2-07-34890/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-34890 Tsiviilasi NP hagi ROvastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja NP(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja vandeadvokaat Helina Luksepp ja Reigo Kala (AB , asukoht XXX) Kostja RO(isikukood XXX, elukoht XXX. Kohtuistungi toimumise aeg 04.03.
3. a Istungil osalenud isikud Hageja NP Hageja esindaja Reigo Kala RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista RO’ilt NP kasuks igakuine elatusraha 2500 (kaks tuhat viissada) krooni tütar DO’i (sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates 01.10.2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni XXX.a. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud NP esitas kohtule 12.09.2007.a. hagi RO’i vastu elatise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3500 krooni tütre DO’i ülalpidamiseks alates oktoobrist 2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja töötu ning kostja maksab lapse ülalpidamiseks elatist ebapiisavalt ja ebaregulaarselt. Lapse kulutused ühes kuus on keskmiselt 4800 krooni kuus. 22.11.2007.a. vastuse kohaselt kulub lapsele keskmisel kuus 6800 krooni ning hageja leiab, et 1750 krooni kuus lapse ülalpidamiseks on selgelt ebapiisav. Hageja arvates on elatise suuruse määramisel oluline ka poolte majanduslik seisund. Hageja elab üksi ning kasvatab kahte alaealist last ning on töötu, kuna väikse lapse kõrvalt on väga raske tööd leida. Samuti märgib hageja, et kostja ei võta osa lapse kasvatamisest, ei kohtu lapsega ega kontakteeru lapsega mingil muul viisil. Kostja vastus Kostja on alates 2005.a. maksnud lapsele elatusraha vastavalt võimalustele, kas 500 krooni kuus või 1000 krooni kuus. Maksed on olnud ebaregulaarsed, kuna kostjal ei olnud kindlat sissetulekut. Alates 2007.a. veebruarikuust on kostja maksnud lapse ülalpidamiseks igakuiselt 1000 krooni. Pooled leppisid kokku, et alates 2007.a. oktoobrikuust hakkab kostja tasuma lapse ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. Kostja ei pea põhjendatuks hageja nõuet välja mõista igakuine elatis summas 3500 krooni, kuna leiab, et see ei hõlma ainult lapse ülalpidamise kulusid. Kui lapse ülalpidamise kulud on 3500 krooni, siis on kostja seisukohal, et kostja osa peaks olema 1750 krooni ning seda summat on kostja nõus lapse ülalpidamiseks igakuiselt maksma. Kohtukulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Maakohtu põhjendused 04.03.2008.a.toimunud istungil jäi hageja oma nõude juurde ning palus asi lahendada sisuliselt. Kostja palus asi läbi vaadata ilma tema osavõtuta ning teavitas kohut, et on alates 01.11.2007.a. töötu. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja taotles asja läbivaatamist sisuliselt. Kohus rahuldas hageja taotluse. DO’i sünnitunnistusega on tõendatud, et DO’i (sündinud XXX.a.) NP(endine nimi K ). vanemateks on RO ja Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust , siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samuti peab lapsega koos elav vanem kindlustama lapsele kodu. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt. 2 PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks 2008.a. kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. 12.09.2007.a esitas hageja kohtule hagiavalduse igakuise elatise saamiseks summas 3500 krooni XXX.a. sündinud tütre DO’i ülalpidamiseks alates oktoobrist 2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hageja on hetkel töötu ning kasvatab kahte alaealist last. Tütre D ülalpidamise kulud ühes kuus on keskmiselt 6800 krooni. Kostja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks igakuiselt 1750 krooni. 02.03.2008.a. e-kirjaga teavitas kostja kohut, et on alates 01.11.2007.a. töötu. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. On õige, et PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kostja on küll kohut teavitanud, et on alates 01.11.2007.a. töötu, kuid ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit oma töötuse kohta, samuti on kostja noor töövõimeline mees, kes ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks töövõimetu. Hageja on kohtule esitanud Tööturuameti tõendi, mille kohaselt on hageja registreeritud töötuna alates 15.03.2007.a. ning tema töötoetus on 100 krooni kuus perioodil 22.03.2007.a.-16.12.2007.a. Elatis määratakse kindlaks arvestades mõlema vanema varalist seisundit ja lapse vajadusi. Kohus hinnanud tõendeid ja poolte seisukohti kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 2500 krooni tütre DO’i ülalpidamiseks alates 01.10.2007.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a. PKS § 61 lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. TsMS § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 3