← Eesti

3-07-1239/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-123

) § 1 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, kuulub C. Uutsalule tekitatud kahju hüvitamisele. 2. 11.04.2007 esitas C. Uutsalu Rahandusministeeriumile taotluse hüvitada temale alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju (ja advokaadile tasutud õigusabikulud summas 25 000 krooni). 3-07-1239 Rahandusministeeriumi 07.06.2007 kirjaga nr 4-4/5507 jäeti taotlus läbivaatamata taotluse esitamise tähtaja möödumise tõttu. Rahandusministeerium leidis, et taotlejal tekkis hüvitise taotlemise õigus

§ 2lg 1 kohaselt 13.07.2004, kui kriminaalasja menetlus lõpetati.

Sellest päevast alates oli kaebajal

§ 4

lg 2 kohaselt 6 kuu jooksul õigus pöörduda kahju hüvitamise taotlusega Rahandusministeeriumi poole ning see tähtaeg lõppes

  1. a jaanuaris. Kuna taotlus esitati 11.04.2007, seega rohkem kui aasta peale tähtaja lõppemist, puudub Rahandusministeeriumil haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 1 kohaselt alus menetlustähtaja ennistamiseks.
  2. C. Uutsalu esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega palus „Rahandusministeeriumi haldusakti tühistamist“ ja kaebajale alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja väitis, et talle saadeti kriminaalasja lõpetamise määrus esimest korda tähitud postiga alles veebruaris 2007 pärast seda, kui kaebaja oli ise 08.12.2006 asja vastu huvi tundma hakanud. Varem ei ole talle nimetatud määrust kummalegi ametlikule aadressile (XXXXX XXXXXX XX-XX, XXXXX XXXXXXX; XXXX XXX-X, XXXXX) saadetud. Määrust ei ole saadetud ka tema esindajale kriminaalasjas, vandeadvokaat Jaan Tedderile. Suulist teavitamist kriminaalasja lõpetamisest arvesse võtta ei saa. Hüvitist tuleks arvestada
  3. a järgi, kuna õigus hüvitisele tekkis 27.01.2007, mil kaebajale saadeti kiri kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. Seega on hüvitamisele kuuluv summa 18 480 krooni.
  4. Tallinna Halduskohtu 14.09.2007 otsusega jäeti C. Uutsalu kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) Rahandusministeeriumi 07.06.2007 kirja näol on tegemist (teatamis)toimingu, mitte haldusaktiga, ja kuna toimingut ei saa tühistada, siis tuleb tühistamistaotlust tõlgendada toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotlusena. 2) Vastavalt

§ 2

lg-le 1 tekib isikul hüvitise taotlemise õigus kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. Seega tekib isikul hüvitise taotlemise õigus menetluse lõpetamise määruse jõustumise, mitte selle tegemise päevast. Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 207 näeb ette võimaluse esitada niisuguse määruse peale kaebus 10 päeva jooksul määruse koopia saamisest. Järelikult on minimaalne aeg, mil menetluse lõpetamise määrus jõustub, 10 päeva. Kuivõrd KrMS § 206 lg 2 näeb ette kohustuse saata kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamatult asjassepuutuvatele isikutele, sh kahtlustatavale ning tema kaitsjale, siis tuleb eeldada, et kui 10 päeva jooksul pärast tavapärast posti kättetoimetamise aja möödumist ei ole kaebust esitatud, on määrus jõustunud. Määruse jõustumine mitme adressaadi puhul erinevatel aegadel ei saanud olla seadusandja tahe, arvestades, et hüvitise suurus on seotud määruse jõustumise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga, mis võiks viia selleni, et sama kaua samadel alustel vahi all viibinud määruse erinevad adressaadid saaksid määruse erineva kättesaamise aja tõttu erineval määral hüvitist, mis rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet. 3) Kaebaja väide, et tal tekkis hüvitise nõudeõigus alles 27.01.2007, ei ole õige. Üldreeglina algab kaebetähtaeg haldusakti kättesaamisest (teatavaks tegemiseks). Ka taotlust alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks saab isik esitada alles siis, kui talle on tehtud teatavaks asjaolu, et vastav kriminaalmenetlus on lõpetatud. Samas kehtib põhimõte, mille kohaselt juhul, kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud või pidanud teada saama ning viivitanud kaebuse esitamise/toimingu 2

