Obsah (4)

§ 67§ 64§ 63§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 28 .jaanuar 2008. a Tallinn Haldusasja number 3-07-2153 Haldusasi A.V.´i kaebus Tallinna Vang

§ 67p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p 13.1.2 .

Tallinna Vangla direktor määras ülalnimetatud käskkirjaga

( VangS) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p 13.1.2 alusel A.V.ile distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise 21 ööpäevaks. Karistuse määramisel arvestas direktor kergendava asjaoluna kinnipeetava poolt oma süü tunnistamist, raskendava asjaoluna aga kinnipeetaval hetkel kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu. Samuti pidas direktor seoses raske režiimirikkumise toimepanemisega vajalikuks piirata kinnipeetavale kartseri karistuse kandmise ajal täielikult

(VangS) §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 JA 46 ning osaliselt § 48 ( lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) kohaldamist vangistuse eesmärkide paremaks saavutamiseks. 2.A.V. esitas 05.10.2007 nimetatud käskkirjale vaide Justiitsministeeriumile, viimatinimetatu tagastas 09.10.2007 vaide põhjendusel, et vaie tuleb esitada Justiitsministeeriumile Tallinna Vangla kaudu.

1. A.V. vaidlustas distsiplinaarkaristuse määramise Tallinna Halduskohtus. II KAEBUSE MOTIIVID JA TAOTLUS
2. Kohtule esitatud kaebuses taotleb A.V. Tallinna Vangla direktori 05.septembri 2007.a. käskkirja nr 846 –d tühistamist ja Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemist kustutada kaebuse esitaja isiklikust toimikust nimetatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus, samuti käskkirjaga tekitatud moraalse kahju hüvitamist .
3. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Tallinna Vangla ei ole arvestanud VangS § 11 kohaselt paigutamisel kinnipeetava iseloomuomadustega, paigutades ta ühte kambrisse vene keelt kõnelevate kinnipeetavatega. Käskkirjas kirjeldatud rikkumise pani kaebuse esitaja toime seetõttu, et teda oli määratud kambrisse nr 5, milles elasid venelased ning kuna viimased ei oska eesti keelt ja kaebuse esitaja jällegi ei oska vene keelt, soovisid kambris nr 5 elavad venelased, et kaebuse esitaja sellest kambrist lahkuks.
4. Kaebuse väitel kirjutas A.V. julgeolekutöötajale avalduse, et oma murest rääkida ja et temale määrataks uus kamber ,ent kaebuse esitajatjulgeolekutöötaja vastuvõtule ei pääsenud, mistõttu kaebuse esitajal ei jäänud muud üle, kui minna omavoliliselt kambrisse nr 12, kus elasid eestlased ja kus kaebuse esitajal probleeme ei tekkinud. Distsiplinaarkaristuse määramine neil asjaoludel on põhjendamatu. 7.Seletuses vangla direktorile selgitas kaebuse esitaja põhjuseid, miks ta rikkumise toime pani, ent sellele vaatamata karistati kaebajat liiga karmilt. 8.Kaebuse esitaja on seisukohal, et VangS § 34 ja 35 kohaldamise keelamine vangistuse eesmärkide paremaks saavutamiseks on arusaamatu, sest hariduse omandamise keelamine vangistuse eesmärkide paremale saavutamisele kaasa aidata ei 2 saa ning kaebuse esitaja leiab, et sellise põhjendamatu piiranguga takistatakse tal keskkoooli lõpetamist. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 9.Tallinna Vangla peab kaebust põhjendamatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata. 10.Kaebuse esitaja on pannud toime distsipliinirikkumise, kuna VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetaval kohustus täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametniku seaduslikele korraldustele. Samuti on Tallinna Vangla kodukorra p 13.1.2 tulenevalt kinnipeetaval keelatud viibida vanglaametniku loata hoones ja ruumis, kus ta ei ela ega tööta. 11.Tallinna Vanglas tegeleb kinnipeetavate kambrisse paigutamisega julgeolekuosakond. Julgeolekuosakonna spetsialisti E.Pehki poolt 23.08.2007 koostatud õiendist nähtuvalt ei toonud kaebuse esitaja vestluse käigus välja asjaolusid, mis võinuksid ohustada tema julgeolekut temale määratud kambris . Ümberpaigutamisel tuleb arvestada eraldihoidmise printsiipe, ent ühestki kehtivast õigusaktist ei tulene kinnipeetavale õigust valida eluosakonda või kambrit, millises ta karistust kanda soovib.
5. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on antud pädeva isiku poolt temale antud kaalutlusõiguse piires, vastab õigusnormidele ning selle andmisel ei ole toimunud olulisi menetlus- ja vorminõuete rikkumisi, mistõttu käskkiri on õiguspärane. IV MENETLUSOSALISTE TÄIENDAVAD TAOTLUSED JA TÕENDID
6. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud järgmised vastuväited Tallinna Vangla kirjalikule seletusele : -Põhjendamatu on Tallinna Vangla seletuses märgitu, nagu ei oleks kaebuse esitaja 22.08.2007 seletuses süüd mitte omaks võtnud. Kaebuse esitaja väitel võib tema nimetatud seletusest selgelt välja lugeda süü tunnistamist, ka distsiplinaarmenetluse protokollis on märgitud , et A.V. tunnistab oma süüd. -Vangla seletuses kohtule ja julgeolekuosakonna spetsialisti 23.08.2007 õiendis on märgitud, et vestlusel ei toonud A,V. välja asjaolusid, mis võiksid tema julgeolekut ohustada kambris nr
7. Kaebuse esitaja väitel leidis vestlus aset 16.07.07, seega enne, kui kaebuse esitaja paigutati vastuvõtuosakonnast ümber eluosakonda, mistõttu vestluse ajal ei saanudki kaebuse esitaja teada, millisesse eluosakonda ja kambrisse teda paigutatakse.Kaebuse esitaja väitel mainis ta aga vestluse käigus, et ta ei sooviks elada ühes kambris vene rahvusest kinnipeetavatega. -Kaebuse esitaja leiab, et kuna need, kes peaksid abi andma, seda ei anna, siis tulebki probleeme lahendada ise võimalike meetoditega. -Käskkirjas on raskendava asjaoluna nimetatud, et kaebuse esitajal on kehtiv distsiplinaarkaristus, ent kaebuse esitaja väitel ei olnud tal 05.09.2007 seisuga ühtegi distsiplinaarkaristust. Tallinna Vangla direktor on lugenud distsipliinirikkumiseks Viljandi Vanglas 08.10.2006 aseleidnud intsidendi, millega seoses kaebuse esitaja suhtes algatati kriminaalmenetlus, ent ei ole toimunud distsiplinaarmenetlust ega määratud distsiplinaarkaristust. 3 -Tallinna Vangla ei märgi vastuses, et VangS § 11 lg 1 sätestab selle, mis alusel toimub paigutamine vanglasse ja ei järgi nimetatud sättes märgitut ka praktikas. Kaebuse esitaja väitel ei ole paigutamisel korduvalt arvesse võetud tema iseloomuomadusi. -Seega on kaebuse esitaja seisukohal, et kuigi ta sisuliselt pani toime distsipliinirikkumise, tingis selle vangla, kuna jättis kaebaja paigutamisel arvestamata olulised asjaolud. Samuti tugineb kaebuse esitaja Euroopa vanglareeglistiku p.18.7, mille kohaselt tuleb vangidele nende mitmekaupa ööseks paigutamisel anda võimalus valida. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, et kui soovitus on valikuvõimaluse andmine, siis tegelikkuses karistatakse selle eest, kui keegi valib, kellega ta ühes kambris ööbib. 14.Tallinna Vangla täiendavaid taotlusi esitanud ei ole. V KOHTU PÕHJENDUSED
8. Kaebuse esitajale on

( VangS) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p.13.1.2 nõuete rikkumise eest VangS § 63 lg 1 p 4 ja § 64 lg 4 alusel määratud karistus distsipliinirikkumise eest, mis käskkirja kohaselt väljendus selles, et kinnipeetav ei viibinud öörahu ajal temale määratud kambris. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 19.08.2007 kell 00.30 ei viibinud A.V. temale määratud kambris nr 5, vaid viibis kambris nr 12, millega rikkus

§ 67p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p 13.1.2 . Vang

S § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ning Tallinna Vangla kodukorra p.13.1.2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud vanglaametniku loata viibida hoonetes ja ruumis, kus ta ei ela ega tööta. 16.Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramiseks peab olema tõendatud tema poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemine.

