← Eesti

2-08-3238/6

Obsah (4)§ 2§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.2008, Rapla Tsiviilasja number 2-08-3238 Tsiviilasi Rapla korteriühistu Tallinna 43 hagi A

§ 2lg 1 alusel võla 7704.- kr ja viivise 306,90 kr.

Kohtuistungil vähendas hageja esindaja põhivõlga 6034.- kroonini ning loobus viivisest. Kostja vastuväited Kostja põhivõlale vastu ei vaidle. Viiviseid ta ei ole nõus tasuma. Kohtukulud palub ta jaotada pooleks. Kohtuotsuse põhjendus Korteriühistu seaduse § 8 lg 2 sätestab, et korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks. Korteriühistu seaduse § 15 lg 1 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Korteriühistu seaduse § 15¹ lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Väljavõtetega kinnistusraamatust loeb kohus tuvastatuks, et kostja omandis on korteriomandid xxxxxx xxxxxxxx xxx xx xx xx suurusega 48,2 m², xx xx suurusega 40,8 m², xx xx suurusega 39,4 m². Rapla Korteriühistu 43 juhatuse koosoleku otsusega 14.10.2007 loeb kohus tuvastatuks, et juhatus otsustas allkirjastada leping katuse remondi teostamiseks summas 465 345.- kr ning ühe m² hinnaks on 60.- kr. Korteriomanikud kohustusid remondi eest tasuma hiljemalt 20.12.

  1. Pöördumisega Rapla Korteriühistu Tallinna 43 juhatuse poole loeb kohus tuvastatuks, et 29 korteriomanikku on pöördunud 28.08.2007 juhatuse poole nõudmisega alustada koheselt katuse vahetusega. Arvetega 16.10.2007 loeb kohus tuvastatuks, et kostja kohustus tasuma katuse remondi eest hagejale kolme korteriomandi eest 7704.- kr hiljemalt 20.12.
  2. Hageja esindaja R.Kõiv võtab omaks, et kostja on tasunud 18.01.2008 230.- kr ning 22.01.2008 400.- kr. Kohus leiab, et seega kohustub kostja tasuma hagejale remondikulude eest veel 6034.- kr. Menetluskulude jaotus Kostja hagile vastu ei vaielnud ning asus remondikulusid tasuma enne hagi esitamist kohtusse. Seega kuuluvad menetluskulud jätmisele võrdsetes osades poolte kanda. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.