KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 17.09.2007.a. Tallinn Haldusasja number 3-07-1048 Haldusasi A.K. kaebus Tallinna Vangla

) § 64 lg 2 kohaselt kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Temale seda võimalust koheselt ei antud, kuna vanglaametnik Riina Tammiste ei teatanud ise midagi. Mõned päevad hiljem teatas inspektor-kontaktisik Igor Tõrva valvuri ettekandest ja kaebaja sai esitada alles siis omapoolse seletuskirja, milles märkis, et ta pole vanglaametnikku solvanud. Vanglaametnik R.Tammiste oleks pidanud kaebajale ise teatama rikkumisest ja küsima selgituse koheselt. Seoses eeltooduga jääb kaebajale arusaamatuks Tallinna Vangla ametnike käitumine kinnipeetavate suhtes.

§ 6

lg 1 kohaselt vangistuse täideviimise eesmärk seab sihiks kinnipeetava suunamise õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmisele. Kui vanglaametnikud hakkavad karistama kinnipeetavaid kinnipeetavate omavahelist juttu osaliselt pealt kuulates saadud lausete põhjal, tehes sealt omi järeldusi ja arvates, et jutt puudutab ametnikke, siis sellega võetakse kinnipeetavatelt sõnavabadus. Ettekande koostajaks oli Riina Tammiste aga Tallinna Vangla direktori käskkirjas 14.03.07.a. nr 189-d on ära märgitud hoopis Tiina Tammiste. Kaebaja juhtis sellele ka inspektorkontaktisik I.Tõrva tähelepanu käskkirja tutvustamisel, kuid viimane märkis, et see ei takista kaebaja karistamist. Ta on veendunud, et antud distsiplinaarmenetlus on Tallinna Vangla ametnike poolt fabritseeritud. Kuna kaebaja on karistuse ära kandnud, siis on kaebaja vabadust vangla ametnike poolt tahtlikult piiratud, mistõttu palub kaebaja välja mõista talle sellega tekitatud moraalne kahju summas 18 000 kr. 26.06.07.a. esitatud kaebuse täpsustuses märgib, et võis juttu ajada kinnipeetav A. K.ga sööma minnes 27.02.07.a. kella 13.10 ajal. Kaebaja on seisukohal, et ta kindlasti ei rääkinud vanglaametnikuga, kuna vastavalt vangistusseadusele võib kinnipeetav pöörduda vanglaametniku poole vangistusseadusega ettenähtud juhtudel, eravestlused ei ole lubatud. Moraalse kahju palub hüvitada Riigivastutuse seaduse (RVS) § 9 lg 1 alusel, kuna kaebajat alandati kaaskinnipeetavate ees. Ta kardab, et varsti võidakse teda karistada juba ainult söömise või hingamise pärast. Kahju hüvitamist nõuab põhjusel, et tal tuli ebaõiglaselt määratud karistus ära kanda, millega piirati kaebaja liikumisvabadust, kuigi kinnipeetaval on vastav õigus tulenevalt

§-ist 8, samuti suhtlemisvabadust (sh kodustega), ka ei saanud ta külastada spordisaali. Alandati tema inimväärikust. 2 Karistusseadustiku (KarS) kohaselt, kui kedagi on karistatud vangistusega süüteo eest, mida ta ei ole toime pannud, siis see kompenseeritakse isikule temalt ebaseaduslikult vabaduse võtmise alustel. Kohtuistungil kaebaja selgitas, et kui salk lähev või tuleb sööklast, siis ta liikumisel vestleb kaaskinnipeetavatega, ametnikuga suhelda ei ole lubatud ning ta ei ole seda ka teinud; antud juhul ei ole temal Riina Tammistega olnud mingit jutuajamist. Vaides kirjutas sõnad „nipetnäpet“ põhjusel, et luges seda ettekandest ja oletades, et see võis tuua kaasa pahanduse, esitas oletamisi ka oma selgituse, et ta võis vestelda kaaskinnipeetavaga. R.Tammiste ei olnud kinnipeetavate saatjaks, vaid avas ja sulges söökla uksed. Ettekanne, mis on käesolevalt esitatud, võib olla välja vahetatud. Vahetult enne asja arutamist toodi dokument, milles oli tehtud nimeparandus käskkirja märgitud isiku osas, see võis olla tehtud uue käskkirjaga nr 810-d 03.09.07.a., mille vastustaja esitas istungil ka kohtule. Jääb kaebuse juurde ning leiab, et kui oleks koheselt võetud selgitus, saanuks probleemi lahendada. Karistuse määramisel võeti arvesse 8 kehtivat karistust, nõustub, et karistuste märgitud arv on õige. Tunnistab, et kinnipidamise ajal on teda karistatud distsiplinaarkorras sageli. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Tallinna Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Vastustaja selgitab, et Tallinna Vangla direktori 14.03.07.a. käskkirjaga nr 189-d määrati kaebajale

