← Eesti

2-06-33802/10

Obsah (4)§ 127§ 13§ 29§ 631

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-33802 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2008, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi D. Ž. hagi SA N. E

§ 127

lg 1, lg 3 ja lg 4, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 3

(7)Poolte vahel
  1. juulil 2003 sõlmitud käsundusleping p 7.
  2. kohaselt, nõukogu võib ennetähtaegselt kutsuda tagasi juhatuse esimeest ning lõpetada antud leping, teatades sellest juhatuse esimehele vähemalt üks kuu ette. Sihtasutuste seaduse (SAS) § 21 lg 1 kohaselt, nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Vastavalt SA N.L. põhikirja p 3.5, nõukogu määrab juhatuse kolmeks aastaks ja p 3.
  3. nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. VÕS § 619 kohaselt, käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus järeldab, et poolte vahel sõlmitud käsunduslepinguga on kostja võtnud endale täiendava kohustuse teatada hagejale tema tagasikutsumisest ja lepingu lõpetamisest ette üks kuu peale tagasikutsumise otsuse tegemist. Kostjal on õigus nõukogu otsusega hageja igal ajal tagasi kutsuda. Ühekuuline etteteatamistähtaeg tähendab hageja jaoks õigust täita lepingust tulenevaid juhatuse liikme kohustusi ja saada selle eest juhatuse liikme tasu ühe kuu jooksul alates tagasikutsumise otsuse kättesaamisest. Kui nõukogu lõpetab juhatuse liikmega sõlmitud käsunduslepingu enne ühekuulise etteteatamistähtaja möödumist, jääb juhatuse liikmel saamata juhatuse liikme tasu nende päevade eest, mille võrra etteteatamistähtaega rikuti. Olukorras, kus juhatuse liikme põhikirjaga sätestatud kolme-aastased volitused lõpevad enne ühe kuu möödumist tagasikutsumise otsusest teadasaamisest, on juhatuse liikmel õigus täita lepingust tulenevaid kohustusi ja saada selle eest tasu vaid selle aja osas, mis jääb tagasikutsumisest teadasaamise ja põhikirjaga sätestatud volituste lõppemise tähtpäeva vahele. Vaidlust ei ole, et hageja sai käsunduslepingu lõpetamise aluseks olevast tagasikutsumisest teada
  4. mail
  5. Seega oleks hageja pidanud täitma juhatuse liikme kohustusi ja saama selle eest tasu kuni
  6. juunini
  7. Hageja volitused, mis tulenesid põhikirjaga sätestatud juhatuse kolmeaastasest tähtajast, lõppesid
  8. juunil 2006 (hageja kanti juhatuse liikmena äriregistrisse
  9. juunil 2003). Hageja volitused lõppesid äriregistri kandega
  10. mail 2006 (nõukogu koosoleku protokoll (t.l.-19, tõlge t.l.-20). Lõppemise kuupäeva osas pooled ei vaidle. Seega lõppesid hageja volitused 25 päeva enne ühe kuu möödumist ning hagejal on õigus nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist 25 tööpäeva tasu ulatuses. Vaidlust ei ole, et lepingu p 3.
  11. kohaselt oli hagejal õigus saada juhatuse liikme tasu summas 10 000 krooni kuus, millest peetakse kinni tulumaks ja sotsiaalmaks. Hageja tasu 25 päeva eest moodustab seega 10 000 / 30 x 25 = 8333,33 krooni, millelt kuulub kinni pidamisele tulu- ja sotsiaalmaks. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis saamata jäänud tulu eest summas 8333,33 krooni, millelt tuleb maha arvestada tulu- ja sotsiaalmaks. Hageja väide, et kostja oli kohustatud vastavalt lepingu p-le 9.
  12. koostama lepingu kirjaliku lisa lepingu lõpetamise kohta, ei ole põhjendatud. Vastavalt VÕS §13 lg 1 ja lg 2, lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Lepingu p 9.
  13. kohaselt, vormistatud lepingule lisatakse: - lepingu muudatused; - lepingu lõpetamine. Kohus järeldab, et lepingu pooled olid lepingu p-s 9.
  14. (t.l.-31) kokku leppinud lepingu lõpetamise kirjalikus vormis.

