) § 635 lg 1 kohaselt valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma tasu. Hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, mille kohaselt hageja töövõtjana ilma alltöövõtjateta teostab XXX korteris nr XXX remonditöid ning kostja tellijana kohustub teostatud tööde eest tasuma. Võlaõigusseaduses töövõtulepingule kindlat vormi sätestatud ei ole, seega võib töövõtu
lg-le 1 tuginedes kokku leppida ka suuliselt ning sellest tulenevalt on poolte vaheline suuline töövõtuleping kehtiv ning kokkulepitud kohustused mõlemale poolele täitmiseks kohustuslikud. Vastavalt
lg 1 peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma ning tulenevalt
lg 1 on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma kui töö üleandmine oli kokkulepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja teostas töid vastavalt töödele kehtestatud kvaliteedinormidele. Tellija võimalikud väited puuduste kohta kvaliteedinõuete osas (lähtudes ekspertiisiaktis fikseeritust), on paljasõnalised ega anna alust tehtud tööde eest tasumisest keelduda. Kui vaadeldavas korteris tehti remonditöid ka teiste töövõtjate poolt peale hageja poolt tööde üleandmist, ei saa hageja vastutada teiste töövõtjate töö kvaliteedi eest. Kostja on, tasudes osa temale esitatud arvest, hageja poolt teostatud töid aktsepteerinud ja tunnustanud. Töövõtja tasunõue muutub
Tööde üleandmisel andis hageja kostjale üle arve, mille alusel kostja osaliselt tasus. 03.06.2005.a. 2 esitati OÜApoolt kordusarve nr 301. Tulenevalt
lg-st 1 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja tuginedes
GMon kordusarve nr 301 tasumisega viivituses 59 päeva, mis teeb summalt 28 320 krooni viiviseks 891.31 krooni. Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 28 320 krooni, viivise 891.31 krooni, hageja kantud kulutused õigusabile, hageja kantud kulutused ekspertiisile summas 4 130 krooni, riigilõiv 2 100 krooni ja jätta kostja kohtukulud kostja kanda. Kostja vastuväited
Kostja ei esitanud otseselt hagejale kirjalikke pretensioone, kuid esitas neid suulises vormis VPile ehk hageja seaduslikule esindajale. Pretensioonid olid esitatud kõigepealt teostatud tööde kvaliteedi ning teostamata jäetud tööde kohta, samuti kalkulatsiooni ületamise kohta.
lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
lg 4 kohaselt tuleb hageja ja kostja vaheline leping lugeda tarbijatöövõtulepinguks, kuna hageja OÜA ehk töövõtja osutas kostjale teenuseid oma majandustegevuse raames. 3 Vastavalt
lg-le 1 võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Hageja väitis, et kulud töö eest moodustavad 35 000 krooni ning materjalide kohta 33 000 – 34 000 krooni, kokku maksimaalselt 69 000 krooni. Kostja andis hageja seaduslikule esindajale üle 61 600 krooni ning maksis materjalide eest, mis valiti ja osteti koos hageja esindajaga kui spetsialistiga, 19 123.40 krooni, seega kokku kulutas kostja 80 723.40 krooni. Antud summa ületab oluliselt hageja kui töövõtja poolt koostatud eelarvet ning jääb arusaamatuks, mille eest nõuab hageja veel 28 320 krooni. Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt esitatud nõue võlgnevuse tasumise osas alusetu. Nõude esitamisel tugineb hageja eksperthinnangule. Ekspertiisi tellimise eesmärgiks oligi teostatud tööde kvaliteedi hinnang, mitte maksumuse tuvastamine. Nii eksperthinnangu preambulast, kui ka hagiavalduse sisust tuleneb, et vaidlevatel pooltel oli juba kokkulepe töö tasu osas. Samas märkis aga osaühingu Ehitusekspert ekspert, et hageja remonditud põrand ei ole tugev/jäik, mis viitab sellele, et teostatud tööl ei ole kokkulepitud omadusi.