(6)3-07-1239 sooritamisega, loetakse tähtaeg möödunuks. Ka riigivastutuse seadus näeb ette, et taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul päevast, mil kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. 4) Kaebaja sai kriminaalmenetluse lõpetamisest teada 07.07.2004, mil kohtueelne menetleja teda kriminaalasja lõpetamisest teavitas ja kaebajale tema esemed kätte andis, mida viimane kinnitas oma allkirjaga. Põhja Politseiprefektuur kinnitas, et menetluse lõpetamise määrus edastati „tavapostina tähitud kirjaga posti teel ilma registreerimiseta“ ja tagasi tulnud tähitud kirju hoiti alles sama aasta lõpuni, mistõttu ei ole täpselt võimalik vastata küsimusele, millal kaebajat teavitati kirjalikult. Kohtul puudub alus kahelda, et menetleja saatis kaebajale
  1. a menetluse lõpetamise määruse. Vastuseks kohtunõudele, milles J. Tedderilt kui C. Uutsalu tookordselt kaitsjalt küsiti, millal on talle saadetud menetluse lõpetamise määrus, vastas too ebalevalt, et advokaadibüroo „ei saa kinnitada“ määruse advokaadibüroole edastamist ja kättesaamist, seega pole kaitsja sõnaselgelt eitanud määruse saamist, vaid võis asjaolu mitte mäletada. On väheusutav, et kaebaja ja tema kaitsja kumbki määrust ei saanud. Kaebajal oli kindel elukoht. Politseiprefektuuri poolt vastuseks kaebaja 08.12.2006 avaldusele määruse uuesti saatmise puhul on tegemist määruse korduva teatavakstegemisega, mis ei mõjuta tähtaja kulgemist. 5) Isegi kui eeldada, et Põhja Politseiprefektuur ei saatnud kaebajale ega tema kaitsjale menetluse lõpetamise määrust, tuleb taotluse esitamise tähtaeg lugeda möödunuks. Kaebaja pole hüvitise saamise võimaluse väljaselgitamisel olnud piisavalt hoolikas. Olukorras, kus kaebaja oli vahi alt vabastatud, talle oli suuliselt juba 07.07.2004 teatatud menetluse lõpetamisest, tagastatud tema asjad ja lubatud saata ka määruse koopia, oleks kaebaja pidanud juhul, kui ta nimetatud määrust siiski ei saanud, astuma mõistliku aja jooksul kohaseid samme selleks, et määrus talle teatavaks tehtaks, st pöörduma järelepärimisega Põhja Politseiprefektuuri poole juba
  2. a. Kaebuse esitaja 08.12.2006 avaldusest ilmneb selgelt, et ta teadis nii menetluse lõpetamisest, lubadusest saata talle vastav määrus kui ka õigusest saada vahi all viibitud aja eest hüvitist, samuti sellest, et nii pika aja järel ei võta Rahandusministeerium enam hüvitise taotlust menetlusse. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei pöördunud õigeaegselt menetleja poole talle määruse teatavakstegemiseks või taotlusega Rahandusministeeriumisse hüvitise saamiseks, arvestades, et tal oli vandeadvokaadist kaitsja. Kaebuses nentis kaebaja, et tundis ise huvi asjade seisu vastu esimest korda 08.12.
  3. Kaebaja hoolimatule asjaajamisele viitab ka see, et pärast määrusest koopia saamist
  4. a jaanuaris esitas ta taotluse Rahandusministeeriumile alles mitu kuud hiljem – 11.04.
  5. 6) Kuna ei esine ühtki objektiivset takistust, mis oleks teinud kaebajal võimatuks õigeaegselt taotleda talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist, puudub kohtul alus ennistada taotluse esitamise tähtaeg ning lahendada tema taotlus sisuliselt ja positiivselt. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONKAEBUSE MENETLUSES
  6. C. Uutsalu palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja mõista talle välja alusetult vahi all viibitud aja eest hüvitis summas 18 480 krooni. Kaebuse esitaja väitel ei saadetud kriminaalasja lõpetamise määrust ei temale ega tema advokaadile, kaebaja sai selle määruse kätte alles 23.01.
  7. Halduskohtu arvamus, et kaebaja ei ole ise astunud samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehakse, ei ole põhjendatud. Kuigi politseil oli kohustus talle ja tema kaitsjale kriminaalmenetluse lõpetamise määrus teatavaks teha, ei ole seda tehtud. Kaebaja hakkas ise asja vastu huvi tundma. Kui kaebaja oli ajavahemikul 25.09.2004- 3
(6)3-07-1239 24.03.2005 vahi all teises kriminaalasjas, küsis ta politseilt, mis on saanud käesolevas asja vaidluse all olevast kriminaalasjast, mille peale talle suusõnaliselt öeldi, „et see on veel lahti“.
  1. Rahandusministeerium palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Rahandusministeerium nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, leides, et hüvitise taotlemise õigus tekkis kaebajal 23.07.2004, kui jõustus kriminaalasja lõpetamise määrus, ning möödalastud kuuekuulise tähtaja ennistamiseks puudub seaduslik alus. Kaebajale pidi olema üheselt selgunud, et teda puudutav menetlust lõpetav määrus peab olema tehtud ning ta pole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja hüvitise saamise võimalus. Kaebajal oli õigus pöörduda kohe Rahandusministeeriumi poole, kui ta sai teada kriminaalmenetluse lõpetamisest. Kaebajal hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva dokumendi puudumine ei oleks olnud takistuseks, kuna Rahandusministeerium oleks saanud selle ise politseiprefektuurilt välja nõuda. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud juba varem esitada politseiprefektuurile järelepärimist kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohta või miks ta ei saanud esitada hüvitise taotlust enne
  2. aastat. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kuna Rahandusministeerium jättis kaebuse esitaja taotluse hüvitise saamiseks läbi vaatamata, pöördus kaebuse esitaja