§ 13

lg 3, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt saab eeldada, et pooled võivad sõlmitud lepingut muuta või lõpetada igasuguses vormis, milles nad on kokku leppinud. Kuna konkreetsele lepingule (käsunduslepingule) seadus kohustuslikku vormi ette ei näe, on võimalik selle lõpetamisel toetuda ka teise poole muus vormis esitatud tahteavaldusele lepingu lõpetamiseks. 4

(7)Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1-3 kohaselt, tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Hageja ei vaidlusta, et poolte vahel
  1. juulil 2003 sõlmitud käsundusleping juhatuse liikme kohustuste täitmiseks on lõppenud. Nõukogu koosoleku protokollist (t.l.-19, tõlge t.l.-20) selgub, et otsus hageja tagasikutsumise kohta tehti
  2. aprillil
  3. Hageja
  4. mai 2006 avaldusest Narva linnapeale (t.l.-13, tõlge t.l.-14,15) selgub, et hageja oli teadlik enda juhatuse liikme kohalt tagasikutsumisest. Hageja
  5. oktoobri 2006 avaldusega (t.l.-16) Narva Linnavolikogu esimehele on tõendatud, et hageja oli teadlik poolte vahel
  6. juulil 2003 sõlmitud käsunduslepingu lõpetamisest, kuna oma avalduses viitab hageja õigusele nõuda seoses lepingu lõpetamisega hüvitist nelja kuu tasu ulatuses vastavalt lepingu p-le 7.
  7. Kohus leiab, et hageja käitumist peale tema juhatuse liikme volituste lõppemist võib tõlgendada kaudse tahteavaldusena, millega oli väljendatud nõusolek poolte vahel
  8. juulil 2003 sõlmitud käsunduslepingu lõpetamise osas ning seetõttu ei saa hageja lepingu p-le 9.
  9. tugineda ja väita, et kostja oli kohustatud koostama lepingu lisa lepingu lõpetamise kohta. Lepingu tõlgendamine ja hüvitis Hageja väitel on tal õigus saada hüvitist nelja kuu tasu ulatuses, so 40 000 krooni, kuna tema tagasikutsumine toimus mõjuva põhjuseta. Hageja on seisukohal, et poolte vahel
  10. juulil 2003 sõlmitud käsunduslepingu p 7.
  11. tuleks tõlgendada viisil, et juhatuse liikmel on õigus saada hüvitist, kui tema tagasikutsumine ei ole toimunud mõjuval põhjusel. Kostja ei nõustu hageja tõlgendusega ja jääb seisukohale, et juhatuse liikmele tagasikutsumisel kompensatsiooni ei maksta. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Lepingu p 7.
  12. kohaselt lepingu lõpetamisel juhatuse esimehega mõjuvatel põhjustel (välja arvatud tagasikutsumine) määratakse hüvitis mitte vähem kui nelja kuu tasu (t.l.-22-27, tõlge t.l.-28-31). Kohus tuvastas, et lepingu tekst on algselt koostatud vene keeles (t.l.-22-27) ning eestikeelne tõlge erineb algselt koostatud tekstist. Lepingu teksti on tõlkinud hageja esindaja ning tegemist on ametlikult kinnitamata tõlkega. VÕS § 29 lg 9 kohaselt, kui lepingutekst on koostatud mitmes keeles ja tekstidel on võrdne jõud, lähtutakse tekstide lahknevuse korral lepingu tõlgendamisel algselt koostatud tekstist. Lepingu algse teksti kohaselt (t.l.-25) on p-i 7.
  13. sõnastus järgmine – juhatuse liikmega lepingu lõpetamisel (välja arvatud tagasikutsumine) mõjuvatel põhjustel, määratakse hüvitis suuruses mitte vähem kui nelja kuu tasu. Kohus järeldab, et lepingu p-i 7.
  14. tuleb grammatilisel tõlgendamisel mõista järgmiselt - hüvitist vähemalt nelja kuu tasu ulatuses makstakse juhatuse liikmele temaga sõlmitud käsunduslepingu lõpetamisel vaid siis, kui leping lõpetatakse mõjuvatel põhjustel, olenemata sellest, kes lepingu lõpetamiseks ettepaneku tegi. Lepingu lõpetamisel seoses tagasikutsumisega juhatuse liikmele hüvitist ei maksta.

§ 29

lg 1 ja lg 4, lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Et hageja tõlgendus erineb lepingu tekstis kasutatud sõnastuse üldlevinud tähendusest, tuleb kohtul tuvastada poolte ühine tahe lepingu sõlmimisel. Kohus leidis, et poolte ühist tahet ei ole võimalik tuvastada ning seega tuleb lepingu p 7.4. tõlgendamisel lähtuda lepingupooltega sarnase mõistliku isiku objektiivsest tõlgendusest. Vastavalt VÕS § 29 lg 5, lg 6 ja lg 8, lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele 5

(7)tavaliselt antavat tähendust, tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingu objektiivseks tõlgendamiseks vajalikke lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, pooled kohtule esitanud ei ole. Kohtul puuduvad ka andmed lepingupoolte vahel varem valitsenud lepinguliste suhete, tavade või praktika osas. Lepingupoolte käitumisest enne ja pärast lepingu sõlmimist lepingu p 7.4. tõlgendust tuletada ei ole võimalik. Leping olemuselt ja eesmärgilt tähtajaline käsundusleping, mille kohta kehtivad sihtasutuste kohta sätestatud erisused.