lg 1 p 2 järgi ei vasta töö lepingutingimustele siis, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa mõistlikuks lugeda hageja nõuet ekspertiisikulude hüvitamise osas. Ekspertiisikulud kannab tavaliselt süüdiolev pool. Eksperdi poolt sai tuvastatud, et vähemalt põrandad ei olnud nõuetekohaselt remonditud, seega peab ekspertiisikulud kandma töövõtja ehk hageja. Kostja palus kaasata menetlusse kolmanda isikuna VPi. GM vastuhagi 3. Vastuhagi kohaselt ei toimunud teostatud tööde aktsepteerimist. GM esitas suulisi pretensioone otseselt VP kui hageja seaduslikule esindajale, mille kohta on olemas ka videosalvestus. Kostja väiteil ei vastanud teostatud tööd kvaliteedile, samuti ei olnud mõned tööd lõpuni viidud. Nii ei olnud köögis laminaati põrandale pandud, ei olnud pandud ka plaate, vanni ei olnud paigaldatud veefiltrit. Kuna GM olid pretensioonid teostatud tööde kvaliteedi ning teostamata tööde kohta, lubas ta läbi viia oma korteris OÜA tellitud ekspertiisi, lootes, et eksperdi arvamusega saab antud vaidlus lahendatud. GM tuli üllatuseks osaühingu Ehitusekspert eksperthinnang, kuna antud hinnangu eesmärgiks oli pandud remonditööde ulatuse ja tööjõukulu maksumuse prognoosimine, samas on pooled vaielnud mitte tasu, vaid tööde kvaliteedi üle. Seega oli GM sunnitud veelkord tellima ekspertiisi, nüüd aga teostatud tööde kvaliteedi kohta. Vastavalt EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHINGU poolt antud eksperthinnangule ei ole OÜA poolt ehitustööd XXX korteris nr XXX teostatud kvaliteetselt ning selle tõttu tuleb ehitustööd uuesti teostada. GM peab vajalikuks märkida, et vaatamata sellele, et OÜA poolt tellitud ekspertiis ei hõlmanud tööde kvaliteedi kindlakstegemist, osundas osaühingu Ehitusekspert ekspert remonditud põrandate jäikuse puudumisele. EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHINGU eksperdi poolt sai lisaks muudele vigadele samuti tuvastatud, et ebaühtlaselt paigaldatud kipsplaadi ribade tõttu põrand sellel käimisel 4 vetrub ning teostatud töö ei ole pikaajalise kestvusega. Seega on mõlema eksperdi poolt tõestatud OÜA poolt teostatud tööde (vähemalt põrandate osas) ebakvaliteetsust. Vastavalt hagiavaldusele lisatud eksperthinnangule on mittekvaliteetsete teostatud ehitustööde likvideerimise maksumus 70 779.40 krooni. Kahjusumma määramisel oli lähtutud ka sellest, et parandamistööde läbiviimisel osa materjalidest säilib. Kahju kindlakstegemise kulud moodustasid 7 670 krooni. GM palub vastuhagis mõista OÜA GM kasuks tekitatud kahju summas 78 449.40 krooni, tasutud riigilõiv 5 000 krooni ja kohtukulud, s.h. õigusabikulud, tuginedes
lg 1 ple 3, § 127 lg-le 1, § 128 lg-le 2, § 132, § 641 lg 1 p-le 2 ja § 647 lg-le
lg 1) – OÜA kohustus lepingu alusel teenuse osutamise teel teostama GM korteris remonditöid ning GM tööde tellijana kohustus talle osutatud teenuste eest maksma tasu. Töövõtja tasunõue muutub
Tellija ei pea
Tööde teostamise lõpetamisel esitatud arve on GM osaliselt tasunud. Arve alusel tasumist saab tuginedes ülaltoodule tõlgendada tööde vastuvõtmisena ilma pretensioone esitamata ning teostatud tööde eest tasu maksmata jätmine on tõlgendatav GM poolse kohutuse rikkumisena. GM on tööd vastu võtnud ning maksnud osaliselt temale teostatud tööde eest. Pretensioone töö kvaliteedi kohta töö vastuvõtmisel esitatud ei ole. GM ei ole teatanud lepingutingimustele mittevastavusest. Ei ole selge, kus ja millistel asjaoludel on tekkinud ning kelle poolt ning millal läbi viidud remonttööde tulemusel on vastuhagiga esitatud ekspertiisiaktis toodud võimalikud defektid tekkinud. Poolte vahel tekkisid arusaamatused mitte tulenevalt korteris toestatud remonttööde kvaliteedist vaid tööde maksumusest. Esialgselt lepiti tööde maksumuseks kokku 29 200 krooni, kuid nimetatud