KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Lilianne Aasma, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2008.a., Tallinn Haldusasja number 3-07-2
) §-st 11 tulenevalt kinnipeetava iseloomuomadustega. Käskkirjas kirjeldatud rikkumise pani kaebaja toime, kuna ta oli määratud kambrisse nr 5, milles elasid venelased ning kuna viimsed ei oska eesti keelt ja kaebuse esitaja ei oska vene keelt, siis soovisid kambris nr 5 elavad venelased, et kaebaja lahkuks sellest kambrist. Kaebaja kirjutas julgeolekutöötajatele avalduse, et oma murest rääkida ja et temale määrataks uus kamber. Kaebuse esitaja julgeolekutöötaja vastuvõtule ei pääsenud, mistõttu kaebuse esitajal ei jäänud muud üle, kui minna omavoliliselt kambrisse nr 12, kus elasid eestlased ja kus kaebuse esitajal probleeme ei tekkinud. Seega on distsiplinaarkaristuse määramine põhjendamatu. Seletuses kaebaja selgitas distsipliinirikkumise põhjuseid, kuid sellele vaatamata karistati kaebajat liiga karmilt.
§ 34
ja § 35 kohaldamise keelamine vangistuse eesmärkide paremaks saavutamiseks on arusaamatu, sest hariduse omandamise keelamine vangistuse eesmärkide paremale saavutamisele kaasa ei aita ning selline põhjendamatu piirang takistab tal keskkooli lõpetamist. Kaebuse täienduses märgiti, et vangla seletuses kohtule ja julgeoleku spetsialisti 23.08.2007.a. õiendis on märgitud, et vestlusel ei toonud A. Võikar välja asjaolusid, mis võiksid ohustada tema julgeolekut kambris nr
- Vestlus leidis aset 16.07.2007.a. – seega enne, kui kaebuse esitaja paigutati vastuvõtuosakonnast ümber eluosakonda, mistõttu vestluse ajal kaebuse esitaja ei saanudki teada, millisesse eluosakonda ja kambrisse ta paigutatakse. Vestluse käigus kaebaja mainis, et ei soovi ühes kambris elada vene rahvusest kinnipeetavatega. Käskkirjas on raskendava asjaoluna märgitud kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu, kuid kaebajal ei olnud seisuga 05.09.2007.a. ühtegi distsiplinaarkaristust. Viljandi Vanglas 08.10.2006.a. aset leidnud intsidendiga seoses algatati kaebaja suhtes kriminaalmenetlus, kuid distsiplinaarmenetlust ei ole toiminud ja distsiplinaarkaristust ei ole määratud. Euroopa vanglareeglistiku p 18.7 kohaselt tuleb vangidele nende mitme kaupa ööseks kambrisse paigutamisel anda valikuvõimalus.
- Vastustaja Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Tallinna Vangla kodukorra p 13.1.2 tulenevalt on kinnipeetaval keelatud viibida vanglaametniku loata hoones ja ruumis, kus ta ei ela ega tööta.
§ 67
p 1 kohaselt on kinnipeetaval kohustus täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametniku seaduslikele korraldustele. Julgeolekuosakonna spetsialisti E. Pehki 23.08.2007.a. õiendist nähtuvalt ei 2
(6)3-07-2153 toonud kaebuse esitaja vestluse käigus välja asjaolusid, mis võinuksid ohustada tema julgeolekut temale määratud kambris. Ümberpaigutamisel tuleb arvestada eraldihoidmise printsiipe, ent ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale õigust valida eluosakonda või kambrit. Käskkiri on seaduslik. 4. Tallinna Halduskohtu 28.01.2008 otsusega rahuldati kaebus osaliselt, tühistati Tallinna Vangla direktori 05.09.2007.a. käskkiri nr 846-d ja tehti Tallinna Vanglale ettekirjutus kaebuse esitaja isiklikust toimikust nimetatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse kustutamiseks.
