KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1048 Haldusasi Alar Kaljuranna (Kaljurand) kaebus Tallinna Vangla direktori 14.03.2007 käskkirja nr 189-d tühistamise ja 18 000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Tallinna Halduskohtu 17.09.2007 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Alar Kaljuranna apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Alar Kaljurand Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Eda Oisalu 20.02.2008 RESOLUTSIOON Jätta Alar Kaljuranna apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- septembri 2007 kohtuotsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Vangla direktori 14.03.2007 käskkirjaga nr 189-d määrati Alar Kaljurannale vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p-s 13.6 sätestatud kohustuse rikkumise eest VangS § 63 lg 1 p 4 ja § 64 lg 4 alusel karistuseks 30 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Käskkirja kohaselt kasutas kinnipeetav 27.02.2007 kell 13.10 lõunasöögi ajal vanglaametnik Riina Tammiste aadressil ebaviisakaid väljendeid, ei järginud vanglaametnikuga suhtlemisel üldtunnustatud viisakusreegleid ja ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele. Karistuse määramisel arvestati muuhulgas kinnipeetaval kaheksa kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu ja leiti, et tegemist on süstemaatilise rikkujaga. A. Kaljurand kandis kartseris karistust 29.03.2007 kuni 28.04.
- Kaebaja vaie jäeti Justiitsministeeriumi 26.04.2007 vaideotsusega nr 4-1-08/3700 rahuldamata.
- A. Kaljuranna kaebuses paluti tühistada Tallinna Vangla direktori 14.03.2007 käskkiri nr 3-07-1048 189-d ja hüvitada sellega tekitatud mittevaraline kahju summas 18 000 krooni. 1) Käskkiri on fabritseeritud. Rikkumise kohta koostatud ettekandes väideti, et kaebaja olevat kasutatud väljendit „Nipet-Näpet. Saab või ei saa ja kui ei saa, siis volnas ikka saab.“ Kaebaja märkis juba vaides, et kasutas väljendit söögi, mitte vanglaametniku kohta. Sööma minnes suhtles kaebaja kinnipeetavate, mitte vanglaametnikuga. 2) Vanglaametnik R. Tammiste oleks pidanud rikkumisest kaebajale ise teatama ja küsima koheselt selgitust. Kaebaja sai anda selgitusi alles mõned päevad hiljem kontaktisik I. T kaudu. Kaebaja märkis seletuskirjas, et ta pole antud vanglaametnikku solvanud. 3) Ettekande koostaja oli R. Tammiste, aga kaevatavas käskkirjas oli märgitud Tiina Tammiste. Kaebaja juhtis sellele ka I. T tähelepanu käskkirja tutvustamisel, kuid viimase arvates ei takista see kaebaja karistamist. 20.06.2007 kaebuse täpsustuse vestles kaebaja 27.02.2007 kella 13.10 sööma minnes kinnipeetav A. K, kes on huvitatud eesti keele õppimisest. Kaebaja palus hüvitada mittevaralise kahju riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel. Kaebajat alandati kaaskinnipeetavate ees, samuti tema inimväärikust. Kaebajal tuli ebaõiglaselt määratud karistus ära kanda, millega piirati tema liikumisvabadust ja suhtlemisvabadust (sh kodustega), ka ei saanud ta külastada spordisaali.
- Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja leidis, et kaevatav käskkiri on õiguspärane. Vanglaametnik R. Tammiste ettekande kohaselt kasutas kaebaja tema suhtes ebaviisakaid väljendeid, sealhulgas sõnu „näppida“ ja „käppida“ ning „kui siin ei saa, siis volnas ikka saab.“ Kahemõttelised seksuaalse alatooniga märkused riivasid vanglaametniku väärikust. Selline käitumine ja väljendusviis on Tallinna Vangla kodukorra p 13.6 kolmanda lause alusel kinnipeetavale keelatud, mistõttu kaebajat karistati distsiplinaarkorras. Käskkirja kohaselt on karistust kaalutud. Karistuse määramisel võeti arvesse, et kaebajal on kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Tegemist on süstemaatilise rikkujaga, kes ei ole teinud eelnevatest karistustest järeldusi. Arvestades toimepandud distsiplinaarrikkumist ja kaebaja varasemat käitumist, on määratud karistus proportsionaalne. Kaebaja poolt kasutatud väljend on kahemõtteline ebaviisakus. Väljendi sisu arvestades ei ole tegu toidu kohta käiva väljendusega. Kaebaja seletuskirjas ja vaides väidetu ei lange kokku. Tallinna Vangla direktori 03.09.2007 käskkirjaga nr 810-d asendati 14.03.2007 käskkirja nr 189-d esimeses lõigus nimi „Tiina“ nimega „Riina“.