summale lisandus hiljem põhjendatult tasu täiendavate tööde (elektritööd) ja transpordikulude eest kokku 5 800 krooni suuruses summas. Sellest tulenevalt telliti poolte ühisel kokkuleppel ka osaühingu Ehitusekspert poolt teostatud eksperthinnang OÜA poolt Tallinnas, aadressil Sõle t. 69 korteris nr. XXX läbi viidud remonditööde ulatuse ja tööjõukulu maksumuse prognoosimise kohta seisuga 2005.a. I kvartal. Eksperthinnangust tulenevalt oli XXX korteris nr. XXX läbi viidud remonditööde optimaalseks maksumuseks 57 000 krooni. OÜA on arvestades tema poolt teostatud tööde tegelikku maksumust, hinnanud XXX korteris teostatud töid isegi tunduvalt madalamalt ning esitanud GM arve tegelikust võimalikust arvest poole väiksemale summale. Tulenevalt ülaltoodust leiab osaühing Arkado Grupp, et ei ole oma tegevusega GM varalist kahju tekitanud ning GM viide nõude alusena
OÜA palub jätta GM nõue OÜA vastu 78 449.40 krooni saamiseks rahuldamata, jätta hageja kohtukulud tema enda katta ja mõista hagejalt kostja kasuks välja tema kantud kohtukulud
lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma tasu.
lg 1 järgi lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Iseenesest on õige hageja viide
lg 1, mille kohaselt võib töövõtu kokku leppida ka suuliselt ning sellest tulenevalt on poolte vaheline suuline töövõtuleping kehtiv ning kokkulepitud kohustused mõlemale poolele täitmiseks kohustuslikud.
lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. 10. Kohus analüüsib esmalt, kas poolte vahel kokkulepitud tasu on OÜ A siduv. OÜA möönab, et algselt lepiti kokku tööde maksumuses 29 200 krooni. GM väiteile, et pooled leppisid kokku tööde ja materjalide maksumuses 69 000 krooni, OÜA usaldusväärselt vastu ei vaielnud. 6 Osaühingu Ehitusekspert 25.05.2005 arvamusega on leidnud kinnitust, et vaidlusaluse korteri remondiks ja kaasajastamiseks vajaliku materjali valis välja ja maksis tellija, töövõtja tõi materjali kauplusest objektile; tööde maksumuseks lepiti alguses kokku 29 200 krooni, kuid hiljem lisandunud elektritööde ja ka mitmete ülemääraste transpordikulude tõttu leidis töövõtja, et summa peaks olema 5 800 krooni võrra suurem; mingeid kirjalikke kalkulatsioone objektil tehtava töö läbiviimiseks pooled ei koostanud (t lk 14). Osaühingu Ehitusekspert 25.05.2005 arvamusest nähtuvalt on XXX korteris nr XXX tehtud remonditööde maksumuseks kehtivates hindades 57 000 krooni ja remonditud põrandad ei ole jäigad (t lk 14-15, 99-105). Kolmanda isiku 01.02.2006 õiendis kinnitatud väide, et tema isiklikule arvelduskontole on laekunud IM 62 500 krooni remondimaterjalide kulude katteks, on vastuolus IM arvelduskonto väljavõttega, millest ei nähtu, et märgitud summad on kolmandale isikule üle kantud remondimaterjalide kulude katteks (t lk 74-82, 25-26). GM arvelduskonto väljavõtte ja ostutšekkidega on leidnud kinnitust, et GM on ostnud ehitusmaterjale summas 19 123,70 krooni (t lk 87-95). OÜA võttis kohtuistungil õigeks, et GM kasutas ehitusmaterjalide ostul OÜA kliendikaarti, küll aga GM tasus arved. GM väiteil andis ta OÜ A osa ostutšekke, millest GM puuduvad ärakirjad, millele OÜA usaldusväärselt vastu ei vaielnud. Kohus tegi OÜ A ettepaneku esitada ostutšekid, mis kinnitavad vaidlusaluse korteri remondiks kasutatud materjalide maksumust. OÜA ei esitanud ettenähtud tähtajaks tõendeid. OÜA võtab õigeks, et GM on tasunud esitatud arvest 6 680 krooni (t lk 9). Kohus võtab aluseks poolte vahel kokkulepitud materjalide ja töötasu eelarve summas 69 000 krooni ja leiab, et see on pooltele siduv. Kohus asub seiskohale, et GM on tasunud kolmanda isiku vahendusel hagejale 62 500 krooni + materjalide eest 19 123,70 krooni + arve alusel 6 680 krooni + 1 600 krooni sularahas = 89 903,70 krooni (t lk 74, 41-42, 27, 86-95).