§ 11
lg 1 sätestab, et kinnipeetava paigutamisel vanglasse tuleb muuhulgas arvestada kinnipeetava iseloomuomadusi. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetavate paigutamisel tuleb arvestada eraldihoidmise printsiipe, ent ühestki kehtivast õigusaktist ei tulene kinnipeetavale õigust valida eluosakonda või kambrit, milles ta soovib karistust kanda või õigust valida endale meelepäraseid kambrikaaslasi. Üksnes kinnipeetava soov mitte viibida ühes kambris eesti keelt mittekõnelevate kinnipeetavatega ei ole hinnatav iseloomuomadusena, mida tuleks kambrisse paigutamisel arvestada.
§ 67
p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ning Tallinna Vangla kodukorra p 13.1.2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud vanglaametniku loata viibida hoonetes ja ruumis, kus ta ei tööta.
-st ega selle alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest ei tulene vangla administratsioonile kohustust kinnipeetavate paigutamisel täita kinnipeetavate soove ja eelistusi selles osas, kellega nad sooviksid kambris olla. Distsiplinaarmenetluse materjalide hulgas olevast julgeolekuosakonna spetsialisti E. Pehki 23.08.2007.a. õiendist ei nähtu, samuti ei väida kaebaja 16.07.2007.a. toimunud vestluse kohta, et kõne all oleks olnud kaebuse esitaja julgeolek või tema iseloomuomadused, millega oleks tulnud paigutamisel arvestada. Kaevatav käskkiri tugineb tõenditele, mis on süüteo tõendamisel piisavad ja distsiplinaarmenetlus on viidud läbi kooskõlas seadusega. Süüteo toimepanemine A. Võikari poolt on tõendatud. Puudub alus väita, et arvestades juhtumi asjaolusid ning rikkumise iseloomu, oleks raske režiimi rikkumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine iseenesest ebaproportsionaalne. Käskkirja kohaselt on vangla direktor raskendava asjaoluna arvestanud sellega, et kinnipeetaval on hetkel üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarmenetluse protokollile on lisatud õiend A. Võikari kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta, millest nähtuvalt on kaebuse esitaja 25.04.-07.05.2007.a. viibinud kartseris, kuna “võib tarvitada füüsilist vägivalda kaaskinnipeetavate suhtes”. Distsiplinaarkaristuste väljavõtte lehelt ei nähtu nimetatud meetme rakendamist distsiplinaarkaristusena käskkirja alusel, samuti tuleneb selgitavast märkest distsiplinaarkaristuste lehelt, et nimetatud juhul oli tegemist täiendava julgeolekuabinõuna kohaldatud preventiivse iseloomuga meetmega. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on reaktsioon kinnipeetava mingile konkreetsele tegevusele ning see ei ole distsiplinaarkaristus. Julgeolekuabinõude kohaldamise üldiseks eesmärgiks on vanglasisese turvalisuse ja julgeoleku tagamine. Seega on põhjendatud kaebuse esitaja väide, et distsiplinaarkaristuse määramisel on vastutust raskendava asjaoluna alusetult arvestatud kehtiva distsiplinaarkaristusega. Seega on vaidlustatud käskkiri õigusvastane kaalutlusvea tõttu ja kuulub tühistamisele, kuna kaalutlusviga võis avaldada mõju asjas tehtud otsusele. Kuna distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kuulub tühistamisele, kaasneb sellega haldusakti tagasitäitmise kohustus. Seega kuulub taotlus kaebuse esitaja isiklikust toimikust distsiplinaarkaristuse määramise kustutamise kohta rahuldamisele. Kuna kaebuse esitaja ei ole taotlenud tema isiklikust toimikust 19.08.2007.a. aset leidnud juhtumi kohta dokumentide väljavõtmist, siis kuigi kõnealustel dokumentidel ei ole edaspidiselt tähendust kaebuse esitaja distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdi olevana käsitlemiseks, on vanglal õigus koostada kinnipeetava isiklik toimik otstarbekuse printsiibil nii nagu seda lubab vangistusseadus. 3
