6, § 633 lg.7). Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod ASAS-s SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja ASAS-s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2900072136. I. Asjaolud, hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on pooltel pikaajalisest suhtest sündinud kaks last xxxx.a. S M ja xxxx.a. K M . Kuna senine elamispind jäi pere kitsaks, siis asus hageja elama mujale. Algul kostja külastas hagejat, hiljem hakkas kostja käima purjus peaga, mistõttu suhted poolte vahel katkesid. Lapsed kohtuvad paar korda aastas vanavanematega ja näevad seal ka isa. Kostja on kogu aeg kinnitanud, et tema on laste isa, kuid on keeldunud vabatahtlikult lapsi enda nimele registreerimast. Samuti pole kostja laste ülalpidamiseks raha andnud. Hageja on 40% töövõimetu ega tööta, mistõttu on pere sissetulekuks 1 580 krooni töövõimetuspension ja 1 200 krooni peretoetus. Mõlemad lapsed õpivad Rakvere Linna Algkoolis, lapsed kasvavad kiiresti ja nende vajadused pidevalt suurenevad. Üüri tuleb maksta 500 krooni ja ühistule makseid 208 krooni. Hageja palub tuvastada, et 18.01.1998.a. sündinud S M ja xxxx.a. sündinud Ke M põlvnevad T V ’st ning arvestades laste vajadusi ja hageja varalist seisundit, kostjalt elatis välja mõista kummalegi lapsele 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. 06.03.2008.a. eelistungil avaldasid pooled, et põlvnemise nõudes on asi võimalik lahendada ka kohtuväliselt, mistõttu kohus määras istungi toimumiseks uue aja. 12.03.2008.a. saabus kohtule hageja esindaja avaldus hagist loobumiseks põlvnemise tuvastamise nõudes ja laste sünnitunnistused tõendamaks, et laste põlvnemine on vormistatud kohtuväliselt. II. Asja kohtulik arutelu ja maakohtu maakohtu otsuse põhjendused. 2 Hageja esindaja 17.04.2008.a. eelistungil jääb oma nõude juurde ja palub kostjalt elatis välja mõista. Kostja eelistungil on hagiga nõus elatise väljamõistmise nõudes kummalegi lapsele 2 175 krooni kuus. Kostja selgitab, et saab hakata elatist maksma alates maikuust, kuna praegu töökohta pole ja ta peab hoolitsema oma vanemate eest. Ühtlasi palub kostja anda võimalus tasuda riigilõiv ositimaksetena ning pikendada riigilõivu tasumise tähtaega kuni kuus kuud.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kostja on hagi õigeks võtnud tervikuna. Põlvnemise tuvastamise nõue on lahendatud kohtuväliselt, mistõttu selles osas tuleb menetlus lõpetada seoses hagist loobumisega ja hagi on põhjendatud rahuldada elatise nõudes.
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Elatusraha maksmisega nõustumisest on kostja teatanud kohtuistungil. Kui hagi on õigeks võetud ja kostja on elatusraha summaga nõus, puudub vajadus hinnata poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest on 2 175 krooni. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 15.01.2008.a.
kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuus eest saadav summa.“ Hagisumma on 4 350 x 9= 39 150 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele kuuluv riigilõiv 2 250 krooni. Kuna hageja oli RLS § 22 lg. 1 p. 2 kohaselt elatise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb 2 250 krooni mõista kostjalt välja riigilõivu katteks riigituludesse. Samas on hagiavalduse esitamisel põlvnemise tuvastamise nõudes hageja esindaja M K 14.01.2008.a. maksedokumendi nr. 878 alusel arvelduskontolt 221011438398 Hansapangas tasunud Rahandusministeeriumi kontole 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2900072136, riigilõivu 1 000 krooni selgitusega „E M hagiavalduse eest“.
2 p. 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega on põhjendatud hageja esindajale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust tagastada summas 500 krooni.
1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leidis, et kostja taotlus riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks on võimalik rahuldada, et mitte seada kostjat majanduslikult ebamõistlikult raskesse olukorda ja võlgnevusse lastele elatise maksmisel. 3
3 kohaselt, kui otsus või selle osa tuleb täita viivitamatult, tuleb seda otsuse resolutsioonis märkida.
468 lg. 1 p. 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61,
§-de 129, 162, 440-442, 468, 632 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 26. mail 2008.a Nooremreferent /allkiri/ S.Tooming I.Golubev I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.