§ 631

, kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda VÕS §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. SAS § 21 lg 1 kohaselt, nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme tagasikutsumist võib määratleda kui tähtajalise käsunduslepingu erakorralise ülesütlemisena ilma põhjendamiskohustuseta. Juhatuse liikme mõjuva põhjuseta tagasikutsumise õigus on antud nõukogule seadusega. Kui ka nõukogu juhatuse liikme tagasikutsumist ei põhjenda, ei saa tagasikutsumist käsitleda lepingulise kohustuse rikkumisena. Seadus sihtasutuse juhatuse liikmele tagasikutsumisel hüvitise maksmist otseselt ette ei näe. Tõlgendades vaidlusalust sätet koos lepingu teiste tingimustega, tuleb lepingu p 7.

  1. vaadelda koos p-des 7.1.; 7.
  2. ja 7.
  3. sätestatuga. Lepingu p 7.
  4. kohaselt – leping lõpetatakse seoses volituste lõppemisega kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti; p 7.
  5. kohaselt – nõukogu võib ennetähtaegselt juhatuse liikme tagasi kutsuda ja lõpetada lepingu, teatades sellest juhatuse liikmele vähemalt üks kuu ette; p 7.
  6. kohaselt – juhatuse liikmel on mõjuvatel põhjustel õigus esitada nõukogule taotlus enda tagasikutsumiseks, esitades vastava taotluse vähemalt 30 päeva ette. Nõukogu kohustub juhatuse liikme tagasi kutsuma 30 päeva jooksul alates vastava taotluse esitamise momendist ja välja maksma juhatuse liikmele hüvitise saamata jäänud puhkuse eest; p 7.
  7. kohaselt – juhatuse liikmega lepingu lõpetamisel (välja arvatud tagasikutsumine) mõjuvatel põhjustel, määratakse hüvitis suuruses mitte vähem kui nelja kuu tasu. Tagasikutsumine on vaid üks võimalikke lepingu lõpetamise viise. Lepingut on võimalik lõpetada ka teistel tingimustel, sealhulgas pooltest lähtuvatel mõjuvatel põhjustel (juhatuse liikme haigus, perekondlikud põhjused jne). Samuti on juhatuse liiget võimalik tagasi kutsuda erinevatel põhjustel, sealhulgas juhatuse liikme poolt lepinguliste kohustuste rikkumisel. Lepingu p 7.
  8. tõlgendamine selliselt, et juhatuse liikmel oleks võimalik nõuda hüvitist ka juhul kui nõukogu kutsub juhatuse liikme tagasi mõjuval põhjusel, milleks on juhatuse liikme poolne kohustuste rikkumine, ei saa pidada põhjendatuks, kuna selline tõlgendamine kahjustaks ülemäära teist lepingu poolt ning oleks seega hea usu põhimõtte vastane. Hea usu põhimõtet rikkuv lepingu tingimus on seadusevastane. Lepingutingimuse tõlgendamisel tuleb eelistada tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik. Kohus jõuab järeldusele, et poolte vahel
  9. juulil 2003 sõlmitud käsunduslepingu p 7.
  10. tuleb tõlgendada viisil, mis vastab nimetatud punkti grammatilisele tõlgendamisele - hüvitist makstakse juhatuse liikmele temaga sõlmitud käsunduslepingu lõpetamisel vaid siis, kui leping lõpetatakse mõjuvatel põhjustel. Lepingu lõpetamisel seoses tagasikutsumisega juhatuse liikmele hüvitist ei maksta. Kohus peab vajalikuks märkida, et lepingu p 7.
  11. välistab juhatuse liikme õiguse nõuda hüvitist tema tagasikutsumisel, kuid ei keela hagejal nõuda kostjalt kahju hüvitamist saamata jäänud tulu eest, mida hageja kandis seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega. 6

(7)Kohus leiab, et hagejal ei ole seoses tagasikutsumisega õigust nõuda hüvitist nelja kuu juhatuse liikme tasu ulatuses summas 40 000 krooni ning selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis saamata jäänud tulu eest summas 8333,33 krooni, millelt tuleb maha arvestada tulu- ja sotsiaalmaks. Hageja tõendid - SA N.L. asutamisotsus (t.l.-6-8); allkirjanäidis (t.l.-12); - ei oma asjas tähendust, kuna tõendavad asjaolusid, mille üle poolte vahel vaidlus puudub. Hageja tõend - Narva Linnavolikogu vastus (t.l.-17, tõlge t.l.-18) ei ole asjassepuutuv, kuna Narva linn ei ole käesolevas menetluses osaline ning Narva Linnavolikogu poolt hagejale hüvitise määramata jätmine ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hageja tasutud riigilõivust 17% tuleb jätta hageja kanda ja 83% kostja kanda. Poolte menetlusvälised kulud, sealhulgas esindaja ja nõustaja kulud tuleb jätta poolte endi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.