← Eesti

3-04-273/42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2008, Tallinn Haldusasja

§ 174

lõikest 3 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Seega tuleb 40 592 krooni asemel lugeda õigusabiteenuse kuluks 34 400 krooni. d) HKMS § 92 lõigete 1 ja 2 alusel on Omlox Export OÜ-l õigus nõuda kantud riigilõivu ja õigusabikulude hüvitamist proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Võttes suhtarvuks 356 347 krooni (kaebuse rahuldatud osa) ja 790 358 krooni (kaebuse kogunõue) jagatise, tuleb 10 000 krooni suurusest riigilõivust, mille kandmine on tõendatud Hansapanga 15.09.2004 ja 21.01.2005 maksekorraldustega, vastustajalt välja mõista 4 508,68 krooni ning 34 400 krooni suurustest õigusabikuludest 15 509,85 krooni. Lisaks tuleb HKMS § 83 lg 3 p 2 alusel lugeda kohtukulude hulka 29.10.2007 Hansapangale info väljastamise päringu eest tasutud 25 krooni ja see vastustajalt välja mõista. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 2

(5)3-04-273 5. Omlox Export OÜ apellatsioonkaebuses palutakse muuta Tallinna Halduskohtu 01.11.2007 täiendavat otsust ja mõista vastustajalt õigusabikuludena täiendavalt välja 13 432,26 krooni. Apellant põhjendab taotlust järgmiselt:
  1. a)Kohus oleks pidanud kaebaja poolt täiendavalt esitatud tõendid kohtukulude kohta arvesse võtma. Lähtuvalt uurimisprintsiibist peab kohus tuvastama kulude tegeliku suuruse. Halduskohus jättis kohtukulude küsimuse täiendava otsusega lahendamiseks just kahtluse tõttu, millises suuruses kohtukulud on kantud.
  2. b)Kohus ei ole põhjendanud, miks peaks halduskohtumenetluses

§ 174

lõiget 3 kohaldama, kui halduskohtumenetluses on kohtukulude väljamõistmise põhimõtted täiesti erinevad tsiviilkohtumenetluse sätetest. Ka Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis nr 3-3-158-07 on asutud seisukohale, et menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga.

  1. c)Lähtuvalt eeltoodust tuleb õigusabikulude väljamõistmisel lähtuda tegelikult kantud summast koos käibemaksuga, mis on 64 192 krooni. Seega kuulub vastustajalt kaebaja kasuks õigusabikulude katteks väljamõistmisele kokku 28 942,11 krooni (356 347 / 790 358 x 64 192). Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks õigusabikuludena välja 13 432,26 krooni vähem. 6. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
  2. a)Kohtuistungil tekkis kahtlus, millises suuruses on kohtukulude eest reaalselt tasutud. Kulude suuruse osas küsimusi ei tekkinud. Vastupidi, kaebaja kinnitas kohtuistungil, et algsele kohtukulude nõudele midagi ei lisandu. b)

§ 174lg-d 3 on võimalik kohaldada halduskohtumenetluses HKMS § 5 kaudu.

Käibemaksu väljamõistmist ei ole reguleeritud HKMS-s, seega tuleb juhinduda

-st. Maksuhaldur möönab, et Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-58-07 asunud seisukohale: „Menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Halduskohus ei saa kohtuasja läbivaatamisel võtta siduvat seisukohta selles, kas menetluskulu kandnud isikul on õigus sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata.“ Käesolevas asjas on aga kohtukulud kantud

  1. ja
  2. aastal. Seega ei saa tekkida Riigikohtu lahendis viidatud olukorda. Riigikohus leidis selles lahendis, et kuna lõplik ümberarvestus tehakse alles aasta lõpus, ei ole enne võimalik kindlaks määrata, kui suures osas on menetlusosaline tegelikult saanud sisendkäibemaksu maha arvata, ja võib juhtuda, et alles pärast kohtuprotsessi tekib ettevõtjal maksuvaba käive, mis aasta lõpus vähendab õigusabikulult maha arvatud sisendkäibemaksu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 448lg 5 kohaselt on täiendav otsus täiendatava otsuse osa.

Edasikaebamise tähtaeg hakkas täiendatava otsuse peale kulgema täiendava otsuse tegemisest (

§ 632lg 3).

Seega on apellatsioonkaebuse esemeks halduskohtu 12.10.2007 otsus, millega lahendati pärast selle täiendamist ka menetluskulude väljamõistmise taotlus. Ringkonnakohus saab seetõttu muuta apellatsioonkaebuse alusel halduskohtu 12.10.2007 otsust.