§ 64

reguleerib distsiplinaarmenetlust ning sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik ( lg 1 ); kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi ( lg 2) ; distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades ( lg 3); distsiplinaarkaristuse määrab vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. ( lg 4). Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud temale distsiplinaarkaristuse määramist põhjusel, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on rikutud kehtivaid norme, ka ei nähtu kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest sellist VangS-s või Justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskirjade §-des 97 ja 98 sätestatud menetlusnõuete rikkumist, mis võiks mõjutada asjas tehtud otsust. Nii kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse käigus koostatud dokumentidest kui ka kohtule esitatud kaebusest ja selle täiendusest nähtuvalt tunnistab kaebuse esitaja oma süüd rikkumise toimepanemisel, samas on ta kaebuses väitnud, et temale mitte määratud kambris viibimise tingis vangla poolt VangS § 11 rikkumine, sest kaebuse esitaja paigutamisel ei arvestanud vangla tema iseloomuomadustega. 4

§ 63lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi Vang

S, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest, kusjuures kaebuse esitaja ei vaidlusta oma süüd rikkumises . Kohus mõistab eeltoodut arvestades kaebust tõlgendades seda ennekõike selliselt, et kaebuse esitaja arvates ei vasta kohaldatud karistuse raskus teo toimepanemise asjaoludele ehk teisisõnu ei ole kaebuse esitaja hinnangul karistus proportsionaalne. Sellele viitab lisaks ülaltoodule ka kaebuse väide, mille kohaselt seletuses vangla direktorile selgitas kaebuse esitaja põhjuseid, miks ta rikkumise toime pani, ent sellele vaatamata karistati kaebajat liiga karmilt. 17. Menetlus distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamiseks ja karistamiseks peab olema õiglane ja menetluses tuleb isikule anda reaalne võimalus oma õigusi kaitsta.

§ 11

reguleerib kinnipeetava paigutamist ja näeb lõikes 1 ette, et kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vanglas paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa. VangS § 12 lg 1 nimetab eraldihoidmise printsiibid, sama pragrahvi lg 2 näeb ette vangla õiguse paigutada kinnipeetavaid eraldi ka lõikes 1 nimetamata tunnuse alusel , kinnises vanglas on eraldihoidmise printsiibi täitmiseks teineteisest eraldatud osakonnad ja kambrid, samuti näeb viidatud paragrahv ette, et lõikes 1 nimetatud eraldihoidmise printsiipidest võib teha erandeid, kui see on vajalik seoses õppimise, töötamise või muu tegevusega. Nii distsiplinaarmenetluse käigus antud seletusest,kohtule esitatud kaebusest kui ka kaebuse täiendusest nähtub, et kaebuse esitaja ei viibinud temale määratud kambris nr 5 seetõttu, et nimetatud kambris “elasid venelased, kuid kuna ma vene keelt ei valda, siis ma ei saanud nende venelastega läbi”( kohtule esitatud kaebus), “ kuna viiendas kambris elavad venelased ning kuna mina vene keelt ei valda, siis ei saa ma viienda kambri elanikega eriti läbi” ( kirjalikust seletusest). Ka kohtule esitatud vastulausetes Tallinna Vangla kirjalikule seletusele, milles A.V.i väitel on valesti märgitud julgeolekutöötajaga vestluse toimumise aeg, on A.V. märkinud , et ta mainis julgeolekutöötajale vestluse käigus, et ta ei sooviks elada ühes kambris vene rahvusest kinnipeetavatega. Toodust tuleneb, et asjaoluks, miks kaebuse esitaja ei pidanud võimalikuks viibida temale määratud kambris nr 5 oli see, et vene keele mitteoskamise tõttu “ei saanud ta eriti läbi” samas kambris elavate vene keelt kõnelevate kinnipeetavatega ja et ta soovis olla samas kambris eesti keelt kõnelevate kinnipeetavatega. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kinnipeetavate paigutamisel tuleb arvestada eraldihoidmise printsiipe, ent ühestki kehtivast õigusaktist ei tulene kinnipeetavale õigust valida eluosakonda või kambrit, millises ta karistust kanda soovib või õigust valida endale meelepäraseid kambrikaaslasi. Menetlusosaliste seisukohti ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et distsiplinaarmenetluse käigus on välja selgitatud , miks kaebuse esitaja temale määratud kambris ei viibinud, samuti on sealjuures arvestatud kaebuse esitaja seletusega. Distsiplinaarmenetluse käigus koostatud dokumentidest ei nähtu ning kohtumenetluses ei ole kaebuse esitaja tõendanud, et ta on julgeolekutöötajale teinud vestluse käigus teatavaks või et esinesid asjaolud, mis võinuksid ohustada tema julgeolekut temale määratud kambris või et kaebuse esitaja iseloomuomadusi arvestades ei saa tema paigutamist kambrisse nr 5 pidada õigustatuks. Siinkohal märgib kohus, et kaebuse esitaja ei ole esile toonud ühtegi iseloomuomadust, mida vangla väidetavalt on jätnud põhjendamatult tähelepanuta. Pelgalt kinnipeetava soov 5 mitte viibida ühes kambris eesti keelt mittekõnelevate kinnipeetavatega ei ole hinnatav iseloomuomadusena, mida tuleks kambrisse paigutamisel arvestada.