§ 4

lg 6 kohaselt halduskohtusse taotlusega kohustada Rahandusministeeriumi hüvitise välja maksma. Rahandusministeeriumi menetlustoimingu, mis seisneb hüvitise taotluse läbivaatamata jätmises, õigusvastaseks tunnistamise suhtes muud põhjendatud huvi kui hüvitise saamine, kaebusest ei nähtu. Hüvitise väljamaksmiseks kohustamise nõude rahuldamine ei eelda, et kohtuotsuse resolutsioonis tunnistatakse Rahandusministeeriumi poolt hüvitise taotluse läbivaatamata jätmine õigusvastaseks. Seetõttu pole väidet Rahandusministeeriumi tegevuse õigusvastasuse kohta põhjust käsitada kaebuse eraldi taotlusena. Kaebuse taotlus piirdub HKMS § 6 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustamistaotlusega Rahandusministeeriumi kohustamiseks sooritamata toimingu –

§-s 5 sätestatud hüvitise väljamaksmine – sooritamiseks kohustamiseks. 8. Vaidlust ei ole selles, et õigus hüvitisele ajavahemikul 08.04.2004-29.04.2004 vahi all viibitud 22 päeva eest on kaebuse esitajal

§ 2kohaselt tekkinud.

Vaidluse all on see, kas kaebuse esitaja on pöördunud hüvitise taotlusega Rahandusministeeriumi poole tähtaegselt. 9.

§ 4

lg 2 kohaselt tuleb hüvitise saamiseks esitada Rahandusministeeriumile kirjalik avaldus 6 kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast.

§ 2

lg 1 järgi tekib isikul hüvitise taotlemise õigus kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. Kriminaalmenetluse seadustik ei sisalda ühest ja selget regulatsiooni, millal jõustub kriminaalasja kohtueelse menetleja määrus kriminaalasja menetluse lõpetamise kohta. KrMS § 207 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustada määruse koopia saamisest alates 10 päeva jooksul.

§ 2

lg 1 eesmärgiks ei ole isikul hüvitise saamise õiguse tekkimise sõltuvusse seadmine temale kriminaalasja menetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest. 30.03.2007 otsuses haldusasjas nr 3-05-343 on Tallinna Ringkonnakohus asunud seisukohale, et

§ 2

lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et isik, kelle suhtes vastav lahend tehti, peab selle lahendi olemasolust, so nõudeõiguse tekkimisest teadlik olema või vähemalt mõistlikult selle olemasolu eeldama. Seega võib

§ 4lg-s 2 sätestatud kuuekuuline tähtaeg hüvitise taotlemiseks ringkonnakohtu hinnangul hakata kulgema nii alates 4

