← Eesti

2-06-39231/17

Obsah (5)§ 364§ 641§ 59§ 591§ 65

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-39231 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2008, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi R. V. ja J.M. hagi

) § 363 lg 1 ja lg 2, hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue.

§ 364

kohaselt, muus osas kohaldatakse kohtulikule hüpoteegile hüpoteegi kohta käivaid sätteid. Narva Linnakohtu 18. augusti 2004 hagi tagamise kohtumääruse tegemise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 156 lg 1 p 1, hagi tagamise abinõud on kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine ning § 160 lg 1 ja lg 5, kohus tühistab hagi tagamise, kui hagi jääb rahuldamata või kui kostja rahuldab nõude täies ulatuses või kui isik, kes 3

(7)taotles hagi tagamist enne hagi esitamist, ei esitanud hagi ühe kuu jooksul. Hagi rahuldamata jätmise korral kehtib hagi tagamine kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsus ehk konkreetse nõudega seotus seisneb selles, et kohtulik hüpoteek seatakse kohtumenetluse käigus ja sellega tagatakse kohtuotsuse alusel rahuldatav nõue. Kohtulik hüpoteek seatakse kostja kinnisasjale ning nõude äralangemisel ja hagi rahuldamata jätmisel kohtulik hüpoteek lõppes (kehtivas seaduses omandab kohtuliku hüpoteegi kinnisasja omanik). Kohtulik hüpoteek seatakse eranditult haginõude väärtuses. Kohus on seisukohal, et kohtulikku hüpoteeki ei saa seada selle isiku kinnisasjale, kes ei ole menetlusosaline (kostja), kuna sellist võimalust ei näe ette ei materiaal- ega ka menetlusõigus. Omandi üleminek Hagejate väitel ostsid nad kinnisasja, korteriomandi asukohaga xxx linn notariaalselt kinnitatud
  1. detsembri 2004 müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel ning
  2. detsembril 2004 oli asjaõiguslepingu alusel esitatud Viru Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus kande tegemiseks. Kinnisasja ostu sooritamise päeval kontrollis Narva notar kinnistusraamatu seisu ja veendus, et hüpoteegi kandeid korteriomandi osas ei olnud. Kostja vastuväite kohaselt on väär hagejate väide, et omandi ülemineku kanne tehti kinnistusraamatusse
  3. detsembril 2004 ning kanne hüpoteegi seadmise kohta
  4. detsembril
  5. Kostja on seisukohal, et kanded on tehtud ühel ja samal päeval
  6. jaanuaril 2005, kuid kuna asjaõigused saavad järjekoha avalduste saabumise järjekorras, siis oli kohtulik hüpoteek seatud enne kui kinnisomand hagejatele üle läks. Hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmise kohtumäärus oli kohtu poolt esitatud kinnistusosakonnale täitmiseks
  7. augustil 2004, so varem kui hagejate avaldus, mis saabus kinnistusosakonda
  8. detsembril 2004 ning seetõttu on hüpoteegi kanne õige ja selle kustutamiseks puudub alus. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Vastavalt

§ 641

, kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Õigusmuudatused, so omandi üleminek ja kohtulik hüpoteek muutuvad kehtivaks alates vastava kande tegemisest kinnistusraamatusse. Vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas kohtuliku hüpoteegi kande tegemisel oli kinnisasja omanikuks hageja või oli omanikuks muu isik. Kinnistusraamatu

  1. jaanuari 2005 väljatrükist (t.l.-3) selgub, et kanne Narva Linnakohtu
  2. augusti 2004 kohtumääruse alusel kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kinnisasjale asukohaga xxx linn on tehtud
  3. jaanuaril
  4. Omandi üleminek hagejatele on sisse kantud
  5. detsembri 2004 asjaõiguskokkuleppe alusel samuti
  6. jaanuaril
  7. Tegemist on olukorraga, kus mõlemad kanded, nii omandi ülemineku kanne kui ka kohtuliku hüpoteegi kanne on tehtud ühel ja samal kuupäeval
  8. jaanuaril 2005.

§ 59lg 1 ja lg 2, asjaõigused saavad järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega.

