Obsah (6)

§ 442§ 3§ 4§ 423§ 173§ 174

Tsiviilasi nr 2-07-14996 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 29.oktoobril 2007 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi OÜ A.H.(reg/kood

§ 442lg 6, § 632 ja § 633).

I Asjaolud Hagejale kuulub XXX alevikus XXX vallas Harjumaal elamumaa pindalaga 19 996 m2, mille kohta on avatud kinnitusregistri osa nr XXX Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonnas (P kinnistu, väljatrükk t lk 6). Kostjale I kuuluvad XXX alevikus XXX vallas Harjumaal maatulundusmaa pindalaga 14,75 ha, maatulundusmaa pindalaga 5,06 ha ja elamumaa pindalaga 6442 m2, millede kohta on avatud kinnistusregistri osad vastavalt nr XXX, nr XXX ja nr XXX Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonnas ( XXX, XXX ja XXX kinnistud, väljatrükid t lk 7-9). Kostjale II kuulub XXX alevikus XXX vallas Harjumaal elamumaa pindalaga 2911 m2, mille kohta on avatud kinnistusregistri osa nr XXX Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonnas ( XXX kinnistu, väljatrükk t lk 10). Kostjale III kuulub XXX alevikus XXX vallas Harjumaal maatulundusmaa pindalaga 6,96 ha, mille kohta on avatud kinnistusregistri osa nr XXX Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonnas (XXX kinnistu, väljatrükk t lk 11). II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt puudub hagejale kuuluval kinnistul vajalik ligipääs avalikult kasutatavale teele ning ainus võimalus on kasutada selleks olemasolevat erateed, milline läbib kostjatele kuuluvaid XXX, XXX, XXXja XXX kinnistuid. Teisest küljest piirneb hageja kinnistu kostjale KK kuuluva XXX kinnistu ja XXX jõega. Hagetava juurdepääsu võimalus on ette nähtud ka kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud hageja kinnistu detailplaneeringus ning hageja juhatuse liikme ja kohaliku omavalitsuse vahel on sõlmitud leping hagetava juurdepääsutee renoveerimise kohustusega hageja poolt. Hageja on teinud kostjatele kohtueelselt ettepaneku sõlmida notariaalne leping kostjate kinnistute koormamiseks teeservituudiga, kuid kostjad sellele ei reageerinud. Käesolevaks ajaks on algatatud ja maakastrisse kantud hageja kinnistu jagamine 11-ks eraldiseisvaks kinnistuks. Hageja palub lisaks juurdepääsutee määramisele mööda olemasolevat ja kostjate kinnistuid läbivat erateed määrata, et see tee laieneks kohtuotsusega määratud tingimustel ka hageja kinnistust jagamise teel tekkivate kinnistute igakordsete omanike kasuks nimetatud kinnistute kandmisel kinnistusraamatusse. Samuti palub hageja juurdepääsuõigus kanda märkena kinnistusraamatusse ja jätta kohtukulud kostjate kanda. Kohtuistungil selgitas hageja juhatuse liige, et ei eelda, et peab saama kasutada kostjate maa peal asuvat teed tasuta ja nõustus tasuma kostjale I tee kasutamise eest 100.00 krooni kuus. Samuti selgitas, et vajab teed ehitustegevuse läbiviimiseks loodavatel kinnistutel; et vastav ehitusluba on olemas ning et seoses sellega on vajalik kasutada teed nii kerge- kui rasketranspordiga; et on nõus teed vajadusel hooldama ja rekonstrueerima; on nõus piiranguga, et veokid teljekaaluga üle 3,5 tonni võivad kasutada teed vaid tööpäeviti ajavahemikul kella 8.30-st kuni 17.00-ni. III Kostja K.K´i seisukohad 3 Kostja K.K (edaspidi Kostja I) vaidleb hagile vastu. Nii kirjalike seisukohtade kui istungitel antud selgituste kohaselt ei ole tema kunagi takistanud juurdepääsu hageja kinnistule ega ole seega rikkunud hageja juurdepääsuõigust ning et kohtusse pöördumiseks puudus hageja alus ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Teeservituut jäi notari juures sõlmimata muuhulgas põhjusel, et selleks ajaks (14.06.2006) ei olnud kehtestatud ei P, XXX ega XXX kinnistute detailplaneeringud. Samuti põhjusel, et kokkuleppele ei jõutud tee kasutamise tasu suuruses. Olemasolevat umbes 3m laiust ja 350 m pikkust kergkruusa kihiga kaetud põlluteed ei saa kasutada juurdepääsuna hageja ja sellest loodavate kinnistutele, vaid selleks tuleb planeerida