) § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda, kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumise kohta. Hageja palub hagist loobumise vastu võtta ja lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.
lg 3 kohaselt teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kohus on teavitanud kostjat hageja poolt esitatud hagist loobumise avaldusest. Kostja on kohtule teatanud, et nõustub hagist loobumisega ja menetluse lõpetamisega. Kostja oma vastuses on esitanud vastuväiteid menetluskulude osas ja ei nõustu täies ulatuses hageja poolt kantud menetluskuludega. Hageja, vastuses kostja vastuväidetele menetluskulude osas, jääb oma varem esitatud seisukohtade juurde. Seega palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Sama seaduse paragrahv 175 lg-te 1 ja 3 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning kooskõlas kehtestatud piirmääradega. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade järgi on kuni 70 000 kroonise tsiviilasja maksimaalselt sissenõutav kulu 20 500 krooni. 2
lg-le 5 leiab kohus, et hageja nõue jätta menetluskulud kostja kanda on õigustatud, kuna kostja rahuldas hageja nõude ning seetõttu loobus hageja hagist kostja vastu. Kuna hageja poolt tehtud ja kostjalt välja mõista palutavad menetluskuluna kantud õigusabikulud on 10 866 krooni, siis vastavalt
lg-tele 1 ja 3 ning nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusele, loeb kohus hageja poolt kantud menetluskulud vajalikeks ja põhjendatuteks ning esitatud summa on proportsioonis võrreldes tsiviilasja hinnaga. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et hageja poolt menetluskuluna kantud õigusabikulud summas 10 866 krooni ja pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 1 750 krooni tuleb välja mõista kostjalt.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi 3. lõike järgi tagastatakse riigilõiv määruse alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel. Seega on hagejal õigus saada tagasi ka teine pool tasutud riigilõivust, esitades kohtule vastavasisulise avalduse. Vastavalt
§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt on menetluse lõpetamise määruse puhul määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hannes Olev kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.