(6)3-07-2153 Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-le 2 hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. RVastS § 11 lg 2 paneb avaliku võimu kandjale kohustuse rakendada kahju tekitamise tagajärgede kõrvaldamisel kõiki õiguspäraseid abinõusid. Käesoleval juhul on käskkirja tühistamisega kaebuse esitaja õiguste taastamiseks piisavaks distsiplinaarkaristuse määramise kustutamine isiklikust toimikust. Kuigi tegemist oli raskeima distsiplinaarkaristuse liigiga, on kaebuse esitaja poolt rikkumise toimepanek tõendatud ning kaebuse esitaja ennast selles süüdi tunnistanud. Toimepandud süütegu on vangla direktor hinnanud raskeks režiimirikkumiseks. Piisavaks hüvituseks on distsiplinaarkaristuse kustutamine. ASJAOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Andero Võikari apellatsioonkaebuses taotletakse Tallinna Vangla direktori 05.09.2007.a. käskkirjaga nr 846-d tekitatud moraalse kahju hüvitamist ja teha Tallinna Vanglale ettekirjutus võtta kaebaja isiklikust toimikust välja 19.08.2007.a. aset leidnud juhtumi kohta käivad dokumendid. Kohtuotsuses märgitakse, et kaebaja ei ole taotlenud isiklikust toimikust 19.08.2007.a. aset leidnud juhtumi kohta dokumentide väljavõtmist. Kaebaja ei teadnud, et peab selle nõude kaebuses eraldi välja tooma. Raskeima distsiplinaarkaristusena kartseri määramine 21 ööpäevaks ei olnud proportsioonis toimepandud süüteoga. Et kaebaja kandis karistuse ära ja käskkiri, millega distsiplinaarkaristus määrati, on tühistatud, siis sisuliselt hoiti kaebajat kartseris õigusvastaselt.
- Vastustaja Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. Põhiseaduse § 25 sätestatud igaühe õigus õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitamisele ei tähenda üksnes kahju rahalist hüvitamist. Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega. Antud asjas tehtud kohtuotsus on piisav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega A. Võikari kaebus rahuldati osaliselt, tühistades Tallinna Vangla direktori 05.09.2007.a. käskkirja nr 846-d ning tehes vanglale ettekirjutuse kaebaja isiklikust toimikust nimetatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse kustutamiseks. Järelikult lähtub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel eeldusest, et distsiplinaarkaristusena kaebaja 21 ööpäevaks kartserisse paigutamine toimus õigusvastaselt.
- Apellatsioonkaebus on esitatud üksnes kohtuotsuse punktidele 21 ja
- Punktis 21 leidis halduskohus, et kuna kaebaja ei ole taotlenud tema isiklikust toimikust 19.08.2007 aset leidnud juhtumi kohta dokumentide väljavõtmist, on vanglal õigus koostada kinnipeetava isiklik toimik otstarbekuse printsiibil, nagu seda lubab vangistusseadus. Punktis 22 põhjendati, miks jääb rahuldamata kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotlus. HKMS § 34 lõike 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires.
- Kaebaja oli halduskohtule esitanud taotluse 05.09.2007.a. käskkirja tühistamiseks ning tagasitäitmiseks. Halduskohus tegi tagasitäitmise korras vanglale ettekirjutuse kaebaja isiklikust toimikust distsiplinaarkaristuse kustutamiseks. Kaebaja leiab, et halduskohus oleks 4
(6)3-07-2153 pidanud tegema ka ettekirjutuse kaebaja isiklikust toimikust vastavate dokumentide väljavõtmiseks. Ringkonnakohus leiab, et taotlus võtta isiklikust toimikust välja tühistatud distsiplinaarkaristust puudutavad dokumendid ei ole hõlmatud distsiplinaarkaristust määrava käskkirja tagasitäitmise taotlusega. Vastava käskkirja õiguslik mõju on kõrvaldatud sellega, kui käskkirja alusel määratud karistus isiklikust toimikust kustutatakse. Kaebaja on oma taotlused halduskohtule veelkord välja toonud 10.01.2008.a. (tl 44-45) ning lisaks käskkirja tühistamise ning mittevaralise kahju väljamõistmise taotlusele on esitatud vaid taotlus vanglale ettekirjutuse tegemiseks distsiplinaarkaristuse isiklikust toimikust kustutamiseks. Seega on halduskohus seisukoha võtnud kõigi kaebaja poolt esitatud taotluste suhtes. Seoses isiklikust