Kanded kinnistusraamatusse tehakse avalduste saabumise järjekorras.

§ 591

lg 4, hagi tagamise määruse alusel tehtav märge ja kohtulik hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse üldises korras. Kinnistusraamatu

  1. detsembri 2004 väljatrükist (t.l.-2) selgub, et omandi üleminekuks sõlmitu
  2. detsembri 2004 asjaõiguskokkuleppe alusel on kinnistamisavaldus esitatud
  3. detsembril 2004 (kinnistamisavaldus nr 2639/2004 registreeritud
  4. detsembril 2004). Muid kinnistamisavaldusi 4

(7)selleks kuupäevaks esitatud ei ole. Kinnistusraamatu
  1. jaanuari 2005 väljatrükist (t.l.-3) selgub, et Narva Linnakohtu
  2. augusti 2004 kohtumääruse alusel kohtuliku hüpoteegi kande tegemiseks on kinnistamisavaldus esitatud
  3. detsembril
  4. Kostja on esitanud vastuväite, et Narva Linnakohtu
  5. augusti 2004 kohtumäärus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks oli kohtu poolt esitatud kinnistusosakonnale täitmiseks
  6. augustil 2004, so varem kui hagejate avaldus, mis saabus kinnistusosakonda
  7. detsembril
  8. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, kuna kostja ei ole oma väidet tõendanud. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et Narva Linnakohtu
  9. augusti 2004 kohtumäärus või kinnistamisavaldus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks oleks esitatud Viru Maakohtu kinnistusosakonnale
  10. augustil
  11. Kostja vastuväite lükkab ümber asjaolu, et kinnistusraamatu
  12. jaanuari 2005 väljatrükis (t.l.-3) on kohtunikuabi hüpoteegi kande osas märkinud - „kohtulik hüpoteek summas 119 355,06 krooni KÜ G. xxx kasuks. Narva Linnakohtu
  13. augusti 2004 määruse tsiviilasjas nr 2-897/04 ja
  14. detsembri 2004 avalduse alusel sisse kantud
  15. jaanuaril 2005“. Hüpoteegi kandes on selgelt märgitud, et kinnistamisavaldus kohtuliku hüpoteegi kande tegemiseks on esitatud
  16. detsembril
  17. Hüpoteegi kande tegemiseks kinnistamisavalduse esitamist peale
  18. detsembrit 2004 kinnitab ka kinnistusraamatu
  19. detsembri 2004 väljatrükk (t.l.-2), milles esitatud kinnistamisavalduste osas on märgitud vaid hagejate avaldus. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 46 lg 2 ja lg 4 kohaselt, vaadanud kinnistamisavalduse läbi, teeb kinnistamiseks pädev isik kolme kuu jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates kandemääruse. Avaldus kinnistu võõrandamise, koormamise või märke tegemise kohta vaadatakse läbi hiljemalt ühe kuu jooksul alates avalduse laekumise päevast. Kohus võib käesoleva lõike teises lauses nimetatud tähtaega kontrollimist vajavate asjaolude esinemise korral pikendada. Kui ühe kinnisasja kohta on esitatud mitu kinnistamisavaldust ja kui takistusega seotud avaldus on registreeritud kinnistuspäevikus varem, peab enne hiljem laekunud avalduse alusel kande tegemist kandma kinnistusregistri kande jaoks ettenähtud veergu varem esitatud avalduses taotletava kande kohta ametiülesande korras eelmärke või vastuväite. Eelmärge või vastuväide kustutatakse ametiülesande korras, kui takistusega seotud kanne tehakse või kui avaldus tagasi lükatakse. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et kui kohtuliku hüpoteegi seadmise kohtumäärus oleks kinnistusametile esitatud
  20. augustil 2004, siis oleks kohtunikuabi pidanud kandemääruse tegema hiljemalt ühe kuu jooksul, so kuni
  21. septembrini
  22. Kanne kinnistusraamatusse on aga tehtud
  23. jaanuaril 2005 ehk peale viie kuu möödumist. Varem esitatud avalduses taotletava kande kohta ametiülesande korras eelmärget või vastuväidet kinnistusraamatu
  24. detsembri 2004 väljatrükis (t.l.-2) ei ole. Kohus leiab, et hageja kinnistamisavaldus omandi ülemineku kande tegemiseks on esitatud kolm päeva varem (
  25. detsembril 2004) kui kohtuliku hüpoteegi kande tegemise avaldus (
  26. detsembril 2004). Kanne hagejatele omandi ülemineku kohta oli tehtud enne kohtuliku hüpoteegi kande tegemist ning seega oli kohtulik hüpoteek seatud hagejate kinnisasjale. Hagi lahendamine Hagejad paluvad kustutada kinnistusraamatus registriosa nr 11220 all kinnisasja asukohaga xxx kohta KÜ G. xxx kasuks tehtud kohtuliku hüpoteegi kanne summas 119 355,06 krooni, mis oli sisse kantud Narva Linnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-897/04 tehtud kohtumääruse alusel. Kohus tuvastas, et Narva Linnakohtu
  27. augusti 2004 kohtumääruse alusel oli kohtulik hüpoteek seatud hagejate kinnisasjale. Eelnevalt jõudis kohus järeldusele, et kohtulikku hüpoteeki ei saa seada selle isiku kinnisasjale, kes ei ole konkreetse kohtuasja menetluses osaline (kostja) või kelle vastu ei ole nõuet, mida kohtuotsusega rahuldada. Vaidlust ei ole, et kohtulik hüpoteek oli seatud 5
(7)Narva Linnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-897/04, milles kostjaks oli hagejate kinnisasja endine omanik ning hagejad selle tsiviilasja menetluses ei osalenud. Kohus jõuab järeldusele, et kinnistusraamatusse Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosa nr 11220 IV jakku kinnisasjale, asukohaga xxx, KÜ G. xxx kasuks seatud kohtuliku hüpoteek summas 119 355,06 krooni, sisse kantud Narva Linnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-897/04 tehtud kohtumääruse alusel, on ebaõige ning rikub hagejate õigust olematu koormatise sissekandmise läbi.

