Obsah (7)

§ 146§ 142§ 143§ 113§ 147§ 150§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Lihtmenetluses tehtud otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse tegemise aeg ja koht 16.aprill 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja num

) § 146 lg-st 4 on aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kuivõrd kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, leiab hageja, et nõue ei ole

§ 146lg 4 alusel aegunud ning jääb oma hagiavalduses toodud nõude juurde.

Kostja vastuväited 08.11.2007 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja hagi ei tunnista. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks perioodil detsember 1999 kuni mai 2004 hageja poolt 2 väidetavalt tarnitud ja kostja poolt tasumata soojusenergiat saanud. Sellest tulenevalt on hageja väited tõendamata. Tegelikkuses küttis kostja nimetatud perioodil tema valduses olnud Vilde tee 3-2 korterit elektriga ja see oli teada ka elamu haldajale. Lisaks sellele on kostja hinnangul hageja nõue aegunud. Hagiavaldusele lisatud dokumentide kohaselt oli arvete tasumise tähtaeg november 2002 kuni juuni 2004. Hageja esitas hagi kohtule 2007. a oktoobris. Kostja leiab, et

§ 142

lg 1 ja § 146 lg 1 alusel on hagi esitatud peale seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Tulenevalt

§-st 143 taotleb kostja kohtult hagi aegumise kohaldamist ning palub jätta hageja nõude rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses.

§ 143

kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Tulenevalt TsMS § 449 lg-st 3 kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Käesolev otsus käsitleb TsMS § 449 lg 3 järgi ainult hagi aegumist. Vaidlus puudub selles, et kostja oli võlgnevuse tekkimise perioodil (detsember 1999 kuni mai 2004) korteri asukohaga XXX omanik. Samuti puudub vaidlus selle üle, et arvete tasumise tähtaeg oli arvestuskuule järgnenud kuu

1. kuupäev. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne
2. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
3. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
4. juulist
5. Enne 01.07.2002 oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat (kuni 30.06.2002 kehtinud

§ 113

lg 1).

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt perioodil detsember 1999 kuni 30.06.2002 esitatud arvete osas hakkab aegumistähtaeg kulgema alates 01.07.

1. Ja seega nende arvete osas pidanuks hageja esitama hagi hiljemalt 30.06.
2. a. Viimase kostjale esitatud arve tasumise tähtaeg 25.06.
3. Seetõttu peab kohus hagi aegumise tähtajaks kolm aastat alates 25.06.
4. Tuginedes

§ 150lg-le 1 pidanuks hageja esitama hagi hiljemalt 24.06.2007.

Järgnevalt analüüsib kohus hageja vastuväidet kohustuse tahtliku rikkumise osas. Hageja leiab, et käesolevas asjas esitatud nõude aegumistähtaeg on

§ 146lg 4 alusel kümme aastat, kuivõrd kostja on kohustust rikkunud tahtlikult.

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on kohustust rikkunud tahtlikult. Kohtu hinnangul kaotab aegumise regulatsioon oma tähenduse kui lugeda arve tasumata jätmist 3 automaatselt tahtlikuks tegevuseks. Aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama. Samuti on aegumise eesmärgiks selliste olukordade vältimine, kus võlgnikul puudub reaalselt võimalus tõendeid esitada, kuna need ei ole enam säilinud. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, sealhulgas tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on VÕS § 104 lg 5 kohaselt õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega pidanuks hageja tõendama, et lepingut täites ja lepingu kehtivuse perioodil olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääksid saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad. Vastavalt

§ 138

lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tahtlik kohustuste rikkumine oleks ilmses vastuolus hea usu põhimõttega, kuid kostja pahauskset käitumist tuleks hagejal tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et

§ 146

lg 4 kohaldamiseks eeldused puuduvad, sest hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul kohaldada kümneaastast hagi aegumise tähtaega. Järelikult kuulub kohaldamisele

§ 146lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Eeltoodust tuleneb, et hagi on aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus leiab, et nõue on aegunud, on käesolev otsus TsMS § 449 lg 3 alusel lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Jaanus Saaremõts Kohtunik 4