toimikust dokumentide väljavõtmisega märgib ringkonnakohus veel järgmist. Vangistusseaduse § 17 lg 2 sätestab, et kinnipeetava isiklikku toimikusse kantakse kinnipidamise alust puudutavad dokumendid, kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused, nende kohaldamise aeg ja põhjus ning andmed kinnipeetava käitumise, õppimise ja töötamise kohta, samuti muud vangla sisekorraeeskirjades sätestatud andmed ja dokumendid. Vastavalt lõikele 3 sätestatakse kinnipeetavale tema isikliku toimiku tutvustamise kord, samuti kinnipeetava isikliku toimiku säilitamise tähtajad ja kord vangla sisekorraeeskirjades. Vastav regulatsioon sisaldub vangla sisekorraeeskirja §-des 27-
- Vangla sisekorraeeskirja § 28 lg 3 p 10 võimaldab toimikusse panna kõik kinnipeetavaga seotud dokumendid. Isiklikku toimikusse pannakse ka asjassepuutuvad kohtulahendid. Sõltumata asjaolust, et dokumendid kinnipeetavale karistuse määramise kohta on toimikus, ei ole neil pärast karistuse tühistamist õiguslikku tähendust, st neid ei saa kasutada kinnipeetava vastu. Muuhulgas leiab ringkonnakohus, et käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkirjaga seonduvad dokumendid ei ole ka sellise sisuga, mis tuleks isiklikust toimikust kõrvaldada mõnele eriseadusele (nt isikuandmete kaitse seadus) tuginedes.
- Mittevaralise kahju hüvitamise osas on halduskohus leidnud, et kuna raske režiimirikkumine kaebaja poolt on tõendamist leidnud, siis karistuse tühistamisest sõltumata ei ole karistusega kaasnenud riive niivõrd intensiivne, mis tingimata nõuaks rahalist hüvitist. Faktilised asjaolud ei viita intensiivselt põhiliste inimõiguste rikkumisele vangla poolt, seega puudub alus väita vastustaja poolset süülist kaebaja väärikuse alandamist. Ringkonnakohus leiab, et kartserisse paigutamine on juba oma olemuselt intensiivselt põhiõigusi riivav ja kinnipeetava seisundit märgatavalt halvendav. Käesoleval juhul on küll režiimirikkumine kaebaja poolt tõendamist leidnud, kuid kuna vastustaja poolt on tehtud oluline kaalutlusviga (karistuse määramisel on raskendava asjaoluna ebaõigesti arvestatud varasema distsiplinaarkaristuse olemasolu), ei ole kohtul võimalik hinnata, kas ja kui kauaks oleks kaebaja kartserisse paigutatud eelnimetatud kaalutlusviga tegemata. Võib aga eeldada, et raskendava asjaolu äralangemisel oleks kaebaja kartserisse paigutatud tõenäoliselt lühemaks ajaks kui 21 päeva. Haldusasjas nr 3-3-1-14-06 on Riigikohus leidnud, et isiku õigusvastaselt kartseris hoidmine võib alandada tema inimväärikust. Samas asjas on Riigikohus asunud seisukohale, et näiteks isiku kartseris hoidmine pärast karistuse ärakandmist kujutab endast inimväärikuse alandamist. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et inimväärikust riivab ka kinnipeetava hoidmine kartseris õigusvastase haldusakti alusel, eeldusel, et õiguspärase haldusakti puhul oleks kartserisse paigutamine toimunud tõenäoliselt lühemaks ajaks. 5
(6)3-07-2153 Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et vastustaja tegevuses puudub süü. Haldusakti andmise aluseks olnud asjaolud olid vastustaja poolt ebapiisavalt välja selgitatud. See, et kaebajal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, pidi olema vastustaja jaoks kergesti tuvastatav. Käesoleval juhul on vastustaja oma kohustustesse suhtunud ebapiisava hoolsusega, millest tulenes õigusvastase haldusakti andmine. 11. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist summas 1050 krooni. Ringkonnakohus, arvestades õigusrikkumise asjaolusid, süü vormi ja raskust ning kaaludes mittevaralise kahju tekitamise ja kahju hüvitamise tagajärgi nii kaebajale kui ka avaliku võimu kandjale, peab põhjendatuks mõista Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks õigusvastselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 700 krooni. Kaire Pikamäe Lilianne Aasma Oliver Kask 6
(6)