§ 67

p-s 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p-s 13.6 sätestatud kohustuse rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks 30 ööpäeva kartserit. Karistus määrati, kuna kaebaja 27.02.07.a. kell 13.10 lõunasöögi ajal kasutas ebaviisakaid väljendeid vanglaametnik Riina Tammiste aadressil. Kaebaja kandis kartseris karistust 29.03.07.a. kuni 28.04.07.a. Ta esitas 21.03.07.a. Justiitsministeeriumile vaide Tallinna Vangla kaudu. 26.04.07.a. vaideotsusega nr 4-1-08/3700 jäeti vaie rahuldamata.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla kodukorra p 13.6 kohaselt peab kinni peetav isik teenistujatega või teiste isikutega suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Vestluses ja pöördumistes ei tohi kasutada ebatsensuurseid sõnu ega kahemõttelisi ning inimväärikust riivavaid väljendeid. Vanglaametnik Riina Tammiste ettekande nr 371 kohaselt kasutas kaebaja tema suhtes ebaviisakaid väljendeid, sealhulgas kasutades sõnu „näppida“ ja „käppida“ ning „ kui siin ei saa, siis volnas ikka saab.“ On ilmselge, et vanglaametniku väärikust riivavad kahemõttelised seksuaalse alatooniga märkused. Selline käitumine ja väljendusviis on Tallinna Vangla kodukorra p 13.6 kolmanda lause alusel kinni peetavale isikule keelatud, mistõttu kaebajat karistati vaatlusaluse käskkirjaga distsiplinaarkorras. Käskkirja kaalutluste osast ilmneb, et karistuse määramisel uuriti asjaolusid, rikkumise laadi ning kaebaja isikut; arvesse on võetud ka asjaolu, et kaebajal on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et tegemist on süstemaatilise rikkujaga, kes ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Määratud karistus – 30 ööpäeva kartserit – on proportsionaalne, arvestades kaebaja poolt toime pandud distsiplinaarrikkumist ja kinnipeetava varasemat käitumist. 3 Käskkirja õiguspärasust on kontrollitud ka vaidemenetluses. 26.04.07.a. vaideotsuses leiti, et kaebaja poolt kasutatud ettekandes nimetatud väljend oli kahemõtteline ebaviisakus. Samuti ei ole väljendi sisu arvestades tegu toidu kohta käiva väljendusega. Kinnipeetava poolt seletuskirjas ning vaides toodud väited ei ole tõsiseltvõetavad, kuna need ei lange kokku; seletuskirjas selgitab kinnipeetav, et ei kasutanud üldse mingeid väljendeid, vaides aga leiab, et kasutas neid toidu kohta. Samuti ei saa arvesse võtta kinnipeetava andmeid selle kohta, et tal on tunnistajad, kes saavad kinnitada, et rikkumist ei toimunud. Kaebaja on maininud vaides tunnistajatena kõiki