ja ehitada täiesti uus tee. Senini ei ole kehtestatud XXX kinnistu detailplaneeringut ega antud välja ehitusluba teele. Kostja ei ole takistanud hagejale ligipääsu oma kinnistule, kuid keelustas hageja poolt tellitud linttraktori liiklemise. Hagi rahuldamise korral palub kostja I määrata kindlaks juurdepääsu kasutamise tasuna 120 000.00 krooni aastas ka kanda tasu maksmise kohustus kinnistusraamatusse. Tasu sisaldab endas tee projekteerimiseks ja ehitamiseks ühekordse summana vajalikku 400 000.00 krooni ja tee korrashoiukuludena aastas 65 000.00 krooni, kusjuures mõlemale summale lisandub käibemaks. Tee korrashoid hõlmab kulutusi remontimisele (kostja I hinnangul aastas 10 000.00 krooni, ilma käibemaksuta) ja lume koristamisele (arvestus 120 päeva lumekoristusaega ja summa aastas 63 720.00 krooni, koos käibemaksuga). Samuti lisanduvad kulutused keskkonnakahjude ärahoidmiseks (sadevete äravoolu tagamine jne), keskkonnavariide likvideerimiseks ja tee koristamiseks transpordivahendite poolt sellele kantavast pinnasest. IV Kostja A.P´e seisukohad Kostja A.P (edaspidi Kostja II) oma seisukohti hagile ei esitanud ega osalenud asja sisulisel arutamisel. V Kostja J.R´u seisukohad Kostja J.R (edaspidi Kostja III) hagile vastu ei vaielnud (t lk 122, 39), selgitades korraldaval istungil, et hageja poolt viidatud tee läheb tõepoolest läbi tema kinnistu, tegemist on väga vana kruusateega, mitte mullateega ja et masinad on seal ilma probleemideta sõitnud ning et tema mingeid tingimusi tee kasutamisele ei sea. VI Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindajate ja kostja I ning tema esindaja selgitused, tunnistaja LKK´i ütlused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele, kusjuures lisaks juurdepääsuõigusele ja vastavale märkele kinnistusraamatus tuleb määrata ka juurdepääsu kasutamise tasu kostja I kasuks koos vastava märkega kinnistusraamatus. Küll aga puudub alus hagi rahuldada seni veel mitte eksisteerivate kinnistute (hagiavalduse kohaselt nimetustega XXX) osas. 1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja; juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel; kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus; juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. 2. Asjas puudub sisuline vaidlus asjaolu üle, et hagetav juurdepääs mööda kostjate kinnistuid kulgevat olemaolevat eratee (plaanil t lk 12 märgitud musta jämeda joonega) on ainus võimalik olemasolev juurdepääs hageja kinnistule avalikult kasutatavalt XXX tänavalt XXX alevikus. Keegi kostjatest ei esitanud väiteid ega vastavaid tõendeid asjaolu kohta nagu oleks või võiks olla hagejal muid võimalusi oma kinnistule pääsemiseks avalikult kasutatavalt teelt talle endale või teis(t)ele isiku(te)le kuuluvat teed pidi või sellise tee mõistliku rajamise võimalus. Seega on tõendatud juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus --- hagejal juurdepääsu puudumine 4 oma kinnistule avalikult teelt. Tegemist on olemasoleva teega, milline on kantud kohtule esitatud kaardimaterjalile (t lk 91) ja käsitletud hageja kinnistu detailplaneeringus. Tee olemasolu nähtub ka kostja I poolt esitatud fotodelt (t lk 156-163). Seega ei saa antud asjas olla ka takistuseks taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimatus. Hageja kinnistu näol on tegemist elamumaaga, mida ei ole võimalik mõistlikult kasutada ilma sellele juurdepääsu omamata. Kostjad ei toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millised annaksid kohtule aluse lugeda juurdepääsu määramisega nende kui omanike õigustele kaasnevaid kitsendusi, ja seeläbi nende huvisid, kaalukamateks, kui hageja õigust juurdepääsu saada. 3. Kohus ei nõustu kostja I seisukohaga nagu ei saaks hageja nõuet sisuliselt lahendada ning see tuleks jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3 lg 1, § 4 lg 1 ning § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel põhjusel, et kostja I ei ole rikkunud hageja juurdepääsuõigust.