lg 4 kohaselt tuleb pooltevaheline leping lugeda tarbijatöövõtulepinguks, kuna OÜA ehk töövõtja osutas GM teenuseid oma majandustegevuse raames.
lg 1 järgi kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kohus asub seisukohale, et GM on OÜ A tasunud ülemäära suure summa arvestades osaühingu Ehitusekspert ja EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHINGU arvamusi tehtud tööde kohta ning asjaolu, et kirjalikke kalkulatsioone objektil ei koostatud, teostatud tööde mahtu üle ei vaadatud (t lk 14-15, 36-46, 99-105). Seega on hagi põhjendamatu. Kuna hagi on põhjendamatu, siis ei tõusetu viiviste ega eksperditasu hüvitamise küsimust. 11. Kohus analüüsib vastuhagi. Kohus analüüsib olukorda, kui kohustust ei ole täidetud ettenähtud viisil, st täitmine ei vasta lepingutingimustele ja on seega ebakvaliteetne. Tulenevalt
GM peab tõendama, et kohustus ei ole kohaselt täidetud.
lg 2 järgi peab pool tegema teise poolega koostööd, mis on vajalik teise poole kohustuse täitmiseks. Ebaõige on OÜA väide, et tööde teostamise ajal GM pretensioone puuduste kohta ei esitanud, on vastuolus osaühingu Ehitusekspert arvamusega. GM väiteil saatis töövõtja vaidlusalust 7 korterit remontima väheste kogemustega töölised, kes ei tulnud toime eriti vanniruumi ja ka köögi põrandate tugevduse ja sellele järgnenud keraamiliste plaat- ja laminaatpõrandate tegemisega. Siin pidid teised korteriomaniku palgatud töölised töid ümber tegema. Osaühingu Ehitusekspert arvamusest nähtuvalt on vanniruumis ikka veel tunda, et põrand pole tugev/jäik (on veel tegemata; põrandal on keraamiline plaatkate) (t lk 14-15).
lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele.
lg 2 p 1 järgi töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.
lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.
lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHINGU 27.09.2005 arvamusest nähtuvalt ei ole OÜA poolt XXX korteris nr XXX ehitustööd teostatud kvaliteetselt ning selle tõttu tuleb ehitustööd uuesti teostada (t lk 36-44). Visuaalselt on fotodelt näha, et seina paigaldatud kipsplaat on sissepoole kaardu ning kipsplaadi jätkukohas sissepoole nihkunud. Vannitoa keraamilises plaadis on auk, plaadi all on tühik. Vannitoa ukse juures olev kipsplaat koos karkassiga on seina paigaldatud kõveralt (t lk 45-46). Asjakohane on GM osundamine osaühingu Ehitusekspert arvamusele, mille kohaselt remonditud põrandatel puudub jäikus. EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHINGU arvamusega on tuvastatud, et ebaühtlaselt paigaldatud kipsplaadi ribade tõttu põrand sellel käimisel vetrub ning teostatud töö ei ole pikaajalise kestvusega. Seega on mõlema asjatundja arvamusega tõendatud OÜA poolt paigaldatud põrandate ebakvaliteetsust. Iseenesest on õiged OÜA väited, et kui vaadeldavas korteris tehti remonditöid ka teiste töövõtjate poolt pärast OÜA poolt tööde üleandmist, ei saa OÜA vastutada teiste töövõtjate töö kvaliteedi eest. Meelevaldne on OÜA seisukoht, et GM tasudes osa temale esitatud arvest, on OÜA poolt teostatud töid aktsepteerinud ja tunnustanud. GM kinnitas, et esitas pretensioone suulises vormis VP ehk OÜA seaduslikule esindajale. Pretensioonid olid esitatud kõigepealt teostatud tööde kvaliteedi ning teostamata jäetud tööde, samuti kalkulatsiooni ületamise kohta. Eelmenetluses kinnitas OÜA seaduslik esindaja, et viibis GM korteris 25.05.2005 koos asjatundjaga ja pärast seda pole korteris käinud. GM kinnitas, et OÜA seaduslik esindaja lubas korterisse tulla kuna mõned tööd jäid teostamata, kuid ei võtnud ühendust ega tulnud puudusi kõrvaldama. 8