1. salga kinnipeetavaid, kuid samas selgitab, et rääkis toidust vaid mõne kinnipeetavaga. Seega ei ole vaides toodud väited arvestatavad ning kaebaja poolne rikkumine on distsiplinaarmenetluses piisavalt tõendatud. Tallinna Vangla direktori 14.03.07.a. käskkiri nr 189-d on õiguspärane ning menetlus viidi läbi, sh kaasati menetlusse kaebaja ning valvur. Ettekanne ei ole ümber vahetatud, kuivõrd sellist väidet kaebaja ei ole varem esitanud, siis järeldub, et ta mõtleb õigustuseks väiteid, et eksitada kohut. Ettekande registreerimise andmed kinnitavad, et tegemist on ühe ja sama ettekandega, mis oli käskkirja ja vaidematerjali juures. Vormilise vea- nimeparanduse- tegi vangla kaebaja kaebusest lähtudes, kuid see ei muuda olematuks südmust ja rikkumist, mille asjaolud on kontrollitavad ning tõendatud kogu menetlusmaterjaliga. RVS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise nõude tekkimiseks peab tulenevalt RVS § 7 lg 1 kindlaks tegema, kas kaebajal on mittevaraline kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ja kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Kui ükski eelnimetatud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata, siis puudub seaduslik alus kahjunõude rahuldamiseks. Vaidlusalune käskkiri on antud õiguspäraselt, seega puudub alus kahjunõude rahuldamiseks ja kaebaja kaebus on põhjendamatu. Tunnistaja Riina Tammiste ütlustega on leidnud kinnitust, et kaebaja ei käitunud eeskirjadekohaselt ja alusetu on väita, et kaebajat on solvatud või häiritud ning et tema kannatas kahju. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused, uurinud toimikusse esitatud materjale, kuulanud ära tunnistaja Riina Tammiste ütlused leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Kaebaja on vaidlustanud sündmuste asjaolud. Kohus tuvastas, et A.K. ei ole esitanud kohtule õigeid andmeid. A.K. ei ole saanud karistada selle eest, et ta vestleb teiste kinnipeetavatega ebasobivatel teemadel, vaid teda karistati konkreetse teo eest. Ta suhtles vanglaametnikuga, so R.Tammistega ja jättis arvestamata kinnipeetavale kohustusliku käitumise reeglid. Seega on ainetud kaebaja väited, et ametnik kuulas pealt tema vestlust teise kinnipeetavaga teekonnal sööma või sealt ära ja vangla rikkus sõnavabaduse õigust. Kuna sündmus, mille eest kaebajale määrati karistus, toimus sööklas ning ametnik ja kinnipeetav suhtlesid, siis puudub vajadus uurida teiste kinnipeetavate kaudu, missugune vestlus toimus kaebajal teiste kinnipeetavatega väljapool sööklat. Kaebaja kinnitas ise, et ta vestles kaaskinnipeetavaga teel sööklasse 4 või teel tagasi kambrisse ja siis võis öelda midagi söögi kohta, kuid mida ta täpselt ütles, seda ei mäleta. Seega ei ole kaebaja andnud selgitust, missugused sõnad ta lausus sööklas, mille kohta tegi ettekande R.Tammiste. Kohtuistungil jäi kaebaja seisukohale, et ta ei mäleta sööklas toimunut ja eeldab, et kui ei mäleta, siis ei saanud ka midagi juhtuda. Kohus märgituga ei nõustu ning arvestab tunnistaja R.Tammiste kirjutatud ettekandega ning tema seletustega. R.Tammiste ütluste kohaselt ei ole ta ajendanud kaebajat käituma reeglitevastaselt, sama kinnitas kohtuistungil ka kaebaja. R.Tammiste täitis sündmuse päeval ja ajal töökohustusi ning tema ülesandeks oli jälgida sööklas, et kinnipeetavad lõpetades söögikorra lahkuksid sealt mitte eraldi, nii nagu igaüks söögikorra lõpetab, vaid üheskoos. Ta ei ava söökla ust enne, kui kogu rühm lõpetab söömise. Osa