§ 67sätestab kinnipeetava kohustused.

Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud muu hulgas täitma vangla sisekorraeeskirju ning vangla sisekorraeeskirjade kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud viibida vanglaametniku loata hoonetes ja ruumis, kus ta ei ela ega tööta. VangS-st ega selle alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest ei tulene vangla administratsioonile kohustust kinnipeetavate paigutamisel täita kinnipeetavate soove ja eelistusi selles osas, kellega nad sooviksid ühes kambris olla. Kaebuse esitaja omavolilist temale mitte määratud kambris viibimist kaebuse esitaja poolt toodud põhjendused ei õigusta ning kaebuse väited VangS § 11 rikkumisest Tallinna Vangla poolt ja seeläbi kaebuse esitajal süü puudumisest või rikkumise astme väärast hindamisest on põhjendamatud. Siinkohal rõhutab kohus veelkord, et ei nähtu distsiplinaarmenetluse materjalide hulgas olevast julgeolekuosakonna spetsialisti E.Pehki 23.08.2007 õiendist ega väida kaebuse esitaja seda ka väidetavalt 16.07.2007 julgeolekutöötajaga toimunud vestluse kohta, et kõne all olnuks võimalik oht kaebuse esitaja julgeolekule või tema iseloomuomadused, millega tulnuks paigutamisel arvestada. Käesoleval juhul tugineb vangla direktori käskkiri tõenditele, mis on süüteo tõendamisel piisavad. Nimetatud tõendid on vormistatud menetluses, mille läbiviimine on aset leidnud kooskõlas nõuetega ning kohus ei ole tuvastanud nende tõendite vormistamise kohta kehtivate reeglite rikkumist, mis võiks seada kahtluse alla tõendite usaldusväärsuse ja süüteo tõendatuse . 18.

