← Eesti

2-07-14417/10

Obsah (5)§ 163§ 162§ 436§ 168§ 651

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2008. a Tartu Tsiviilasja number 2-07-144

§ 163alusel nende endi kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. U. Simon taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osaliselt, s.o menetluskulude jaotamise viisi osas, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud. Kaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus kohtukulude jaotamise viisi otsustamisel menetlusõiguse normi ebaõigesti. Kohus pidi jätma kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja nõudis hagiavalduses 134 823.24 krooni tasumist võlgnevusena ning viivise väljamõistmist. Kostja tunnistas nõuet summas 89 121.42 krooni. Antud summa tasus kostja hageja arveldusarvele peale hagiavalduse esitamist, kuid enne kohtuotsuse tegemist. Ülejäänud tasumata summa 45 701.82 krooni (134 823.24 – 89 121.42) mõistis kohus kostjalt kohtuotsusega välja hageja kasuks. Hageja vähendas nõude suurust seetõttu, et kostja tasus võlgnevuse osaliselt vabatahtlikult peale hagi esitamist. Arvestades menetluse käiku ja kostja käitumist (tunnistas nõuet osaliselt, kuid ei tasunud seda; tasus võlgnevuse alles peale hagi esitamist; ei ole hagejale hüvitanud 45 701.82 krooni ja viivist) on menetluskulude jätmine poolte endi kanda hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti kohtuotsus kostja kahjuks. Kohus ei ole põhjendanud, mille alusel peavad pooled kandma menetluskulud võrdsetes osades. Samuti jättis kohus põhjendamata, mille alusel jäeti menetluskulude jaotamisel arvestamata, et hageja vähendas nõuet selle tõttu, et kostja osaliselt kustutas võlgnevuse. Üksnes viitamisest

§ 163

lg 1 ei piisa ning kohus pidi tulenevalt

§ 436

lg 1 põhjendama menetluskulude jaotamise viisi.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Käesoleval juhul on hageja loobunud nõudest osaliselt seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist nõude osaliselt rahuldanud. 5. OÜ Ideal taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kohtuotsuse vaidlustatud osas muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel menetlusõiguse normi vastu eksinud. 4 Otsusega rahuldati hagiavaldus osaliselt. Vaidlus puudub küsimuses, et kostja on kogu menetluse kestel (ning ka enne kohtusse pöördumist) hageja nõuet osaliselt tunnistanud. Kohus on põhjendatult juhindunud

§ 163

ja põhjendanud viidatud normi kohaldamist.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda.

§ 168lg 5 ei ole antud olukorras kohaldatav.

Hageja ei ole hagist loobunud ega seda tagasi võtnud ja asjas on tehtud otsus (st sisuline lahend), mitte menetluse lõpetamise määrus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude jaotamise osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab hageja poolt menetluses kantud kuludest 35 % kostja kanda.
  2. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuste seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 8.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole alusetult kohtusse pöördunud, kuna asja materjalidest nähtub, et kostja tunnistades hagi osaliselt, vaidles hageja nõudele siiski vastu, ning pooled ei jõudnud ka menetluse kestel kompromissini. Samuti täitis kostja kohustuse osas, mille üle vaidlus puudus, pärast hagi esitamist. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud arvestada menetluskulude jaotuse juures proportsiooni hageja nõude ja kostja nõude tunnistamise suhtes. Maakohus rahuldas hageja nõude ca 35 % ulatuses, so osas, mida kostja ei tunnistanud, seega tuleks samas suhtes jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab maakohtus hageja kantud menetluskuludest 35 % kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 9. Ringkonnakohus leiab, et kuna ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, siis on põhjendatud apellatsioonimenetluses kantud apellandi kuludest jätta samuti 35 % vastustaja kanda. Üllar Roostoja Egon Konsand 5 Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.