lg 1, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt võlaõigusseaduse (
) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused; lisa 4). Tingimuste punkti 3.2.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt
lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Lähtudes
§-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja Tingimuste punktis 5.
§§-st 5, 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 113 lg 1, TsMS §§ 2, 3 lg 1, 9 lg 1, 11 lg 1, 79 lg 1, 124 lg 1, 133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2, 144 lg 1 ja 2, 162 lg 1 ja 2, 173 lg 1 ja 3, 174, 362 lg 1, 363, RLS §§ 3 lg 1 ja 2 p 1, 5, 33 palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue (hagihind) summas 6 641,29 krooni, viivised summas 6 641,28 krooni, kokku 13 282,57 krooni. Kostja oma vastuses kohtule hagi kohta. Ta vaidleb hagi vastu. Ta viitab asjaolule, et lepingu on sõlminud Holmer Kiis, mitte Holmer Kits. Ei ole tõendatud, et võlanõudel oleks seaduslik alus selles osas, kus nõutakse viivise tasumist. Ei Kiis ega Kits pole allkirjastanud dokumenti, mis kohustaks teda tasuma viivist, kui õigel ajal teenuse eest ei maksa. Kuna viivise nõudeid ja 2 tasumismäära ei saa seljataga määrata, loeb ta selle osa võlanõudes mitte seadusega kooskõlas olevat. Kohtuistungil tunnistas kostja hagi, on sellega nõus ja vastu ei vaidle. Ta tasuks selle kohe ära, kui ta oleks vabaduses. Enne ei saa tasuda, kui ta vahi all vabastatakse. Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi nõue on võlg. Kostja on hagi õigeks võtnud. Hagi nõuete aluseks on liitumislepingud. 08.05.2002 sõlmitud liitumislepingule telefoninumber 05041790 on alla kirjutanud Holmer Kits. 21.08.2002 sõlmitud liitumislepingule telefoninumber 053411875 on alla kirjutanud Holmer Kits. 29.08.2002 sõlmitud liitumislepingule telefoninumber 05041790 on alla kirjutanud Holmer Kits. Võlg on tekkinud arvete nr. B02113173510, B02102832979, B02092724451 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Võlaõigusseaduse (
) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt
lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tsiviilasjas on kohtukulud hageja poolt tasutud riigilõiv ja õigusabikulud. Kohus leiab, et nimetatud kohtukulud tuleb kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Silvi Maiste kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.