§ 63

lg 1 sätestab:“ Käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on: 1) noomitus; 2) ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4)kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.“ Distsiplinaarkaristuse määramine on karistuse määramise õigust omava isiku diskretsiooniline otsus. Distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb arvestada distsipliinirikkumise raskust ja laadi, kinnipeetava varasemat distsiplinaarkorras karistatust, samuti isiku suhtumist rikkumisse, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada kinnipeetavat õigukuulekalt käituma. Karistuse määrajal on kohustus seaduses sätestatud võimalike karistuse hulgast valiku tegemisel kaaluda valitava karistuse raskust eeltoodud asjaolusid arvestades. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kontrollimaks, kas kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt on kaalutlusvigadeta, tuleb selgitada, kas kaalutlusõigust teostati HMS § 4 lg 2 nõuetele vastavalt, st kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Sellise kontrolli võimaldamiseks peavad haldusakti faktilises motiveeringus olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendus peab veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kuna VangS § 1.1 lg 1 tulenevalt kohaldatakse VangS-s ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades VangS erisusi, laienevad ülaltoodud HMS nõuded ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale. Kohus on eespool leidnud, et süüteo toimepanemine A.V.i poolt on tõendatud.Tallinna Vangla direktor on käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkirjas 6 hinnanud A.V.i poolt toimepandud süütegu raske režiimi rikkumisena. Puudub alus väita, et arvestades juhtumi asjaolusid ning rikkumise iseloomu oleks raske režiimi rikkumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine iseenesest ebaproportsionaalne. Omavoliliselt kinnipeetavale mittemääratud ruumis viibimine kujutab ohtu vangla julgeolekule, mistõttu rikkumise raskust arvestades ei saa iseenesest väita karistusliigi valiku põhjendamatust ning puudub ka alus väita määratud distsiplinaarkaristuse mittevastavust vabadusekaotuse täideviimise eesmärgile, milleks VangS § 6 lg 1 kohaselt on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. 19.Muu hulgas tuleb karistuse määramisel arvestada kinnipeetava varasemat distsiplinaarkorras karistatust ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Käskkirja kohaselt on vangla direktor raskendava asjaoluna arvestanud sellega, et kinnipeetaval on hetkel üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarmenetluse protokollile on muude dokumentide hulgas kooskõlas vamgla sisekorraeeskirjade §-ga 98 lisatud õiend A.V. kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta. Viimatinimetatud dokumendist nähtuvalt on kaebuse esitaja 25.04.2007-07.05.2007 viibinud kartseris, kuna “võib tarvitada füüsilist vägivalda kaaskinnipeetavate suhtes”. Distsiplinaarkaristuste väljavõtte lehelt ei nähtu nimetatud meetme rakendamist distsiplinaarkaristusena käskkirja alusel, samuti tuleneb selgitavast märkest distsiplinaarkaristuste lehelt, et nimetatud juhul oli tegemist täiendava julgeolekuabinõuna kohaldatud preventiivse iseloomuga meetmega .VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS-st või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi –või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on reaktsioon kinnipeetava mingile konkreetsele tegevusele ning see ei ole distsiplinaarkaristuseks vaid julgeolekuabinõude kohaldamise üldiseks eesmärgiks on vanglasisese turvalisuse ja julgeoleku tagamine . Seega on põhjendatud kaebuse esitaja väide käskkirja õigusvastasusest põhjusel, et distsiplinaarkaristuse määramisel on vastutust raskendava asjaoluna alusetult arvestatud kehtiva distsiplinaarkaristusega.