(6)3-07-1239 kriminaalasja menetluse lõpetamise määruse teatavakstegemisest kui ka hetkest, kui isik on kriminaalasja menetluse lõpetamise määruse olemasolust teada saanud või pidanud teada saama ning möödunud on mõistlik aeg sammude astumiseks, et määrus talle teatavaks tehakse.
  1. Kriminaalasja menetluse lõpetamise määruse kahtlustatavale teatavakstegemisega on võrdsustatav selle määruse teatavakstegemine tema kaitsjale. Kuigi advokaat J. Tedder märgib vastuses kohtunõudele, et advokaadibüroo ei saa kinnitada kriminaalasja nr 04230100442 menetluse lõpetamise määruse advokaadibüroole edastamist ja kättesaamist, võib pidada tõendatuks, et J. Tedder on selle määruse tegelikult kätte saanud. Määruses otsustati, et KrMS § 183 alusel hüvitab riik muuhulgas vandeadvokaat J. Tedderile C. Uutsalule riigi õigusabi osutamise eest 1275 krooni (19.04.2004, 21.04.2004, 28.04.2004). Vastuses kohtunõudele märgib J. Tedder, et C. Uutsalule on kriminaalasjas nr 04230100442 riigi poolt määratud korras osutatud õigusabi 19.04.2001, 21.04.2004 ja 28.04.2004 kogusummas 1275 krooni. Uurimisasutuse määrus, millega määratakse kindlaks kriminaalasjas riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu, on advokaadile tasu väljamaksmise aluseks. Eesti Advokatuuri üldkogu 11.04.2002 otsusega nr 3 vastu võetud „Riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade“ (jõustunud 01.01.2003) § 6 lg 3 kohaselt määratakse riigi õigusabi osutamiseks kulunud ajapunktide arv ja advokaadile makstav tasu kindlaks uurija määruse või kohtulahendiga, mille ärakirja esitab advokaat advokaadibüroo pidajale. Sama määruse § 7 lg 1 kohaselt maksab Advokatuuri juhatus riigi õigusabi eest ettenähtud tasu välja advokaadibüroo pidaja esitatud arve alusel, millele on lisatud uurija või kohtuniku määruse alusel koostatud aruanne riigi õigusabi osutamise kohta ja aruande aluseks oleva määruse ärakiri. Justiitsministri 26.01.2005 määrusega nr 2 kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ (jõustunud 01.03.2005) § 6 kohaselt maksab Eesti Advokatuuri juhatus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja riigi õigusabi osutajale advokaadibüroo pidaja taotluse alusel, millele on lisatud ärakiri kohtuotsusest või määrusest, millega riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks määrati. Seega pidi J. Tedder vaadeldaval perioodil kehtinud korra kohaselt tema 10.07.2007 kirjas näidatud tasu kättesaamiseks esitama Advokatuuri juhatusele kriminaalasja nr 04230100442 lõpetamise määruse.
  2. Pole teada, millal täpselt sai advokaat kätte 13.07.2004 kriminaalasja menetluse lõpetamise määruse, kuid pole usutav, et selleks kulus pikk aeg, arvestades muuhulgas, et määrus oli C. Uutsalule vajalik vahi all viibitud aja eest hüvitise saamiseks ning tema kaitsjale riigi õigusabi tasu saamiseks. Isegi kui eeldada, et kumbki määrust kätte ei saanud, tuleb arvestada järgnevate asjaoludega. Nii C. Uutsalu kui tema kaitsja pidid kriminaalmenetluse lõpetamisest
  3. a juulis olema teadlikud. 28.04.2004 tühistas Tallinna Prokuratuuri prokurör C. Uutsalu suhtes vahi all pidamise tõkendi, kuna selleks ajaks ei olnud süüdistust esitatud, tema süü ei olnud piisavalt tõendatud ning selleks hetkeks ei olnud võimalik koguda täiendavaid tõendeid kuritegude osas, mille toimepanemises C. Uutsalud kahtlustati. Vaidluse all ei ole see, et kriminaalasja kohtueelne menetleja teavitas C. Uutsalud kriminaalmenetluse lõpetamisest suuliselt 07.07.2004, kui kaebaja sai menetleja käest kätte temale kuulunud esemed. Seda näitab ka C. Uutsalu 08.12.2006 kiri Põhja Politseiprefektuurile, milles C. Uutsalu märgib, et „kriminaalasi lõpetati 07.07.2004“ ja kui kriminaalasi lõpetati, lubas uurija talle saata määruse kriminaalasja lõpetamise kohta (tl 15-16). Kirjas märgib C. Uutsalu veel, et seaduse kohaselt makstakse 5
(6)3-07-1239 alusetult vahi all viibitud aja eest kompensatsiooni ja aega on möödunud 2,5 a ja Rahandusministeerium ei võta enam seda arutusele“. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt pidi kaebuse esitaja või tema kaitsja astuma mõistliku aja jooksul samme, et kriminaalasja menetluse lõpetamise määrus neile teatavaks tehakse. Ringkonnakohtu arvates möödus mõistlik aeg nende sammude astumiseks kõige hiljem
  1. a lõpuks. Seega hakkas hiljemalt
  2. a algusest kulgema hüvitise esitamise 6-kuuline tähtaeg, mis möödus hiljemalt juuni lõpus
  4. Hüvitise taotluse Rahandusministeeriumile esitas C. Uutsalu 11.04.
  5. Selleks ajaks oli möödunud tähtaja lõppemisest enam kui aasta, mistõttu Rahandusministeerium on jätnud HMS § 34 lg 3 alusel tähtaja õigesti ennistamata.
  6. Eeltoodud põhjusel ei kuulu apellatsioonkaebus rahuldamisele. Lauri Madise Lilianne Aasma Silvia Truman 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.