Obsah (6)

§ 230§ 229§ 162§ 163§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2008, Narva Tsiviilasja number 2-06-33758 Tsiviilasi SA N.hagi G. T. vastu 2174

§ 230

lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 229lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

31.03.2008 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1972,77 krooni ning viivis 201,23 krooni, samuti palub hageja mõista kostjalt kohtukulud. 31.03.2008 toimunud kohtuistungil ei tunnistanud kostja haginõudeid ning palus jätta hagi rahuldamata. Korteriüüri eest ei olnud tal võlgnevust. Veemõõturid vahetati 23.09.

1. Kolm kuud enne mõõturite vahetamist ta märkis, et suurenesid mõõturite näidud. Ta ei maksnud sellises ulatuses kui mõõturid näitasid, ta maksis vähem, kuna mõõturid olid rikutud. Vahe on külmal veel 33 m3 ja kuumal veel 39 m
2. Aastal 2003 ta ei kontrollinud veemõõtureid, kuna ta ei töötanud. Tema andmete järgi 33 m3 külma vee eest peab olema summa 378,18 krooni (11,46 krooni 1 m3 eest) ning 39 m3 sooja vee eest 1248 krooni (32 krooni 1m3 eest). Kokku võlgnevus peab olema 1626,18 krooni vastavalt mõõturite näitudele. Esitati hagi aga 1972,77 kroonile. Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 292 lg 1 lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 294 järgi kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei 3 ole kokku leppinud teisiti. 14.08.
3. a sõlmitud eluruumi üürilepingu nr.289/M-03 (edaspidi Üürileping) p 3.1., 3.
4. ja 3.3.
5. kohaselt üürnik kohustub maksma üürileandjale eluruumide kasutamise eest vastavalt üürileandja poolt esitatud arvele. Üür sisaldab tasu eluruumide kasutamise eest ja proportsionaalselt, lähtudes üürniku poolt kasutatavate eluruumide suurusest, hoone, kus eluruumid asuvad, eest tasumisele kuuluvad riiklikke ja kohalikke makse, prügiveo, hoone üldkasutavate ruumide elektrienergia. Üürnik on kohustatud maksma üüri üürileandja poolt esitatud arvete alusel üürileandja poolt näidatud panga arveldusarvele üks kord kuus järgmise kuu 20 kuupäevaks. Lisaks üürile kohustub üürnik tasuma muude kommunaalteenuste (sealhulgas soe ja külm vesi, kütte, kanalisatsiooni- ning hoone üldkasutatavate ruumide ja välisterritooriumi koristuse teenuste) eest proportsionaalselt, lähtudes tema poolt kasutatavate eluruumide suurusest, vastavalt kehtestatud tariifidele. Juhul, kui mingi teenuse mõõtmiseks paigaldatakse vastavad arvestid, tasub üürnik antud teenuse eest vastavalt arvestite näitudele. Üürilepingu alusel ei ole üürileandjal õigust nõuda üürnikult viivist. Seoses sellega ei ole põhjendatud hageja nõude viivise kostjalt väljamõistmises. 23.09.2005.a AS Narva Vesi teostas arvestite üle vahetuse, mille tulemusel tekkis vahe munitsipaalkorteri nr 61 üürniku poolt esitatud näitude ja veemõõturite faktiliste näitude vahel peale külma ja kuuma veearvestite taatlust. Taatluse andmete kohaselt on näitude vahe järgmine: külmal veel 33 m3 ja kuumal veel 39 m3 ning 07.11.2005.a kostjale esitati vastav arve. Korteris aadressil xxx oli paigaldatud neli veemõõtureid. Mõõteseaduse § 7 lg 3 alusel on majandus- ja kommunikatsiooniminister
6. detsembri
7. a määrusega nr 104 (edaspidi Määrus) kehtestanud kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad, mis on kohustuslikud ka AS Narva Vesi ja tema kliendi vahelises tehingus kasutatavate veearvestite jaoks. Määruse lisa 2 p 4.1 kohaselt on vee-ettevõtja ja tema kliendi vahelises tehingus kasutatavate veearvestite puhul metroloogiline kontroll kohustuslik, kusjuures taatluskehtivusaeg on viis aastat. 23.09.2005.a oli teostatud veearvestite vahetus ning veearvestite metroloogiline ekspertiis. 26.09.2005.a ekspertiisi aktide nr 6485 veearvesti SPX DN15 seerianumbriga 96.151165 oli tunnistatud kasutamiskõlbmatuks, kuna arvesti ei ole hermeetiline. Seega arvesti ei läbinud taatlust. 26.09.2005.a aktides nr 6487 veearvesti metroloogilise ekspertiisi kohta on märkinud, et veearvesti SPX DN15 seerianumbriga 96.151161 ei läbinud taatlust pärast arvesti puhastamist. Esitatud aktide järgi oli ainult üks veearvesti kasutamiskõlbmatuks. Kolm veearvestit oli korras. Veearvestid olid kostjal paigaldatud 1998.a. Seega veearvestite taatluse oleks pidanud kostja teostama 2003.a. Järelikult ei saa kostja arve mittetasumisel tugineda veearvestite kasutamiskõlbmatusele, kuna see on tingitud tema tegevusetusest ning tarbitud vee eest tasumisel pidi kostja lähtuma veemõõturite faktilistest näitudest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 108 lg 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täimist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tarbitud külma- ja kuuma vee eest võlgnevuse summas 1 626,18 krooni. Menetluskulude jaotus 4 Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades hagi osalise rahuldamise korral, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannavad pooled võrdsetes osades. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Natalja Losevtsova Kohtunik 5