§ 3

lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 4

lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seadusega sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus.

§ 423

lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata muuhulgas juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, ning ka juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Antud juhul on hageja pöördunud kohtusse oma juurdepääsuõiguse kaitseks, mida kaitseb AÕS § 156. Ka on hageja poolt esitatud

-s sätestatud korras ja vormis hagiavaldus. Hagiavalduses esile toodud faktiliste asjaolude (muuhulgas kohtuvälise kokkuleppe sõlmimata jäämine notari juures) alusel on võimalik hageja seadusega kaitstud juurdepääsuõiguse rikkumine. Ka ilmnes kohtumenetluse kestel, et pooled (hageja ja kostja I) tõepoolest ei suuda vastavasisulist kokkulepet sõlmida ega jõuda ühistele arusaamadele muuhulgas vaidlusaluse tee kasutamise tasu suuruses. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et puuduvad alused hageja nõuete läbivaatamata jätmiseks ja hagiavaldus kuulub lahendamisele sisuliselt. Kohus on seisukohal, et tähtsust ei oma, kas ja kui, siis millises ulatuses, on kostja I teinud enne hagiavalduse esitamist hagejale konkreetseid takistusi vaidlusaluse tee kasutamisel (samas on kostja I ise möönnud, et keelas ühel korral ära hageja poolt tellitud linttraktori liikumise vaidlusalusel teel, t lk 113-114). Kohus on seisukohal, et hagejapoolne kohtusse pöördumine oli põhjendatud asjaoluga, et vaatamata korduvatele läbirääkimistele vallavalitsuses ja advokaadibüroos (vastav kostja I väide t lk 43) ning notari juures kinnistute servituutidega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks avalduse esitamisele (vastav hageja avaldus t lk 13), ei jõudnud pooled kohtueelsele kokkuleppele. Seega oli hagejal tulenevalt AÕS § 156 lg-st 1 õigus pöörduda kohtu poole vastavasisulise nõudega. 4. Otsuse punktis 2 leidis tõendamist hageja vajadus ja seeläbi õigus juurdepääsuks oma kinnistule mööda hagetavat olemasolevat teed. Kuivõrd hageja kinnistu otstarbeks on elamumaa, siis selline juurdepääs annab lisaks hagejale õiguse kasutada kostjate kinnistuid läbivat teed nii hageja kinnistule pääsemiseks kui sealt lahkumiseks kõigile isikutele, kel on hageja nõusolek tema kinnistule saabumiseks ja /või sealt lahkumiseks nii jalgsi kui autodega. Samuti on hagejal õigus juurdepääsuks oma kinnistule ka muu transpordiga, mis on vajalik kinnistu ja sel ehitatava(