1. Kuna vangla direktor on A.V.le määratud distsiplinaarkaristuse valikut põhjendanud muu hulgas kaebuse esitajal kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasoluga, on käskkirjas tegemist kaalutlusveaga. Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud ning seisneb üksnes selle hindamises, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas pole väljutud diskretsiooni piiridest või tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Käesoleval juhul on direktor distsiplinaarkaristuse määramisel osaliselt lähtunud valedest kaalutlustest ning kohtul puudub käesoleval juhul alus väiteks, et see viga ei avalda mõju käskkirja sisule .Vaid viimatimärgitud juhul oleks kohtul õigus diskretsioonivea tuvastamisel jätta diskretsiooniotsus tühistamata . Ehkki käesoleval juhul on tuvastatud kaebuse esitaja poolt rikkumise toimepanemine ja kaebuse esitaja tunnistab selles oma süüd ning välistatud ei ole võimalus, et ka juhul, kui vangla direktor oleks kaebuse esitaja käitumist iseloomustavaid, tegelikkusele vastavaid andmeid arvestades kaalutlusreegleid järgides jõudnud samasisulise ja proportsionaalsuse põhimõttega 7 kooskõlas oleva otsuseni, puudub kohtul õigus sellistele oletustele tuginevalt jätta õigusvastane haldusakt tühistamata. Seega on vaidlustatud käskkiri kaalutlusvea tõttu õigusvastane ja kuulub tühistamisele, kuna kaalutlusviga võis avaldada mõju asjas tehtud otsusele.
2. Kaebuse esitaja taotleb Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemist kustutada kaebuse esitaja isiklikust toimikust Tallinna Vangla direktori
3. septembri 2007 käskkirjaga nr 846-d määratud distsiplinaarkaristus. Kuna distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kuulub tühistamisele, kaaneb sellega haldusakti tagasitäitmise kohustus. Seega kuulub taotlus kaebuse esitaja isiklikust toimikust distsiplinaarkaristuse määramise kustutamise kohta rahuldamisele. Toodu tähendab, et teise distsiplinaarsüüteo otsusesse ei saa käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkirjale tuginevalt märkida, et kaebaja on varem distsiplinaarkorras karistatud ning karistus on kehtiv. Kuna kaebuse esitaja ei ole taotlenud tema isiklikust toimikust 19.08.207 aset leidnud juhtumi kohta dokumentide väljavõtmist, siis kuigi kõnealustel dokumentidel ei ole edaspidiselt tähendust kaebuse esitaja distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdi olevana käsitlemiseks, on vanglal õigus koostada kinnipeetava isiklik toimik otstarbekuse printsiibil nii nagu seda lubab Vangistusseadus. Justiitsministri määrusega nr.72 kinnitatud Vangla sisekorraeeskirja § 28 lg.3 p. 10 võimaldab isikliku toimiku teises osas kinnipeetavaga seotud muude dokumentide hoidmist. Nende dokumentide loetelu on seadusandja jätnud lahtiseks. Vangla direktoril on otsustusvabadus mõiste „ muud dokumendid „ sisustamiseks.
4. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 1 järgi peab mittevaralise kahju hüvitamiseks olema tegemist süülise õigusvastase tegevusega .Vastavalt RVastS § 9 lg-le 2 hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. RVastS § 11 lg 2 paneb avaliku võimu kandjale kohustuse rakendada kahju tekitamise tagajärgede kõrvaldamisel kõiki õiguspäraseid abinõusid. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on käskkirja tühistamisega kaebuse esitaja õiguste taastamiseks piisavaks distsiplinaarkaristuse määramise isiklikust toimikust kustutamine. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et kuigi tegemist oli raskeima distsiplinaarkaristuse liigiga, on kaebuse esitaja poolt rikkumise toimepanek tõendatud ning kaebuse esitaja ennast selles süüdi tunnistanud. Toimepandud süütegu on vangla direktor hinnanud raskeks reziimirikkumiseks. Seetõttu on kohus seisukohal, et isegi kui oletada, et ka kõiki asjaolusid kaaludes oleks määratav karistus oma kestvuselt erinenud vaidlustatud käskkirjaga määratust, ei ole sellega kaasnenud riive niivõrd intensiivne, mis tingimata nõuaks rahalist hüvitust. Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaolusid arvestades piisavaks hüvituseks distsiplinaarkaristuse kustutamine. Samuti märgib kohus, et isegi kui kaebuse esitajal tekkis seoses tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamisega mure,nördimus, meeleheide ja üldise heaolu langus, ei viita faktilised asjaolud intensiivselt põhiliste inimõiguste rikkumisele vangla poolt, seega puudub ka alus väita vastustaja poolset süülist kaebaja väärikuse alandamist.
5. HKMS § 92 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HkMS § 95 lg 1 kohaselt kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse 8 rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub Tallinna Vanglalt riigituludesse väljamõistmisele pool tasumisele kuulunud riigilõivust ehk 40 krooni. Lea Kuuse kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 14.04.2008 OTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.01.2008.a. otsus osas, millega jäeti rahuldamata A.V.i taotlus mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Teha vastavas osas uus otsus, millega mõista Tallinna Vanglalt A.V.i kasuks välja mittevaraline kahju 700 (seitsesada) krooni. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.01.2008.a. kohtuotsus muutmata. 9