- Tallinna Halduskohtu 17.09.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Kaebaja kinnitas kohtus, et vestles kaaskinnipeetavaga teel sööklasse või tagasiteel ja võis öelda midagi söögi kohta, kuid ei mäleta, mida ta täpselt ütles. 2) Tunnistaja R. Tammiste ütluste kohaselt jälgis ta sündmuse päeval sööklas, et kinnipeetavad lahkuksid söögikorra lõppedes koos. Osa kinnipeetavaid, sh kaebaja, lõpetasid söömise varem ja nõudsid söökla ukse avamist, kuid R. Tammiste ei allunud survele. Kaebaja ei leppinud sellega, ründas teda sõnadega ja tegi temale suunatud märkusi. Kuna tunnistaja tegi kaebajale märkuse ja viimane vastas, ei jää kahtlust, et kaebaja sai aru, et temaga suheldi ja tema suhtles ametnikuga. Kaebaja sai aru, et ametnik kuulis teda ja reageeris tema ütlusele. Ka kinnipeetav H.K püüdis kaebajat korrale kutsuda, kuid see ei peatanud kaebajat. Kaebaja ei lõpetanud ega vabandanud, vaid jätkas ametniku solvamist ja lisaks näppimise-käppimise jutule märkis, et „kui siin ei saa, siis volnas (vabaduses) ikka saab“. Kuna kaebaja väitel vestles ta teiste kinnipeetavatega teel sööklasse või sealt ära, siis vestlus sööklas ei saanud puudutada kinnipeetavate omavahelist vestlust ega kehtida toidu suhtes. Kaebaja sõnad solvasid, alandasid ja alavääristasid tunnistajat ning näitasid üleolekut naisametniku suhtes, kuna ta ei allunud survele. Samasuguse järelduse tegi ettekande ja R. Tammiste ärakuulamise põhjal vangla juhtkond. Vangla direktor on õigesti määranud kaebajale distsiplinaarkaristuse. 2
(4)3-07-1048 3) Ettekanne lisatakse distsiplinaarmenetluse protokollile koos muu materjaliga ja seejärel antakse rikkujale võimalus esitada oma seisukoht. VangS § 64 lg 2 nõuded täideti. R. Tammiste koostas ettekande 27.02.2007 ja kaebaja andis seletuse 02.03.2007 ehk mõistliku aja jooksul enne karistuse määramist. Kaebaja väide ettekande äravahetamisest on alusetu. Kaebaja ei ole vaidemenetluses ega kohtukaebuses viidanud ettekande vahetamisele. Ettekanne on registreeritud ja selle rekvisiidid kinnitavad, et neid ei oleks saanud tagantjärgi ettekandele kanda; nr 371 on ära märgitud ka protokollis. Kaebajale esitati direktori 03.09.2007 käskkiri nr 810-d, millega parandati ära ametnik R. Tammiste nimi. See parandus ei muuda asja sisu. 4) Karistuse määramisel on arvestatud rikkumise iseloomu, kaebaja isikut ja kehtivat kaheksat karistust. Käskkirjaga reageeris direktor kinnipeetava lubamatule käitumisele ega ahistanud kinnipeetava sõna- või mõttevabadust. Asjaolu, et kaebaja ei reageerinud korralekutsumisele, viitab sellele, et tema tegevus oli sihilik ja pahatahtlik. Käskkirja tühistamiseks puudub alus. 5) Kaebajale määrati karistus õiguspäraselt. Karistuse määramine ja selle täideviimine ei saanud antud juhul ja asjaoludel tekitada kaebajale mittevaralist kahju. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- A. Kaljuranna apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja rahuldada kaebus. Kaebaja kordas kaebuse põhjendusi ja märkis, et ta ei ole pöördunud ega alustanud vestlust vanglaametnik R. Tammistega. R. Tammiste väitis halduskohtus, et 27.02.2007 oli tema jaoks väga ahistav kinnipeetavate poolt. Kaebaja ei ole selles süüdi, kui vanglaametnik kaebaja ja kaaskinnipeetav A. K omavahelist vestlust võtab enda vastu suunatuna. Arusaamatuks jääb, kuidas vanglaametniku jaoks on kaebaja omavaheline vestlus A. K solvav ja kahemõtteline. Arusaamatuks jääb, miks kohus ei kutsunud tunnistajana kinnipeetavat A. K, kuigi kaebaja tegi sellekohase taotluse.