1. te)elamu(
2. te)ehitamiseks ning hilisemalt igapäevaseks mõistlikuks majandamiseks, arvestades konkreetse tee seisukorda ja kandevõimet. Hageja nõustus kostja I poolt taotletud täiendava tingimusega raskeveokite poolt tee kasutamise ajalise piiramise kohta. Hageja peab kostjatele kuuluvat teed kasutama heas usus ja hoiduma mistahes tee seisukorra halvendamisest. Pooled peavad kõik läbipääsu kasutamisega tekkida võivad probleemid lahendama inimeste mõistliku ühiselu ja vastastikuse arvestamise ning austuse põhimõtete alusel. Kohtu arvates ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust asjaolul, milline on konkreetselt juurdepääsuna kasutatava tee kandevõime. Tunnistaja LKK´i ütluste kohaselt on seda teed kasutanud kostja I 5 elamu ehituse käigus erinevate kandevõimetega veokid. Kostja III selgituste kohaselt on seal teel sõitnud masinad ilma probleemideta. Poolte vahel puudub vaidlus, et tegemist ei ole muldteega, vaid et seda on tugevdatud killustiku, kruusa ja tuhakattega. Kohtule ei esitatud tõendeid, millised annaksid aluse kahelda hagetava tee kandevõimes määral, milline on vajalik hagejale juurdepääsu omamiseks oma kinnistule. Asjaolu, et tuhakattega tee kasutamisele võivad avaldada mõju erinevad aastaajad ja muutuv ilmastik, on igati arusaadav. Hageja on kohustatud tee kasutamisel selliseid võimalikke mõjusid jälgima ja vajadusel tee kasutamise intensiivsust, veokite raskust jmt reguleerima, kuid kirjeldatud võimalikud mõjud teele ei saa olla aluseks keelduda hagejale võimaldamist ainsat võimalikku juurdepääsu tema kinnistule. 5. Kohus lahendab antud asjas poolte vaidlust kasutada kostjate kinnistutel olemasolevat teed. Seega mööda seda teed juurdepääsu kasutamiseks tasu suuruse määramisel arvestab kohus muuhulgas asjaolu, et kasutama hakatakse teed selles seisundis nagu ta antud ajahetkel on. Kohus ei nõustu kostja I tasu arvestusega ja leiab, et nõutud tasu 120 000.00 krooni aastas ei ole mõistlik ega põhjendatud. Vastavalt AÕS §-le 156 on koormatava kinnisasja omanikul õigus juurdepääsu määramisel mööda tema kinnisasja saada tasu oma kinnisasja kasutamise eest. Nimetatud säte ei näe ette koormatava kinnisasja omaniku õigust nõuda juurdepääsu määramisel tema kinnisasja kasutamisega talle tulevikus tekkida võivate eeldatavate kulutuste hüvitamist. Kostja I põhjendused tasu suurusele aga tulenevad vaid tulekus tekkida võivatest/eeldatavalt tekkivatest remondi- hooldus ja muudest taolistest kuludest. Tasu kinnisasja kasutamise eest on seaduse mõtte kohaselt ettenähtud hüvitiseks omanikule põhjusel, et edaspidi on tal oma omandi kasutamine teatud ulatuses piiratud ja ta peab lisaks oma huvidele arvestama oma kinnisasja igapäevasel majandamisel teise isiku õigusega tema kinnisasja juurdepääsuna kasutada. Juurdepääsuna teise isiku kinnisasja kasutamisel hüvitiste suuruste määramisel puudub antud ajahetkel Eesti ühiskonnas arvestatav kohtu- või muu praktika. Kohus võtab konkreetse tasu määramisel arvesse kogumis järgmisi asjaolusid: 1) kostja I kinnistutest, millede piiridel asub vaidlusalune tee, on ühe näol tegemist maatulundusmaaga ja teise näol tegemist elamumaaga, millel asub kostja I ja tema perekonna igapäevases kasutuses olev elamu; kinnistute turuväärtuste vähenemist juurdepääsu seadmise tulemusena kostja I ei väitnud ega tõendanud; 2) juurdepääsuna määratava tee näol on tegemist ajalooliselt olemasoleva teega, mida on kohaliku omavalitsuse poolt kruusa, killustiku ja tuhakattega tugevdatud (kostja III selgitus istungil, millele vastuväiteid teised menetlusosalised ei esitanud; tunnistaja LKK´i ütlused); 3) hageja on nõustunud kostja I tingimusega, et 3,5 ja enama tonnise teljekaaluga sõidukid võivad hageja kinnistule saamiseks ja sealt lahkumiseks kasutada vaid aega tööpäevadel ja ajavahemikus kella 8.30-st kuni 17.00-ni; seega ei saa toimuda kostjate (sealhulgas kostja I) olulist häirimist raskeveokite poolt tekitava müraga, kütuselõhnadega, tolmuga ja muude taoliste mõjutustega hommikustel ja õhtustel aegadel ning puhkepäeviti; 4) hageja näol on tegemist äriühinguga, milline soovib kinnistut kasutada mitte ainult ühe perekonna jaoks elamu rajamiseks ja selle edasiseks majandamiseks, vaid ärilistel eesmärkidel kinnistu jagamise tulemusena 11 väikeelamu rajamiseks ja nende võõrandamiseks erinevatele uutele omanikele; nimetatud asjaolud aga omavad otsest seost kostjate kinnistute kasutamise intensiivsusele nii lähitulevikku planeeritud aktiivse ehitustegevuse ajal kui hilisemalt vähemalt 11 omaniku ja nende perekonnaliikmete poolt; vastavalt detailplaneeringule planeeritaks erajada 11 elamut kokku 22 parkimiskohaga. Nimetatud asjaolude alusel asub kohus seisukohale, et mõistliku hüvitise suuruseks on hageja poolt pakutud hüvitise 11-kordne suurus, s o aastas 13 200.00 krooni. 6. Vastavalt AÕS § 141 lg 3 kohaselt kehtib kohtuotsusega seatud kitsendus, samuti selle muutmine või lõpetamine kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Hageja on esitanud nõude kanda määratud juurdepääsuõigus märkena kinnistusraamatusse. Nimetatud nõue on põhjendatud AÕS § 63 lg 1 p-ga 4 ja § 61.1 lg-ga 7. Kostjad ei esitanud vastuväiteid hagetud märkuse sissekandmisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS-
3. i)§ 68 lg 6 5 alusel asendab jõustunud kohtuotsus koormatavate kinnistute omanike puudutatud isikutena tahteavaldusi märgete sissekandmisel. Vastavate puudutatud isikute kindla sisuga tahteavalduste vajadus tuleneb kinnistusraamatuseaduse (KRS) §-st 34.1. 7. Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue, mis on suunatud hageja kinnistu jagamise tulemusena eeldatavalt kinnistusse kantavate, kuid senini sinna mitte kantud, kinnistutele juurdepääsu määramisele. Vastavalt KRS § 56 lg-le 1 jääb kinnistu jagamisel märge püsima endises registriosas ja kantakse ka üle uutesse registriosadesse. 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt eelpool kajastatud otsustustest, on kohus seisukohal, et mõistlik on antud asjas jätta iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. Imbi Sidok kohtunik