  1. Halduskohtu 08.10.2007 kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus on andnud kaebuse esitajale protokollilise määrusega tähtaja kuni 09.10.2007 kohtule konto väljavõtte esitamiseks, mis tõendaks õigusabikulude laekumist. Selle tingis asjaolu, et apellandi esindaja kinnitas kohtuistungil, et seni esitatud kohtukuludele ei lisanud midagi, kuid tõendatud ei olnud kõigi arvete alusel õigusabikulude tasumine. 09.10.2007 saadetud e-kirjaga kohustas kohtunik kaebaja esindajat selgitama ja täpsemalt tõendama õigusabiarvete tasumist hiljemalt 10.10.2007, kuna esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtunud arve nr 40906 tasumine ega arve nr 41005 tasumise suurus. Kaebaja esindaja palus e-kirjaga nimetatud tähtaega pikendada kuni 12.10.
  2. 3

(5)3-04-273 12.10.2007 kohtuotsuse resolutsioonis ei ole menetluskulude jaotust käsitletud ega täiendavaid tähtaegu menetlusosalistele antud. Otsuse põhjendava osa kohaselt andis kohus kaebajale võimaluse esitada menetluskulusid puudutavas osas täiendava otsuse tegemise taotlus ühes asjassepuutuvate tõenditega (arved nr 50104 ja 41211 ja panga kinnitatud kontoväljavõtted). 29.10.2007 e-kirjaga andis kohus kaebaja esindajale tähtaja kohtuotsuse põhjendavas osas näidatud arvete ja konto väljavõtete esitamiseks kuni 31.10.2007 kohtuistungini. Selle tähtaja jooksul esitati uus menetluskulude väljamõistmise taotlus, kus taotleti täiendavate arve alusel tasutud summade väljamõistmist. Muid kohtulahendeid menetluskulude jaotamisel täiendavate avalduste või tõendite esitamiseks ei ole kohus teinud. 9. HKMS § 93 lg 1 kohaselt menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise koral menetluskulusid välja ei mõisteta. Täiendava otsuse tegemiseks pidas halduskohus

§ 448lg 4 kohaselt istungi.

Sellise istungi läbiviimise korda menetlusseadustikud ei reguleeri ning kohtuvaidluste pidamist ette ei näe. Arvestades istungi pidamisest menetlusosalistele teatamise korda (istungist teatatakse menetlusosalistele vähemalt kolm päeva ette) ja menetlusosaliste istungilt puudumise lubatavust tuleb asuda seisukohale, et istungil arutatakse üksnes täiendava otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude esinemist, mitte aga lahendamata jäänud taotlusi sisuliselt. Kohtuvaidlusi seega sellisel istungil ei peeta, sest need peeti juba enne kohtuotsuse tegemist. Täiendava otsuse tegemise vajadus ei ole HKMS § 241 kohaselt asja arutamise uuendamise aluseks ja seetõttu ei ole täiendava otsuse tegemiseks lubatud uute tõendite kogumine. Apellandi õiguste kahjustamise keelust tulenevalt ei saa ringkonnakohus hinnata, kas halduskohtu poolt menetluskulude väljamõistmine õigeaegselt esitatud menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide alusel oli põhjendatud, kuid olukorras, kus uute menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine täiendava otsuse tegemise menetluses lubatav ei olnud, ei ole võimalik selles osas ka apellatsioonkaebust rahuldada.

  1. Mis puutub õigusabi eest arve tasumisel makstud käibemaksu väljamõistmist vastustajalt, siis on paslik viidata Riigikohtu 15.11.2007 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-58-07, kus märgiti järgmist: „Kolleegium on seisukohal, et menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Halduskohus ei saa kohtuasja läbivaatamisel võtta siduvat seisukohta selles, kas menetluskulu kandnud isikul on õigus sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata.“ Ringkonnakohtu arvates ei kummuta seda seisukohta käesoleval juhul ka tõsiasi, et menetluskulude eest tasumine toimus varasemal maksustamisperioodil ning seetõttu on kohtul võimalik tuvastada, kas käibemaksu mahaarvamine tegelikkuses võimalik oli. Ringkonnakohus leiab, et ka käesoleval juhul oleks võimalik varem maha arvatud sisendkäibemaksu korrigeerimine viidatud Riigikohtu otsuse punktis 16 näidatuga analoogselt. Käibemaksusumma väljamõistmine menetluskulude hulgas on käesoleval juhul lubatud juba seetõttu, et halduskohus andis apellandile tähtaja täiendavate kuludokumentide esitamiseks. Apellant esitas nõutud tõendid tähtaegselt. Ringkonnakohus peab aga kohaseks märkida, et apellandi esindaja märkis 08.10.2007 kohtuistungil, et kohtukulude nimekirjas kajastatud arved on tasutud. Sellist kinnitust saab pidada piisavaks, et lugeda menetluskulud kantuks. Menetluskulude väljamõistmise taotlusele panga kinnitusega konto väljavõtte lisamine, millest nähtub arvete tasumine, ei ole tingimata vajalik.
  2. Eeltoodust tulenevalt tulnuks menetluskulude väljamõistmisel välja mõista ka tasutud käibemaks. Ringkonnakohus muudab seetõttu halduskohtu 12.10.2007 otsust ja mõistab vastustajalt apellandi kasuks välja menetluskulude hulgas ka tasutud käibemaksu arvete alusel, millest lähtudes halduskohus menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldas. Kok- 4

(5)3-04-273 ku tuleb seega välja mõista õigusabikuludena 18 301,63 krooni. Menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb rahuldada 4 508,68 + 25 + 18 301,63 = 22 835,31 kr nõude ulatuses. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.