Transport on tasunud maksuotsustega määratud käibemaksu 20.12.2004 ja tulumaksu 07.03.
  2. AS-l Arco Trans kattis tulumaksu enammakse juba 10.11.2004 määratud tulumaksu, samuti kattis käibemaksu osas tehtud ümberkanne maksuvõla maksuotsuse tegemise ajaks. Seega tuleb lugeda, et kaebajad olid nimetatud kuupäevadeks maksusummad tasunud selleks ettenähtud pangakontole vastavalt

§-le 105. Viide

§-s 108 näidatud taotlusele tagastusnõude tasaarvestamiseks ei ole asjakohane, sest kaebajatel ei olnud tagastusnõuet ega enammakset, mida nad oleksid saanud käsutada – ühe ja sama maksuliigi erinevate maksuperioodide ettemaksud ja võlad tasaarvestatakse automaatselt ning selleks ei pea maksumaksja esitama taotlust ega maksuhaldur tegema otsust. Tulenevalt

§ 105

lg 4 kustutatakse laekunud summade arvelt ajaliselt varem tekkinud maksukohustused ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse tasumise päevaks tasutava summa maksuhalduri kontole laekumise päev. 18. Seega tuli intressinõue intresside osas, mida polnud määratud maksuotsustega, esitada tulenevalt

§ 118

lg 1 ühe aasta jooksul arvates päevast, mil põhivõlg tasuti või loeti tasaarvestatuks.

§ 118

lg 3 kohaselt ei esitata intressinõuet siis, kui see on sama paragrahvi 1.lõike kohaselt aegunud. Maksuhalduri 15.01.2007 ja 24.01.2007 korraldustes esitatud intressinõuded osas, millega nõuti intresse maksuotsustega määratud käibemaksu ja tulumaksu põhivõlalt, on aegunud. Seega tühistab ringkonnakohus 15.01.2007 korraldusega AS-lt Arco Trans nõutud käibemaksu intressi summas, mis ületab 28.10.2004 maksuotsuses esitatud intressinõuet 359 167 krooni, ning tulumaksu intressi osas summas, mis ületab 03.02.2005 maksuotsuses esitatud intressinõuet 259 903 krooni. Samal põhjusel tühistab ringkonnakohus 24.01.2007 korraldusega AS-lt Arco Transport nõutud käibemaksu intressi summas, mis ületab 28.10.2004 maksuotsuses esitatud intressinõuet 383 937 krooni, ning tulumaksu intressi osas summas, mis ületab 03.02.2005 maksuotsuses esitatud intressinõuet 1 211 920 krooni. Korralduses ei ole eelnimetatud intressinõuded esitatud ka vastavuses

§ 115lg 3 nõuetele, mis omakorda toob kaasa nende õigusvastasuse.

Ülejäänud korralduses näidatud maksuvõlgade osas ei ole kaebaja sisulisi vastuväiteid esitanud.

  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega osas, mis puudutavad intressimäära proportsionaalsust, ega korda neid.
  2. Kuna apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada, tuleb osaliselt välja mõista ka kaebajate menetluskulud. Kaebajad on korralduste vaidlustamisel tasunud kumbki 5 000 14

(15)3-05-349 krooni riigilõivu ja apellatsioonkaebuselt kumbki kõigilt nõuetelt kokku 5 000 krooni riigilõivu. Arvestades seda, et kaebuses esitatud kahest nõudest rahuldatakse osaliselt üks, peab ringkonnakohus põhjendatuks tasutud riigilõivust hüvitada 2 500 krooni. Esindajakulu on AS Arco Transport puhul esimeses astmes 40 670 krooni ja apellatsiooniastmes 23 708,90 krooni; AS Arco Trans puhul esimeses astmes 19 091 krooni ja apellatsiooniastmes 23 708,90 krooni. Ringkonnakohus peab kaebuste rahuldatud osale kuluvat tööd arvestades põhjendatuks välja mõista kaebajatele 5 000 krooni esindajakulu katteks. Kohtunikud Lilianne Aasma Lauri Madise Viive Ligi 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.