§ 65

lg 1 kohaselt, isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi. Kohus leiab, et hagejatel on õigus nõuda ebaõige kande kustutamist. Kostja kinnistusraamatu ebaõige kande kustutamiseks nõusolekut andnud ei ole. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Hagi tuleb rahuldada ja kustutada hagejate kinnisasjale, korteriomandile asukohaga xxx (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosasse nr 11220), kostja kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 119 355,06 krooni. Jõustunud kohtuotsus asendab kostja vastavat tahteavaldust ehk nõusolekut kinnistusraamatu kande kustutamiseks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 kohaselt, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Riigilõiv Viru Maakohtu 08. oktoobri 2007 kohtumäärusega vabastati hagejad osaliselt riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1 ja lg 2, tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka menetlusosaliselt menetlusabikulude ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks väljamõistmise puhul. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 190 lg 41, kui poolele, kelle kasuks otsus tehti, või tema poolel menetluses osalenud kolmandale isikule anti riigi õigusabi, mõistab kohus võrdeliselt nõude rahuldamise või 6

(7)rahuldamata jätmise ulatusega teiselt poolelt riigi õigusabi tasu ja kulud riigituludesse, sõltumata sellest, kas ka teisele poolele oli menetluses antud riigi õigusabi. /---/. Kohus selgitab, et hageja oli menetlusabi korras osaliselt vabastatud riigilõivu tasumisest ning seetõttu ettenähtust vähem tasutud riigilõivu riigi kasuks väljamõistmise lahendab kohus määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Hagi tagamine Viru Maakohtu 28. veebruari 2007 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ja hagi tagamise abinõuna keelas kohtutäitur Krista Järvetil täiteasjas nr xxx korteriomandi asukohaga xxx müük enampakkumisel kuni tsiviilasja nr 2-06-39231 lahendamiseni. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus rahuldas hagi. Hageja taotlust hagi tagamise abinõu tühistamiseks ei esitanud. Kohus leiab, et hagi tagamise abinõu, keelata kohtutäituril Krista Järvetil täiteasjas nr xxx korteriomandi asukohaga xxx müük enampakkumisel, tuleb jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.