- Tallinna Vangla vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud, hinnanud õigesti tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg 1 ja tsiviilkohtupidamise seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Juhul, kui kaebajat ei informeeritud kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, rikuti distsiplinaarmenetluse läbiviimisel VangS § 61 lg-t
- Nimetatud menetlusnormi rikkumist ei saa aga pidada oluliseks, sest see rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist. Kaebaja sai anda selgitusi asja kohta enne distsiplinaarkaristuse määramist 02.03.
- Kaebaja seletuskirja sisu näitab, et talle oli teada distsipliinirikkumine, milles teda süüdistati.
- Halduskohus on tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates järeldanud põhjendatult, et kaebaja on toime pannud kaevatavas käskkirjas toodud rikkumise ja teda on selle eest õigesti karistatud distsiplinaarkorras. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata asjas kogutud ja uuritud tõendeid teisiti, kui seda tegi halduskohus.
- Nii nagu halduskohus, ei näe ka ringkonnakohus põhjust kahelda tunnistaja R. Tammiste ütluste usaldusvääruses. Asjaolu, et R. Tammiste kaalus kaua, kas teha ettekanne või mitte, ei 3
(4)3-07-1048 vähenda tema ütluste usaldusväärsust, pigem kinnitab, et ta ei kirjuta kinnipeetavate kohta ettekandeid kergekäeliselt ja iga väiksemagi intsidendi kohta.
- Ringkonnakohus leiab, et vanglaametniku solvamiseks ei peagi pöörduma otseselt tema poole ega alustama temaga vestlust, selleks piisab, kui ebaviisakaid ja solvavaid väljendeid vanglaametniku aadressil kasutatakse nii valjuhäälselt, et neid kuulevad paratamatult kaaskinnipeetavad ja ka vanglaametnik, kellele need on suunatud. Teiste kinnipeetavate poolt sama vanglaametniku väidetav solvamine ei muuda aga kaebaja poolt toimepandud rikkumist olematuks ja kahanda tema rikkumise raskust. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja sõnad solvasid, alandasid ja alavääristasid vanglaametnik R. Tammistet ning näitasid üleolevat suhtumist naisametniku suhtes.
- Kaebaja poolt antud seletused annavad aga alust kahelda tema seletuste usaldusväärsuses. Kaebaja märkis 02.03.2007 seletuskirjas, et tema „pole lõuna söögi aeg ühegile vanglaametnikule andnud kahemõttelisi ütluseid“. Eeltoodust võib välja lugeda nii seda, et kaebaja ei ole vanglaametniku suhtes kahemõttelisi väljendeid kasutanud, kui ka seda, et kaebaja ei pea kasutatud väljendeid kahemõttelisteks. 21.03.2007 Justiitsministeeriumile esitatud vaidest nähtub, et kaebaja ei eita talle etteheidetud ebaviisakate ja kahemõtteliste väljendite kasutamist, vaid leiab, et jutt oli kinnipeetavaga sööma minnes söögist „Leivast“. Seega ei ole kaebaja eitanud talle etteheidetud ebaviisakate ja kahemõtteliste väljendite kasutamist, vaid väitis, et need olid öeldud söögi kohta teisele kinnipeetavale ja teel sööma. Kuna kaebaja seletused ei välista selliste väljendite kasutamist ja kaebaja väidab, et kasutas neid omavahelises vestluses teise kinnipeetavaga, siis taandus vaidlus ainult sellele, kas tegemist võis olla naisametnikku solvava käitumisega. Sellise hinnangu andmiseks ei olnud A. K ülekuulamine vajalik.
- Tulenevalt eeltoodust jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 4
(4)