kinnipeetavaid, sh kaebaja, lõpetas sõõmise enne teisi ning survestas õhkkonda, kuna nõudis söökla ukse avamist, kuid R.Tammiste nende survele ei allunud. Kuna kaebaja sellega ei leppinud, siis ta asus ründama valvurit sõnadega, tegi märkusi, mis olid suunatud eelkõige valvurile, mitte kinnipeetavatele ega muudele isikutele. Tunnistaja ütlustest nähtub, et tema ja kaebaja suhtlesid omavahel; kuna ta tegi märkuse A.K.le ja viimane vastas, siis ei jää kahtlust, et kaebaja ei saanud aru, et temaga suheldi ja et tema suhtles ametnikuga. Ühtlasi sai kaebaja aru ning pidi aru saama, et ametnik kuulis teda, reageeris sellele, mida ta ütles. Kaebaja ei vabandanud ega jäänud ka vait, vaid jätkas ametniku solvamist ning lisaks näppimise-käppimise jutule märkis, et „kui siin ei saa, siis volnas ikka saab“. Kuna kaebaja väitel vestles ta teiste kinnipeetavatega teel sööklasse või sealt ära, siis vestlus sööklas ei saanud puudutada kinnipeetavate omavahelist vestlust ega kehtida toidu suhtes; kohus juba märkis ära, et kaebaja ei väidagi, et sööklas rääkis ta toidust, vaid kaebaja kinnitab, et teel sööklasse võis ta rääkida söögist. Ametnik kirjutas ettekande, kuivõrd juhtkonnaga oli vestlus söökla olukorrast ning R.Tammiste leidis, et kaebaja soovis teda rünnata sõnadega; kaebaja sõnad solvasid, alandasid alavääristasid ning esitatud tekst kogu sündmuse kontekstis oli üleoleku näitamine naisametniku suhtes ja suunatud sellele, et ametnik mõistaks, et teda saab puutuda. „Volnas“ tähendab vabaduses. Tunnistaja sai aru, et kaebaja jätkas mõtet, et kui teda ei saa puutuda vanglas, siis saab seda teha vabaduses. Tunnistaja ei usu, et tahteks oli reaalne ähvardus rikkuda tema kehalist puutumatust väljapool vanglat tulevikus, kui kinnipeetav vabaneb, kuid tahteks oli rikkuda käitumise reegleid, et demonstreerida üleolukut naisametniku suhtes ja teda solvata, alavääristada, alandada teiste juuresolekul, kuivõrd ta ei allunud survele. Samasuguse järelduse tegi ettekande põhjal ja R.Tammiste ärakuulamisel ka vangla juhtkond, kui otsustas määrata kaebajale karistuse. Kohus leiab, et direktor on õigesti reageerinud ettekandele ning määranud kaebajale distsiplinaarkaristuse. Asjassepuutumatu on kaebaja seisukoht, et kui ta oleks niimoodi käitunud, siis oleks algatatud kriminaalmenetlus. Vastustaja viis läbi distsiplinaarmenetluse ja karistas teda õigesti distsiplinaarkorras. Tunnistaja ütlustel püüdis kaebajat kutsuda korrale ka kinnipeetav H. K., kuid ka see ei peatanud kaebaja tegevust. Seega nähtub asjaoludest, et kaebajal oli võimalus lõpetada ametniku suhtes lubamatu käitumine ning talle pidi olema selge, et käitumine ei vasta reeglitele, see oli taunitav ning ametnik kutsus teda ka korrale, kuid A.K. ei allunud keelamisele ja korralekutsumisele. Asjaolu, et kaebaja väidab, et ei mäleta sellest midagi, ei tähenda, et sündmust pole toimunud.
3. Kaebaja väidab, et temale ei esitatud ettekannet allakirjutamiseks ning seletust ei võetud koheselt, mis oleks välistanud ebaõige menetluse. Kohus märgituga ei nõustu. R.Tammiste või menetlust läbiviiv isik ei pidanud temale esitama ettekannet koheselt sündmuse ajal, kuivõrd ajaliselt saab ettekande kirjutada peale sündmust. Ettekannet ei esitata allkirjastamiseks kaebajale, sellist menetlusreeglit ei ole. Ettekanne lisatakse 5 distsiplinaarmenetluse protokollile koos muu menetlusmaterjaliga ning seejärel antakse rikkujale võimalus esitada oma seisukoht.