lg 1 p 2 järgi ei vasta töö lepingutingimustele siis, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Vastavalt EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHINGU arvamusele on mittekvaliteetselt teostatud ehitustööde likvideerimise maksumus 70 779.40 krooni. Kahjusumma määramisel oli lähtutud ka sellest, et parandamistööde läbiviimisel osa materjalidest säilib (t lk 36-46). Töövõtja tasunõue muutub
Tellija ei pea
EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHINGU arvamusega, mille kohaselt esitas GM pretensioone töö kvaliteedi kohta, on ümber lükatud OÜA väited, et poolte vahel tekkisid arusaamatused mitte tulenevalt korteris teostatud remonttööde kvaliteedist vaid tööde maksumusest. Tunnistaja AT ütlustega on tuvastatud, et vaidlusaluse korteri remont on lohakalt tehtud. Põrandate ehitamisel on kasutatud kipsplaadi jääke, see ei olnud põrandate ehitamiseks mõeldud, see oli õhem plaat. Põrand vetrus. Vannitoas keraamilisel plaadil oli auk, kust oli näha tühik. Plaadiseguga on üritatud põrand sirgeks ajada, ja seetõttu jäävad tühikud põrandale. Peale astudes võivad plaadid puruneda. Uksepiida ja seina vahel on vahe. Kipsplaatsein on ehitatud kõveralt. Kipsplaat on jätkukohalt sissepoole liikunud. Tapeedibordüür ei ühtinud teise poolega seina nurkades. Uks oli standardmõõdus ja ukseava oli vaja laiendada. Välisukse leng on kinnitatud kipsplaadi kruviga seina külge paigaldatud puitkiilule, mis on pandud ühe tüübliga kiviseina külge, on oht et uks kukub eest. Ukse oleks pidanud panema otse lengiga tüüblitega kiviseina külge. Ventilatsioonisüsteem oli valesti ehitatud. Ventilatsioon oli tööle pandud tagurpidi. Selle kaudu ei ole võimalik vannituba õhutada. Tunnistaja LS ütlustega on tõendatud, et XXX korteri põrandad ei ole jäigad. Toimiku lk 4546 fotodel võib tapeedi katkemine olla seina kuivamise või vajumise põhjus. Viitab kuivamisele või tala nihkumisele. Kui plaadid ei ole korralikult kinnitatud siis võib toimuda plaadi nihkumine. Plaatide kinnituskoht peab olema raamistiku peal. Kui plaadi kinnituskoht ei ole raamistiku peal, siis kisub plaadi nihkumine tapeedi katki. Ilmselt on gyproc plaadil pragu sees. Väikestest gyproc plaatidest ei ole võimalik teha korralikku seina, kui ei ole korralikult kinnitatud alusraamistikule. Põrand ei või olla elastne, põrand peab olema jäik, muidu plaadid aja jooksul murduvad. Auk põrandas viitab sellele, et põrand on saanud löögi. Alus ei ole tehtud nõuetekohaselt. Plaadid võivad puruneda liikumise tõttu. Ukse paigaldamisel viitab gyproc kummis olekule. Seina paigaldamisel ei ole tehtud kvaliteetset tööd, kuid ukse paigaldamine foto järgi paistab pooleli olevat. Gyproci seina kinnitamine võib olla erineva kinnituse tugevusega, kuna sein on kummis. Videost nähtuvalt olemasolevatele vanadele põrandatele on pandud uued plaadid. Pesuruumis on alusplaat järele andnud. Vannituppa ei ole soovitatav vanale alusele uusi plaate panna. Peab vahetama ka talad välja, et saada tugevat aluspinda. Seinas ja põrandal paistavad terved pikad gyproci plaadid. Uute plaatide panek seina viitab sellele, et seinad ei olnud sirged. Ehitaja ülesanne on teha korralikku remonti. Puudused võivad tekkida halva kvaliteediga ehitusest. Tunnistaja L.S 9 väiteil pidi ta tegema arvutuse, kas see remont võis maksta nii palju. Põrandate alust ja ka tugevdust ei tehtud. Vanni aluse koht oli tugevdatud. Kui põrand kõikus enne ehitust, siis oleks tulnud see välja vahetada. Tunnistajalt sooviti arvamuse andmisel teada kui suurt maksumust remont hõlmas, välja arvatud ehitusmaterjali maksumus. Teised põrandad kõikusid ka, aga tellija oli need juba parandanud. Tellija väiteil oli ehitaja juba jõudnud tunnistaja tulekuks teiste põrandate kõikumise parandada. Materjalid olid tellija ostetud. Töövõtja tegi tööd. Tunnistaja L.S leiab, et tellitud eelarve ei pruugi olla siduv, kui tehakse uusi kokkuleppeid või kui tuleb uusi töid juurde. Lisatöödes lepitakse kokku. Kokkuleppeid tehakse remondi ajal mitte pärast remonti. Tunnistaja L.S väiteil tegi ta oma kalkulatsiooni faktiliste tööde järgi, mida pooled rääkisid. Materjalide maksumuse kohta kalkulatsiooni ei olnud. Tunnistaja L.S ütlustest nähtuvalt põrandal käimise ajal tundis ta, et vannitoapõrand kõigub. Ehitaja pidanuks põranda ümber tegema, kuna ehitus ei õnnestunud. Vannituppa oleks pidanud panema teise põrandakatte materjali. Omavahelise kokkuleppega pidi tellija maksma kokkulepitud summa. Pooled olid nõus ekspertiisi läbiviimisega, et selgitada tööde maksumust. Tehtud töö ja ekspertiisi arvamus langevad tööde maksumuse osas kokku. Tunnistaja hindas faktilisi töid ja need olid kasutuseks kõlbulikud, tegemata töid ei hinnanud. Riigimaksud ja kaudsed kulud on ekspertiisi sisse kantud. Tunnistaja L.S väiteil kajastuvad osaühingu Ehitusekspert arvamuses kvaliteedi keskmised nõuded. Kohus asub seisukohale, et tunnistajate AT ja LS ütlustega on leidnud kinnitust, et OÜA on töö GM üle andnud puudustega. OÜA puudusi kõrvaldanud ei ole.
lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
lg 2 järgi tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega.
lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus leiab, et mõistlik ja õiglane on OÜA välja mõista GM kasuks lepingutingimustele mittevastava töö hüvitamiseks kahju 20% ulatuses EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHINGU arvestatud ehitustööde puuduste likvideerimise maksumusest ja kahjusummast 78 449,40 krooni s o 15 689,88 krooni. GM vastuhagi tuleb jätta rahuldamata OÜA78 449,40 – 15 689,88 = 62 759,52 krooni väljamõistmise osas. 12. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja 10 vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana asjast osavõtnud advokaadi abi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus leiab, et kuna hagi jääb rahuldamata, siis menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulu 29 XXX1,31 x 5% = 1 460,55 krooni. Kuna vastuhagi kuulub rahuldamisele 20% ulatuses, siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista tasutud riigilõivust 5 000 x 20% = 1 000 krooni ja õigusabikulu 15 689,88 x 5% = 784,49 krooni. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 1 460,55 + 1 000 + 784,49 = 3 245,04 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulu 62 759,52 x 5% = 3 137,98 krooni. Kohus teeb tasaarvestuse menetluskulu osas ja leiab, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulu 3 245,04 – 3 137,98 = 107,06 krooni. Viivi Villemson kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.