§ 64lg 2 nõuded täideti.

Kaebaja seletuskiri asub menetluse materjali juures ning kinnitab, et ta sai seletuse anda. Samuti lisati distsiplinaarmenetluse protokolli juurde ametniku ettekanne, protokollis on vastavalt märge, et lisatud on ettekanne nr

1. Seletuse võib nõuda kuni käskkirja väljaandmiseni, so kuni karistuse määramiseni ning antud juhul ei ole seletuse võtmisega viivitatud, see on võetud mõistliku aja jooksul. Ettekanne koostati R.Tammiste poolt 27.02.07.a. (tlk 44) ja kaebaja andis seletuse 02.03.07.a. (tlk 45). Kaebaja vastupidised seisukohad on alusetud, sh väide, et esialgne ettekanne on ära vahetatud. Toimikus olev materjal kinnitab, et kaebaja ei ole varasemalt, sh nii vaidemenetluse kui ka kohtukaebuses viidanud, et ettekanne on vahetatud, seega ei teki kahtlusi, et vastustaja sai ette aimata, et ettekanne on mingil põhjusel puudulik ja see tuleks ümber kirjutada. Ettekanne on registreeritud ning selle rekvisiidid kinnitavad, et tagantjärgi ei oleks saanud neid kanda ettekandele; samas on nr-ga 371 ära märgitud protokollis. Kaebaja ilmselt on eksituses või püüab teadlikult eksitada kohut ning näidata vastustajat halvas valguses. Kaebajale esitati direktori käskkiri nr 810-d 03.09.07.a., millega parandati ära ametnik R.Tammiste nimi, kuid see parandus ei muuda asja sisu ning sündmuses osalejad on veenvalt tõendanud, missuguse sündmusega on tegemist, sh et sündmus ei puuduta kinnipeetavate suhtlemist väljaspool sööklat. Kaebaja märgitud käskkirja ei vaidlustanud.
2. Karistuse ranguse määramisel on arvestatud kaebaja isikuga seotud asjaolusid. Vaidlust ei ole küsimuses, et karistuse määramise ajal oli A.K. 8 kehtivat karistust. Käskkirjast nähtub, et direktor hindas üleastumise kinnipeetavale keelatud käitumiseks ning vangla sisekorraeeskirjade mittetäitmine on raske rikkumine; direktor valis karistusmäära, mille näeb ette Vangistusseadus ning mille valikul arvestati kaebaja isikuga, tema käitumisega ja toimepandud teoga. Sündmusele reageerimine ja karistuse määramine vastab

§ 6lg 1 eesmärkidele.

Käskkirjaga reageeris direktor kinnipeetava lubamatule käitumisele ega ahistanud kinnipeetava sõna või mõttevabadust. Kaebajal oli sündmuse kulgedes võimalus reageerida korralekutsumisele ja mitte jätkata ametnikuga suhtlemisel kahemõtteliste väljendite kasutamist, mis on suunatud ametniku väärikuse vastu, kuid kaebaja jätkas tegevust, mis viitab, et tegevus oli sihilik ja pahatahtlik ning kaebaja korralekutsumine on võimalik läbi tema karistamise. Kui kaebaja soovinuks, et piirdutakse selgituste, vestluste vms meetmetega, oli tal võimalus esitada vabandus, kuna ta pidi aru saama, et ametnik ja vangla peab käitumist üleastumiseks; kaebaja niimoodi ei käitunud. Käskkirja tühistamiseks puuduvad alused ning kohus ei nõustu ka seisukohaga, et direktor hindas asjaolusid vääralt ning ei langetanud otsust olukorda uurimata või asjaolusid kaalumata. A.K. ei osanud esile tuua, missugused asjaolud olid jäetud kaalumata.

1. Kahjunõude rahuldamise tingimused ei ole täidetud. Kahju hüvitamise nõude tekkimiseks peab tulenevalt RVS § 7 lg 1 kindlaks tegema, kas kaebajal on mittevaraline kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ja kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Kui ükski eelnimetatud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata, siis puudub seaduslik alus kahjunõude rahuldamiseks. A.K.le määrati karistus õiguspäraselt, seega paigutati ta kartserisse tulenevalt määratud karistusest ning kaebaja õigusi ei ole rikutud, kui ta paigutati kartserisse ning piirati täiendavalt kinnipeetava suhtlemis- ja liikumisvabadust. Karistuse määramine ja selle täideviimine ei saanud antud juhul ja asjaoludel alandada kinnipeetava inimväärikust. 6
2. Kohtukulude nõuet vastustaja ei esitanud. A.K. oli riigilõivu tasumisest I astmes vabastatud (määrus tlk 31-32). Karin Kalmiste Kohtunik 7